Züleyxa Izmailova: Erakond on vahend, mitte eesmärk omaette.

Delfi ajakirjanik Karoliina Vasli uuris ERJK ettekirjutuse valguses meie rahalise seisu kohta.

Millest üldse selline hiiglaslik miinus on tekkinud ja kuidas see nii lühikese ajaga (mullu oktoober võrreldes tänavuse esimese poolaasta lõpuga) nii palju kasvas?
Kas ja kuidas loodate võlad likvideerida? Tegu on väga suurte summadega, siin ju vaid liikmemaksust ei piisaks.
ERJK kasutab suisa väljendit pankrot. On see teie meelest ka üks võimalik variant või olete veendunud, et partei suudab ikkagi jätkata?
Aastaid on rohelised avaldanud lootust, et toetus ikkagi tõuseb. Praegu näitavad arvamusuuringud siiski, et toetus on üpris väike, olles kahe protsendi kanti. Mis plaanid on praegu, et toetust tõsta? Järgmiste valimisteni on muidugi palju aega, ent kuidas tahate end selle vahepeal pildil hoida?
Aprillis sai palju tähelepanu roheliste üldkogu, kuna siis oli juttu, et ehk võiks erakond jätkata kahe juhiga, pürgis ju toona etteotsa ka Evelin Ilves. Siis jätkati siiski sama juhatusega. Oli ka juttu, et erakond võib kahe juhi valimiseks vajalikud põhikirjamuudatused kiita heaks septembris. Nüüd on september käes – kas see mõte on endiselt jõus, kaalutakse neid muudatusi?

Loe täismahus vastuseid klikates artikli pealkirjal.

Read more

Peep Mardiste: Uitmõtteid Euroopa Komisjoni portfellidest

Euroopa Komisjoni volinike vastutusvaldkonnad on nüüd siis teada. Kadri Simson saigi energia valdkonna. Tähtis portfell, saadud osaliselt ilmselt lohutusena selle eest, et Eesti ei saanud enam asepresidendi kohta ja preemiana selle eest, et esitati naine. Kuna Simson ei oma asepresidendi tiitlit, siis saab ta Berlyamontis kontori korrus allpool Kallase ja Ansipiga võrreldes. Saabki kiiremini liftiga üles ja alla!

Eesti Energia lobistid rõõmustavad, sest saavad keskmisest lihtsama juurdepääsu, et ehk püüda saastavale põlevkivile Euroopast erandeid välja kaubelda. Samas on õnneks taas energiavolinik, kes mõistab ühe Euroopa kauge ja küllalt isoleeritud nurga näitel heade ühenduste olulisust. Eelmine energiavolinik siitkandist oli aastail 2004-2010 lätlane Piebalgs, kellega mul oli millalgi au tema kontoris suhelda. Eestil oleks võinud palju halvemini minna, sest von der Leyen lõi muuhulgas mõned sellised portfellid, mis kõlavad rohkem nagu kooli lõpukirjandi teemad: ’Euroopa elustiili kaitsmine,’ ‘demokraatia ja demograafia’ või ‘väärtused ja läbipaistvus.’

Loe edasi klikates artikli pealkirjal.

Read more

Jüri Ginter: kas Tartu prioriteet on kirikud?

Linnavalitsus esitas volikogule Tartu teise lisaeelarve eelnõu, milles on suurendatud linna toetust kirikute remondiks 100 000 euro võrra ja vähendatud hariduse investeeringuid 67 000 euro võrra. Kas tõesti on kõik kirikud puupüsti rahvast täis? Kas on arvestatud, et koolid ja lasteaiad peavad töötama lubatust suurema laste arvuga klassis või rühmas ja ka kahes vahetuses ning et endiselt on raske leida lasteaiakoha pärast lapse pooleteise aasta vanuseks saamist? Enamagi: Helliku lasteaia hoone tõmmati saja tõmmitsaga kokku, et see laiali ei vajuks, kuna remontimiseks raha ei jätku. Palju probleeme on ka teiste lasteaedade, koolide ja huvikoolidega.

Loe lähemalt Tartu Postimehest.: https://tartu.postimees.ee/6771107/juri-ginter-kas-tartu-prioriteet-on-kirikud

Read more

Aleksander Laane: Kaasaegse inimese mõõdupuu on roheline

Aleksander Laane kirjutab vastuses Kaul Nurme arvamusloole “Roheliste eduvõimalusi takistab punasus”, et sellest leiab üsna tuttavlikke eelarvamusi ja visalt levitatavaid müüte, millel Eestimaa Rohelistega mingit pistmist pole.

