Ott Kiens: Koroonaviirusest

Sissejuhatuses olgu öeldud, et koroonaviirus ja COVID-19 on selle artikli sees sünonüümid, ehkki täpsemas bioloogilises tähenduses nad seda ei ole. Mõlemad tähendavad antud artiklis 31.12.2019 Hiinas Wuhanis alguse saanud ja üle maailma levinud viirushaigust. 

1) Faktid:

Koroonaviirus levib piisknakkusena nakkusohtliku inimese aevastamisel, köhimisel, rääkimisel, nuuskamisel, ka nakkusohtliku inimese käte kaudu. 

Piisknakkus kas hingatakse sisse või satub käte kaudu hingamisteede, suu, silmade, nina limaskestadele. COVID-19 elutseb pärast pindadele sattumist neil pindadel (papp, plastik, metall jne) veel LABORITINGIMUSTES kuni 3 päeva. Seega selle viiruse saab poest, bussist või muust avalikust kohast mõne pinna või pakendi katsumisel ülesse korjata. Seetõttu on vajalik kätepesu enne kodust lahkumist ja koju jõudes.

Miks ma rõhutan laboritingimustes? Sest tegemist on ideaaltingimustega. Tavatingimustes viiruse hulk lahjeneb, olenevalt pinnast. Piltlikult öeldes kui koroonahaige on laua peale aevastanud ja keegi paneb sinna peale raamatu, siis juba viirusosakeste kontsentratsioon laual lahjeneb.

Momendil on teada, et koroonahaige nakatab keskmiselt 2-2,5 teist inimest. Gripi puhul on sama number 1,3. See number tuleb alla viia. Kui see number on 2-2,5, siis Eesti tervishoiusüsteem ei pea vastu ja kukub kokku. Mida see tähendab, räägin allpool.

Koroonahaige on nakusohtlik 8-37 päeva, sealjuures on oht kindlasti kõige suurem esimese 2 nädala jooksul sümptomite tekkest. Sümptomiteks on enamasti palavik, köha, hingamisraskus, väsimus. Suur hulk viirushaigetest (50-75%) võivad olla hoopis sümptomitevabad. Siiski sisaldab nende organism viirust samal määral ja nad on oluliseks nakkusallikaks.

Koroonahaigetel tekivad kindlasti sümptomid esimese 11,5 päeva jooksul (97,5%-l), aga sümptomid EI TEKI kohe. See tähendab, et ilma sümptomiteta koroonahaige võib käia päevi ringi ja nakatada teisi, tihti teadmatult.

Eelkõige vanematel ja kaasuvate haigustega inimestel (diabeet, südame-veresoonkonna haigus, immuunsüsteemi kas kaasasündinud või omandatud puudulikkus) võib haiguskulg olla tõsine: Kopsupõletik, hingamispuudulikkus, sepsis, septiline šokk –> kuni surmlõppeni välja. 

Kuni 50% COVID-19 testidest võivad olla valenegatiivsed. See tähendab, et inimene on nakatunud, aga test seda ei kinnita. Nii võib tekkida olukord, et sümptomitega inimene nakatab teisi. Seetõttu on oluline ka ainult koroonaviiruse sümptomite olemasolu korral koju karantiini jääda.

Kuidas koroonaviiruse levikut peatada:

  • Kätepesu seebi ja veega vähemalt 20 sekundit
  • Näopiirkonna katsumise vältimine
  • Köha ja aevastamise ajal küünarnukiga suu ja nina katmine
  • Rahvarohkete kohtade vältimine, loe: sotsiaalne distantseerumine
  • Halva enesetundega koju jäämine

OLULINE TEADA: Viirusnakkuse saaja võib rõõmsalt ringi kõndida ja teisi nakatada, sest ta ise ei tea, et on nakatunud. Ka koroonaviiruse test võib valetada: Testi tulemus võib olla negatiivne, kuigi inimene on nakatunud.

2) Kuidas Itaalias – Hispaanias olukord kehvaks läks?

Põhjuseid on mitmeid, aga laias laastus: Inimesed alahindasid viirust, ühes majapidamises elab koos mitu põlvkonda (nooremad nakatavad vanemaid), inimesed näitavad rohkem oma tundeid välja (loe: kohtudes inimesed kallistavad- musitavad), inimesed vajavad palju rohkem suhtlemist, INIMESED EI JÄRGINUD VALITSUSE KARANTIINI SOOVITUSI. Sama oli ka UK- s, Prantsusmaal jne.

3) Isiklikud kogemused.

Tallinnas nädalavahetusel (21.03-22.03) soovis minu sugulane minna jalutama. Reidi tee oli inimesi puupüsti täis olnud. Selle peale läks sugulane Kadrioru parki, kus inimesi oli olnud võrdlemisi vähem.