Nüüdseks aegunud parem-vasak skaala võeti kasutusse Prantsuse revolutsiooni ajal aastal 1789. Siis mõeldi vasakpoolsete all isikuvabaduste ja vaba ettevõtluse pooldajaid (tänapäeva mõistes liberaale) ja parempoolsete all aadliprivileegide hoidjaid (konservatiive).

19. sajandi lõpupoole lisandus politikasse sotsiaalne mõõde ja siis hakati vasakule paigutama töölisliikumisi, millest kasvasid välja kommunistid, sotsialistid ja sotsiaaldemokraadid. Juba sellega sai parem-vasak skaala hägustatud, sest kommunistide ülipiirav suhtumine isikuvabadustesse sarnaneb äärmuskonservatiivide omaga – selles küsimuses said skaala otsad kokku.

Õieti on juba sellest ajast Lääne poliitikas kaks põhimõõdet: üks on suhtumine omandiküsimusse (eraomand ja igaühele oma versus ühiskondlik omand ja ümberjagamine) ja teine isikuvabaduste soosimise või piiramise mõõde.

Ühele skaalale paigutajad loevad vasakpoolseteks ümberjagamist ja sallivust pooldavaid poliitikuid ja parempoolseks vastupidiseid, kuid see käsitlus kubiseb vastuoludest.

Loe edasi klikates arikli pealkirjal.

Read more

Rohelised nõuavad erakondade finantstulemuste avalikustamist

Eestimaa Rohelised esitasid Erakondade Rahastamise Järelvalve Komisjonile (ERJK) teabenõude, milles nõuavad kõikide erakondade 2019. aasta esimese poolaasta finantstulemite avaldamist, sest mingil põhjusel pole need andmed avalikud.

Rohelised on seisukohal, et ERJK pole täitnud võrdse kohtlemise printsiipi, kui avaldas 03.09.2019 vaid riigi rahastuseta Erakond Eestimaa Rohelised esimese poolaasta tulemi, kuid jättis avaldamata kõigi riigilt toetust saavate erakondade vastavad tulemid ja leiavad, et samad andmed peaksid avalikustatudi olema ka riigi toetustest elatuvate erakondade kohta.

Züleyxa Izmailova: ”Liisa Oviiri (SDE) edastatud märgukiri, milles ta ERJK esinaisena annab mõista, et Eestimaa Rohelised peaksid oma mõnekümnetuhandese netovara puudujäägi tõttu tegevuse lõpetama, pole tõsiseltvõetav. Leian, et selline ettepanek on ka silmakirjalik, sest on ju teada, et riigi rahakotil elatuvate erakondade võlad on võrreldes rohelistega kümneid kordi suuremad ja ei näita sugugi vähenemise märke. Näiteks sotside peasekretäri sõnul oli nende eelarve miinus märtsi seisuga enam kui pool miljonit eurot (536 000 eurot). Rohelised ei saa riigitoetust ning meil pole midagi varjata. Arvan, et on täiesti põhjendatud, et kõikide erakondade finantsandmed oleksid avalikud.”

Aleksander Laane: “Kuna komisjonis on ainult Riigikogus esindatud erakonnad, siis pole raske taibata, kust tuul puhub. Teisi erakondi häirib isegi see, et me olemas oleme. Neile ei meeldi, et me kaitseme metsa, võitleme glüfosaadi ja muude mürkide vastu meie toidus, vees ja õhus. Veel enam teeb neile meelehärmi, et Rohelistel on taas õigus – Eesti majanduse põlevkivisõltuvuse jätkuv toitmine on otsetee vaesusesse. Ja küllap tunnevad Riigikogu erakonnad isegi, et on oma aja ära elanud ja mõttetuks kambaks muutunud – neil pole tänapäevaseid lahendusi – erinevalt Rohelistest – pakkuda.”

Loe edasi klikates artikli pealkirjal.

Read more

Koondamiste asemel tuleks Valitsusel kaaluda tarast loobumist

Rohelised on seisukohal, et Politsei- ja Piirivalveameti peadirektori ja Helmede vahel lahvatanud skandaal on kahetsusväärne egode kokkupõrge, mis kuidagi Eesti elu edasi ei aita. Piiritara ehitamisest loobumine lahendaks probleemi.

Eestimaa Roheliste juht Züleyxa Izmailova: “Kui Vaheri tegevuse osas on kahtlusi, siis peab asja ametlikult lahendama, mitte emotsionaalselt lahmides isetegevust tegema. See mis praegu toimub on lihtlabane kukepoks. Palju tüli, vähe villa.”

Aleksander Laane, Eestimaa Rohelised volikogu esimees: “EKRE oma labase hüsteeritsemisega ei saa aru, mida vastutus oma riigi ja rahva eest tegelikult tähendab.”Siseministri plaan luua endale täiesti eraldiseisev üksus ning samal ajal mängida mõttega sama suur summa kokku hoida PPA eelarvest on muidugi huvitav kokkusattumus, aga miks koondamiste asemel ei pidurdata sotside algatatud idapiiri tarastamise plaani, mis nüüdseks neelab riigieelarvest juba 320 miljonit eurot, jääb täiesti arusaamatuks. Selle rahaga saaks ka erakorralise pensionitõusu kasvõi kohe ära teha. Ametnikud jäävad alles ja igale pensionärile 100 eurot kätte.”

Read more

Aleksander Laane: Riigikogu peaks sooritama harakiri

Kui Rohelised kutsusid 2007. aastal kokku riigikogu erakorralise istungi, et kütuse- ja energiamajanduse strateegia välja töötada, tegid teised erakonnad selle teema üle vaid nalja. Mingit sisulist arutelu ei toimunud – saadikud läksid kiiresti päevitama ja õlut jooma. Niipalju siis ettenägemisvõimest ja riigimehelikkusest.

Muuhulgas hoiatasid Rohelised, et põlevkivienergeetika lõpp saabub kiiremini kui arvatakse ja et töötuks jäävate inimeste küsimusega tuleb kiiresti tegelema asuda. Tänase seisuga on erakorralisest istungist möödunud … peaaegu 12 aastat. Selle aja jooksul pole ükski praegu Riigikogus istuv erakond teinud mitte midagi, kuigi kõik võimalused selleks olid olemas. Te pole valitsemisega hakkama saanud – teil on aeg sooritada seppuku tsermoonia ja harakiri! Vähemalt poliitiline muidugi – lahkuda enne, kui teid tabab häbiväärne karistus.

Loe edasi klikates artikli pealkirjal.

Read more

Kohting Rohelistega Säutsukohvikus. Tule Paidesse!

Säutsukohting toimub nii reedel kui laupäeval kell 14:00-15:30 Paide Vallimäel ala nr 16 taga – erakondade arutelualade keskel.

Säutsukohting kestab kokku poolteist tundi, millest kuni 60 minutit toimub kiirkohting küsimuste vastuste vormis, kus kokku sattunud valijal ja poliitikul on vastastikku küsimiseks aega täpselt 3 minutit.

Kiirkohtingule järgneb 30 min kestev vabas vormis toimetamata kommentaarium ehk arutelu nende osapoolte vahel, kellel kiirkohtingu ajal tekkis tõmme või põnev probleemipundar, mida soovite kindlasti lahti harutada.

Roheliste poolt on osalejatena ennast kirja pannud reedel Züleyxa Izmailova ja Marko Kaasik ning laupäeval Helina Tilk ja Aleksander Laane.

Read more

Marko Kaasik: Kas teaduslik tõde on valitsusele ebamugav?

Kui teaduse rahastamise lepe möödunud aasta lõpus presidendi juures alla kirjutati, pidid 2020. aasta eelarve võimalused asjaosalistele juba üldjoontes teada olema. Lepe näeb ette kolme aasta jooksul igal aastal 47 miljoni euro lisamist riigieelarvest teadusele. Käesoleva aasta riigieelarve maht on 11,31 miljardit eurot ja kasv võrreldes möödunud aastaga 7%. Aastas lisanduv summa moodustaksvaid 0,4% tänavusest riigieelarvest ja 6,3% tänavusest kasvust.Me ei tea veel täpselt tuleva aasta riigieelarve mahtu, kuidisegi kui kasv on tänavusest poole väiksem, on vaja leppe täitmiseks teadusele juurde anda umbes kaheksandik sellest. Seega ei ole vaja ühtki riigieelarve kulurida võrreldes selle aastaga kärpida, isegi nende kasvu aeglustumine ei ole märkimisväärne.

Kuhu siis jääb kasv?

Niisiis paistab, et valitsuse otsus lükata teaduse rahastamise tõus 1 protsendini SKT-st edasi määramatusse tulevikku ei tulene finantsilisest paratamatusest. Pragmaatiline arvestus ühe valimistsükli piires näib ütlevat, et palju kordi kallim pensionite tõstmine, alkoholi- ja kütuseaktsiisi langetamine annab hulga rohkem hääli, kui need mõned tuhanded inimesed, kes teadusega otseselt seotud on. Seevastu teaduse pikaajalist mõju ühiskonna arengule on Soome ja teiste kiiresti arenenud riikide näitel palju käsitletud. [..]

Loe edasi klikates artikli pealkirjal.

Read more

Rohelised: Linnavalitsus on osa Reidist lepingut rikkudes juba laiemaks ehitanud

On selgunud kurvastav tõsiasi, et linnavalitsus on teadlikult ja vettpidava põhjenduseta rikkunud Reidi tee kokkulepet ning teed juba laiemaks ehitanud.

Roheliste volikogu esimees Aleksander Laane: “Nähtavasti on Reidi teed laiemaks ehitatud palju varem, kui linnavalitsuse tellitud uuring väidetavalt valmis. Töö on sedavõrd nõrk, et tegijadki möönavad vabandades ja vastutust veeretades, et nad pole algandmete õigsust kordagi kontrollinud. Täpselt nende samade algandmete väga nõrk kvaliteet ilmnes juba tunamulluste läbirääkimiste käigus.”

Uuring ei kajasta lahendusi, millega autostumisprobleeme kaasajal lahendatakse – näiteks ühistransport. Osa dokumendist on koguni kopeeritud kümnenditagustest materjalidest. Kas selleks, et mitte kasutada nende linnade kogemust, kus autostumise probleemi on osatud edukalt ohjata?

Tallinnlasi püütakse petta ka ummikutega hirmutamise läbi. [..]

Loe edasi klikates artikli pealkirjal.

Väide, et inimeste liikumisvõimaluste mitmekesistamine kasvatab ummikuid, on iseenesest absurd. Uuringust endastki selgub, et rääkida saab vaid ajutistest ootejärjekordadest ja sedagi vaid tipptunnil ja korraga vaid ühe suuna lühikesel lõigul. Samuti pole uuringus tehtud õhusaaste hajumisarvutust. Selle asemel on vaid spekulatiivsed, põhjendusteta eeldustega hinnangud õhuheitmete muutumise protsentide kohta kahe variandi võrdluses.

Read more

Rohelised: Reidi tee oli kompromiss, mis kuulub täitmisele

Erakond Eestimaa Rohelised volikogu leidis oma 5. juunil toimunud koosolekul, et laiapõhjaline “Reidi tee ehitusprojekti parandamise kokkulepe”, mis sõlmiti 06.02.2018, on kompromiss, mis kuulub täitmisele.

“Kompromissi eesmärgiks oli ja on suunata Tallinna liikluse arengut nii, et prioriteetideks on jalakäija, jalgrattur ja ühistranspordiga liikleja. Selleks tuleb eelistada kaasaegse planeeringuga linnatänavaid ja mitte magistraale, viia võimalikult palju liiklust kesklinnast välja, suurendada jalakäijate alasid kesklinnas,” selgitas Roheliste volikogu esimees Aleksander Laane.

Tallinna poolt allkirjastasid kokkuleppe linnapea Taavi Aas ja kaasamise eest vastutav abilinnapea Züleyxa Izmailova, rühmitust Merelinna Kaitseks esindasid Elo Kiivet ja Mihkel Annus.

Uudised selle kohta, et Tallinna Linnavalitsus kavatseb taganeda kokkuleppest ja muuta linnaarengu poliitikat nii, et jätkuvalt on jalakäijate ja ratturite asemel eelistatud vaid sõiduautod, on murettekitav, sest antud mõtlemine kuulub minevikku.

Linnavalitsus viitab Reidi tee osas millegipärast avalikustamata uuringule. Reeglina on taoliste mitte-riigikaitseliste uuringute salastamise põhjuseks nende kehv kvaliteet, küsitav metoodika või tellijale-maksjale sobivate, kuid sisuliselt põhjendamatute järelduste tegemine. [..]

Loe edasi klikates artikli pealkirjal.

Read more

Roheline laine Eestisse (veel) ei jõudnud, kolm kandidaati kordasid märtsi RK-tulemust

Eestimaa Rohelised osalesid seekordsetel Euroopa Parlamendi valimistel kolme kandidaadiga, suutes korrata oma paar kuud tagasi Riigikogu valimistel saavutatud toetusprotsenti, milleks oli 1,8. See annab alust arvata, et erakonna üldine toetus ei ole langenud, aga kahjuks ka mitte eriliselt tõusnud – Euroopat tabanud roheline laine, kus paljudes maades kogusid Roheliste fraktsiooni erakonnad teisi või kolmandaid kohti, ei ole veel Eestit tabanud. Erakonna aseesimees Marko Kaasik: “Eesti edastas Euroopale uue segase sõnumi: alles tuli poolrahvusradikaalne koalitsioon võimule, aga eurovalimised võitsid ikkagi liberaalid (Reform), kusjuures napilt sotside ees. Eestimaa Rohelised kordasid oma Riigikogu valimiste 1,8% tulemust, mis on eelmistest eurovalimistest (2014) tervelt 6 korda tugevam!”

Nagu paljud muud nähtused, tuleb ka kauaoodatud ja vajalik muutus tõenäoliselt teatud viitega. On selge, et rohelaine ei tule iseenesest ning tööd selle nimel, et meie kõigi laudadel oleks puhas, mürgivaba toit, et läheksime kiiremini üle fossiilenergialt taastuvale, et vaesus ja sotsiaalne ebavõrdsus väheneks, on vaja rohelistel veel palju tööd ära teha ning aeg hakkab selleks otsa saama. Kliimakriisi lahendamiseks on teadlased andnud aega kuni 12 aastat, et jääda 1,5 kraadi stsenaariumi piiresse, kiire liikide väljasuremise probleem on pakilisem kui kunagi varem ning paljud muud teemad, millest peavooluparteid on senimaani oma propagandamasinate abil püüdnud kõrvale hiilida. Nüüdsest on kliima- ja keskkonnaküsimuste vältimine tänu Euroopa Parlamendis kasvanud Roheliste fraktsioonile muutunud raskemaks. [..]

Loe edasi klikates artikli pealkirjal.

Read more

Muutusteks on vaja uusi inimesi

Statistika kohaselt kajastasid USA meediaväljaanded kliimakriisi kogu aasta jooksul kokku vähem, kui kunigliku beebi sünniga seotud lugusid ühes nädalas.Kodumaise meedia sarnane statistika oleks ka huvitav, kuigi samas vägagi kurvastav, arvestades kogu agooniat, millesse järjepidev kliimakriisi teema vältimine meid surumas on. Paar päeva tagasi avaldas ühe Eesti mõistes suure väljaande ajakirjanik artikli teemal, kelle VASTU TEMA ARUST Euroopa Parlamendi valimistel hääletama peaks. Ta tegi pikki keerdkäike, kuidas ühele või teisele betoonerakonnale oma ainsat häält andes, peamiselt siis EKRE vastu olla.
Ja oh seda lihtsameelsust, artiklis nimetab ta ühe suurerakonna vastu hääletamist läbi teisele suurparteile hääle andmise, mitte vähem kui PROTESTIKS.
Kahjuks langeb liiga suur hulk inimesi sellise demokraatiat õõnestava agitatsiooni lõksu usus, et nede hääl lähebki protestiks. Tegelikult ei lähe.

Read more

Peep Mardiste: Roheliste uus tulemine Euroopas

Kõik märgid näitavad, et rohelised teevad valimistel hea tulemuse ja saavad Europarlamendis olulise kaalukeele rolli äärmuste tõrjumiseks. Kliimastreikide toel on rohelisest saanud Euroopa uus trend ja edumeelse riigina on Eestilgi tark olla avangardi hulgas.
logo
Eestis räägitakse sageli Eesti esindajate valimisest Europarlamenti. Riikide huve kaitsevad siiski ministrid EL nõukogus ja Europarlamenti valitakse mitte riikide, vaid erinevate maailmavaadete esindajaid. Rohelistel on selge ja arusaadav maailmavaade. Kui prioriteediks on kliimamuutuste leevendamine, siis on Eesti roheliste jaoks hääletustel olulisem planeedi tulevik kui näiteks valitsuse huvi ka järgmised 50 aastat segamatult põlevkivi põletades kliimat kütta.

Vaatame värsket ja selget roheliste erakondade tõusutrendi Euroopas lähemalt. Euroopa Liidu esimestel kümnenditel saadeti tänase Europarlamendi eelkäijasse saadikud liikmesriikide parlamentidest, see oli väike lisatöö. Saadikuid on eraldi valimistega Europarlamenti otse valitud 1979. aastast. Esimesse koosseisu polnud rohelistel asja, aga alates järgmistest, 1984.a. valimistest on rohelised Europarlamendis järjepidevalt tegutsenud. Suuruselt neljanda-viienda saadikugrupina on hääletustel kaalukeele rollis roheliste mõju alati olnud suurem, kui nende saadikute arvust võiks eeldada. [..]

Loe edasi klikates artikli pealkirjal.

Read more

Evelin Ilves: Peame tagama Pariisi kliimaleppe täitmise

Evelin Ilves vastas Karl-Eduard Salumäe küsimustele ajalehe Sakala jaoks:

Kas Euroopa Liidu föderaliseerumine on müüt, oht või hea võimalus?

Ilmselt on ses võimaluses kõiki neid komponente, aga liitriigina ma Euroopa Liidu tulevikku siiski ei näe. Selleks on riikide suveräänsus kõikjal Euroopas liiga oluline, selles on lausa sees tugev emotsioon ja rahvusromantika, mida me kõik armastame. Populistid on võtnud ratsutada rahvusluse hobusel ja selle peaaegu et okupeerinud, lubades meie isesisvust häälekalt EL eest kaitsta. Mis on naeruväärne, EL ei ohusta millegagi ühegi liikemsriigi iseseisvust. Me oleme kõikide otsuste tegemise juures ja lõplik sõna jääb alati liikmesriigile endale, ka see, kuidas kokku lepitud ühistegevusi või lepinguid rakendada. Kuna ise oleme tohutult tublid reeglite ja bürokraatia tootjad – lausa kolmal kohal EL-is selle poolest – jääb tavainimesele mulje, et Brüsselist tuleb mõttetuid käske ja regulatsioone adumata, et ise oleme need kohapeal loonud. Võetagu siinkohal kasvõi toitlustusettevõtete tunnustamise ja kontrollimise reeglistik, mis näiteks Eesti ja Itaalia puhul erineb nagu öö ja päev. Loomulikult on meie reeglite ja nõute nimekiri kordades pikem. Samas inimesed soovivad üha enam EL-is ühtseid reegleid näha, näiteks soovitakse ühtset miinimumpalka samal erialal töötamise eest (transport, medistiin jne), soovitakse ühtset miinimumpensioni, samasuguseid nõudeid toodete sisule jne. See kõik tähendab tegelikkuses samme föderaliseerumise suunas. Aga veelkord – EL on riikide liit ja on seda ka tulevikus. [..]

Loe edasi klikates artikli pealkirjal.

Read more

Volikogu esitas Vabaerakonnale kutse koostöö-konsultatsioonide alustamiseks

Erakond Eestimaa Rohelised volikogu otsustas reedel toimunud koosolekul esitada Eesti Vabaerakonnale kutse alustada ametlikke koostöö-konsultatsioone.

Roheliste esinaine Züleyxa Izmailova: “Mul on hea meel, et Roheliste volikogu selle ettepaneku tegi. Eestis ja kogu maailmas on praegu väga keerulised ajad. Inimkond seisab oluliste valikute lävel ja eestlastena peame samuti otsustama, kas laseme aina kriitilisemate tulevikuprognoosidega teadusraportid kõrvust mööda või võtame midagi ette. Me saame vähendada inimtekkeliste kliimamuutustega kaasnevaid tagajärgi, mis meilt ja meie lastelt elamisväärset tulevikku röövivad! Seda saab teha heaolu säilitades ja kasvatades.

Suurte muutuste elluviimiseks on vaja koostööd, sest sarnaseid väärtusi oluliseks pidavate gruppide killustamine ja vastandumine toimib kontraproduktiivselt ning jõudu saavad juurde need, kes vaid isiklikust hetkekasust huvituvad on.”

Volikogu esimees Aleksander Laane: “Oleme seisukohal, et rahvale võimu tagasisaamiseks ja võitluseks betoonerakondade lühinägeliku poliitikaga, mis kogu riigi majandust ja inimeste hakkamasaamist ohustab, peame ühiste väärtuste nimel jõudusid konsolideerima.”

Eesti vajab rohkem tahet ühiselt tegutseda inimeste heaolu ja turvatunde kasvatamisel ning kliimakriisi ärahoidmisel. Oleks ääretult kahju, kui paljud Vabaerakonna seni tehtud mõistlikud ja lahendustele suunatud ettepanekud unustusse vajuks. Seepärast kutsuvad Rohelised Vabaerakonna liikmeid alustama ametlikke koostöö-konsultatsioone.

Read more

E-hääletusel tunni ajaga juba üle kolme tuhande hääle!

Täna, 16. mail kell 9:00 algas Euroopa Parlamendi valimiste eelhääletamine, valimisteenistus avas selleks üle Eesti 25 valimisjaoskonda ning samuti algas neljapäeval elektrooniline hääletamine. Tunni ajaga on oma e-hääle andnud juba üle kolme tuhande inimese.

Ära jäta hääletamist viimasele hetkele ja vali kohe kandidaat 110, 111 või 112! Evelin Ilves, Peep Mardiste ja Züleyxa Izmailova lubavad ühiselt koos Euroopa Roheliste fraktsiooniga Euroopa Parlamendis:

1. Peatame kliimamuutused, lõpetame aastaks 2030 saastava söe põletamise ja veidi hiljem ka teiste fossiilkütuste kasutamise. Meie eesmärgiks on süsinikuneutraalne ja fossiilkütuste heitmetest vaba Euroopa, mis kasutab taastuvaid energiaallikaid. Hoiame liigirikkust, säästame metsi üleraiest ja nõuame sama oma kaubanduspartneritelt.

2. Majandus peab saama roheliseks! Korraldame majanduse ümber, seades prioriteetideks mahe-, rohe-, digi- ja ringmajanduse arengu. Peame majanduses looma rohkem väärtust vähema ressursikuluga. Sotsiaalkindlustuse süsteem peab võimaldama töötamist erinevates riikides.

3. Investeerime haridusse, teadusesse ja innovatsiooni! Need valdkonnad peavad saama EL eelarves prioriteediks. Muuhulgas tuleb suurendada rahastust noorte õpirändele, et pakkuda mitmekesisemat haridust ja rohujuure tasandil Euroopat rohkem lõimida.

4. Toetame maksusüsteemi reformimist ja maksuametite infovahetust, et vältida maksude optimeerimist ja nendest kõrvalehoidumist mh maksuparadiiside abil. […]

Loe edasi klikates artikli pealkirjal.

Read more

Rohelised: Euroopa Liidu liidrite deklaratsioon on noortele solvang

Eile kohtusid Rumeenia linnas Sibius Euroopa liidrid ja leppisid kokku kümnes Euroopa tulevikku puudutavas punktis. Kliimamuutused olid pingereas alles kümnendal kohal.

Kohtumise tulemusi kommenteeris Euroopa Roheliste üks tipukandidaate ning Greens/EFA president Ska Keller:”Lõppenud Sibiu kohtumisel nägime selgelt, et kliimamuutuste küsimuse tõsidus ei ole jätkuvalt Euroopa juhtidele kohale jõudnud. Kliimamuutused on esindatud pelga järelmõttena. See ilmestab tõsiasja, et noorema põlvkonna üleskutseid kiireks tegutsemiseks kliimaküsimuses ei ole kuulda võetud. Tõotatud on olla vastutustundlikud globaalsed juhid, ent selle asemel on planeedi tulevik täielikult hooletusse jäetud. Meie oleme kliima küsimuse tähtsuse rõhutamise osas #FridaysForFuture õpilastega täielikus üksmeeles ja oleme valmis siduvateks sihtmärkideks, et viia Euroopa kooskõlla kriisi tõsidusega.”

Euroopa Roheliste teine tipukandidaat, Hollandi MEP Bas Eickhout lisas:
“Teaduslik kogukond on olnud väga kategooriline: kliimamuutuste teemat eirates ei saa meil tulevikku olema. See deklaratsioon ei vasta püstitatud eesmärkidele ja on solvang noortele inimestele, kes rõhutavad vajadust kliimamuutuste osas konkreetseid samme astuda. Kasutamata jääb suurepärane võimalus siduvate lepete sõlmimiseks süsinikuneutraalse Euroopa saavutamiseks aastaks 2050. Kell tiksub edasi, ent kliimamuutuste eest marssivad vanad ja noored annavad meile lootust, et ükskord saabub päev, mil sõnum hakkab kohale jõudma.”[..]

Loe edasi klikates artikli pealkirjal.

Read more

Eluslooduse kadu planeedil ähvardab hävitada inimkonna

Täna Pariisis ÜRO liikmesriikide poolt kinnitatud teadlaste mahukas raport šokeerib isegi paljunäinud rohelisi – üle miljoni taime- ja loomaliigi on inimtegevuse tõttu väljasuremisohus. Raporti 1800 leheküljel võetakse kokku teadusuuringud, mis näitavad, et kliimamuutuste ärahoidmise kõrval peame samavõrra keskenduma looduse päästmisele laiemalt.
Peep Mardiste: ”Me kõik ju teame, et looduse hävitamine lõpeb halvasti, aga valitsused ei tegutse, sest hetkehuvide rahuldamine tundub alati tähtsam kui tulevikku vaatav poliitika,” lisas Eestimaa Roheliste liige Peep Mardiste. “Heaks näiteks on debatt raierahust Eesti metsades – metsamasinate tulusat aastaringset tööshoidmist peetakse nii tähtsaks, et see justkui õigustaks lindude massimõrva.”
Üle 15 000 teadusartikli info põhjal koostatud raport koondab endas globaalsete kliimamuutuste, bioloogilise mitmekesisuse ja inimkonna heaolu vahelisi vastastikmõjusid. Selle järeldused ning sõnum poliitikutele ja üldsusele on selged – inimkonna heaolu on planeedi elutagamissüsteemide hävinemise ja hävingu ulatuse tagajärjel kriitilises ohus.
Raport on kõige laiaulatuslikum ja ambitsioonikam vaade planeedi tervislikule seisundile läbi aegade. Selle tulemustest moodustub rida murettekitavaid tõdemusi: peamiselt inimtegevuse tagajärjel on täna otseses väljasuremisohus 40% kõigist kahepaiksetest, kolmandik riffe moodustavatest koralliliikidest, pisut alla kolmandiku kõigist mereloomadest jne. [..]

Loe edasi klikates artikli pealkirjal.

Read more

Peep Mardiste: Miks roheline ei või lennata?

Näitleja Emma Thompson sai äsja sugeda, sest saabus Ameerikast Londoni kliimamarsile lennukiga. On ebaõiglane eeldada, et keskkonna kaitsmise teemal tohiks sõna võtta ainult see, kes istub viiskudes oma metsaonni muldpõrandal peeru valgel. Käimas on 21. sajand ja mina alustasin selle loo kirjutamist arvutiga, mille aku olin laadinud Varssavi lennujaamas. Lennujaama pistikupessa jõudis elekter ilmselt mõnest Poola saastavast söejaamast.
Lennuk
On huvitav, et roheliste puhul peavad kriitikud maailmavaateliselt lubamatuks näiteks autot kasutada – olen kuulnud osatamist, et ise roheline, aga tuli koosolekule autoga. Ma pole märganud, et liberaali oleks süüdistatud lapse tasuta riigikooli panemise eest, kuigi õige majandusliberaal propageerib õhukest riiki ja inimeste toimetulekut avaliku sektori toeta. Ka ei meenu, et oleks hurjutatud näiteks ettevõtjast sotsiaaldemokraati, sest klassikaliselt on omanikku pahaks kurnajaks peetud ja sotsiaaldemokraat peaks olema palgatöötaja. Ma usun, et rohelisel on õigus lennata lennukiga, nagu on liberaalil on õigus kasutada avaliku sektori hüvesid või sotsialistil olla tööandja.

2018.a. sügisel astus tagasi ÜRO keskkonnaprogrammi UNEP direktor Erik Solheim, skes siseauditi raporti järgi oli olnud 80% oma tööajast välisreisidel keskkonnasõnumit levitamas. Kliimamuutuste kontekstis sai Solheimi ringilendamisest maailmaorganisatsioonile reputatsioonirisk ja nii ta sule sappa saigi. [..]

Loe edasi klikates artikli pealkirjal.

Read more

Rohelised kohtusid sünnipäevalises Telliskivis

Erakond Eestimaa Rohelised peab laupäeval, 27. märtsil oma iga-aastast üldkoosolekut oma kümnendat sünnipäeva pidavas Telliskivi Loomelinnakus, täpsemalt MTÜ Mondo maailmaharidus- ja koolituskeskuses aadressil Telliskivi 60a/5. Lisaks majandusaasta aruande kinnitamisele ja valitavate kogude valimisele, on erakonna juht Züleyxa Izmailova teinud ettepaneku arutada ka üht põhikirjamuudatust, mis on seotud erakonna juhtimisega.

“Olen teinud erakonna liikmetele ettepaneku arutada võimalust muuta meie põhikirja selliselt, et erakonna etteotsa valitaks senise ühe juhi asemel kaks. Nii nagu mitmetes meie liikmesorganisatsioonides üle Euroopa kombeks on – üks naine ja üks mees,” täpsustab erakonna juht Züleyxa Izmailova.”Näiteks UK, Saksa, Belgia ja Rootsi, Ungari, Kreeka, Poola, Hispaania, Itaalia, Norra ja Luksemburgi Rohelistel on selline süsteem. Kas Eestimaa Rohelised on selliseks muudatuseks valmis juba sel aastal, näitab lähitulevik.”

Lisaks üldkoosoleku nö. kohustuslikule programmile, on päevakorras ka Euroopa Parlamendi valimistega seonduv. Erakonna kandidaadid seekordsetel valimistel on Evelin Ilves (kandidaat nr 110), Peep Mardiste (111) ja Züleyxa Izmailova (112). Laupäeval annavad kandidaadid ülevaate oma kampaania põhiteemadest ning Eestimaa Rohelised valimisprogrammist, mis on väga tihedalt seotud Euroopa Roheliste Erakondade ühise platvormiga.

Loe edasi klikates artikli pealkirjal.

Read more