Murelikud emad facebookis, kes kurdavad, et kuidas kriisist üle saada? Laste kasvatamine on raske. Lapsed on aktiivsed ja välja minnes tahavad kohe mänguväljakule. Ja no ega lapsele ei saa siis ei öelda. Läksidki mänguväljakule, aga seal oli 20 last veel koos peredega. Ja kui keegi julgeb öelda, et nii pole mõistlik, siis öeldakse, et “aga kuidas ma saan minemata jätta?” Nüüdseks on mänguväljakud õnneks lukku pandud.

Olen 1,5 a töötanud tuberkuloosi haiglas. Julgen öelda, et vähemalt 1/3 neist moel või teisel režiimi. Kas lahkub omavoliliselt haiglast, käib poes vms. Ja neile inimestele seletatakse iga päev, et “Ei tohi, ei tohi, ei tohi!” Tuberkuloos aga ei nakata teisi inimesi nii lihtsasti kui koroonaviirus.

Mida teevad tavalised inimesed meie ümbert, kellele anti meedia kaudu “tugevaid soovitusi”, nägid kõik nädalavahetusel (21.03-22.03) Stroomi ranna kandis. Selle nädala alguses Lõunakeskuse Sportlandis oli samuti näha, kuidas allahindlus oli sedavõrd magus, et koroonaviiruse ohtu ei peetud millekski.

4) Mida ma mõtlen Eesti meditsiinisüsteemi kokkukukkumise all?

Väga lühidalt öeldes on see kõik võimendatud kujul momendil toimumas Itaalias- Hispaanias.

  1. Koroonahaigete arv haiglates tõuseb.
  2. Puudu tuleb isikukaitsevahenditest ja meditsiinitarvikutest. Med personal haigestub ja suunatakse kodusesse karantiini. Puudu tuleb med personalist. Olemasolev ületöötanud med personal hakkab tegema vigu.
  3. Halveneb krooniliste haigete tervis, sest nad ei pääse ambulatoorsele vastuvõtule.
  4. Intensiivravi ja tavapalatite kohti jääb napiks, neid ei pruugi enam jätkuda
  5. Ruumi ei jätku enam teistele rasketele haigetele (tavalised kopsupõletikud, opereeritud haiged, südamehaigused) või ei suudeta takistada nende haigestumist haiglatingimustes
  6. Tuleb valikute aeg. Kas intensiivravi koha saab noor alla 50a inimene või vanem inimene? Kas on eetiline lõpetada vanema halva prognoosiga haige ravi, kui nooremad inimesed vajavad ventilaatorit. Hispaanias on juba teada, et soovitatakse tegeleda eelisjärjekorras nende patsientidega, kelle ellujäämislootus on kõige suurem.
  7. Ülekoormatuse tõttu muutuvad varasemad osalt keskmise raskusega tervisehäired (kroonilised haigused, keskmise raskusega ägedad haigestumised, näiteks vähese ulatusega südameinfarkt, kroonilise obstruktiivse kopsuhaiguse ägenemine, haiglaravi vajavad luumurrud jne) tihedamini eluohtlikeks probleemideks.

Katastroofiline olukord tekib, kui isikukaitsevahendid (maskid, kitlid) saavad otsa. Siis lisandub veel meeletu nakkuse levik haiglates, kus iga haiglasse sattuja elu võib potentsiaalselt ohus olla.

Ülaltoodud asjad ei pruugi juhtuda, aga kui me oleme karantiini osas lohakad, siis võib nii minna – seda ei soovi meist keegi.

5) KOKKUVÕTE: Kõike arvesse võttes on Eesti karantiini meetmed olnud liialt leebed. Praegu oleme olnud viirusest sammu jagu maas. 

Kui rääkida majandusest, siis see toibub aeglaselt, kui koroonaviiruse oht möödub ja karantiinimeetmed leevenduvad. Momendil paljud firmad jätkavad tööga. Mida paremini me alguses asja kontrolli alla saame, seda varem saavad momendil kodus sundpuhkusel olevad inimesed tööle tagasi ja seda kiiremini taastub majandus. Ka on nii vähem nakatunuid ja terved inimesed saavad tööl olla sektorites, kus see võimalik on.

Tervitatav on karantiinimeetmete tugevdamine viimaste päevade jooksul. Loodame, et sellega pole hiljaks jäädud ja loodame, et ei kõhelda meetmeid karmistamast, kui selleks tekib vajadus. Eelkõige loodan aga, et Eesti rahval on rohkem nutti, kui nad siiani on näidanud, et karantiinist kinni pidada. Muidu võib juhtuda, et parafraseerides tuntud lauluviisi:

“Oma kodus, nelja seina juures,

Elasin kord, kogu suve.”

P.S. Et teadmised COVID-19 viirusest täienevad pidevalt, siis võib osa selles artiklis toodud infost olla varsti vananenud. Jälgige pidevalt uuendatavat infot selleks ettenähtud ametlikest kanalitest.

Ott Kiens on Eestimaa Rohelised Tartu piirkonna juht ja temaga saad ühendust aadressil ott.kiens@rohelised.ee.

Leave a Reply

This site uses Akismet to reduce spam. Learn how your comment data is processed.

Translate »
%d bloggers like this: