Izmailova: Roheliste eesmärk on saada Tallinnas koalitsiooni

Erakond Eestimaa Rohelised läheb kohalikel valimistel Tallinnas välja mitu korda suurema nimekirjaga kui eelmistel valimistel ning seab esikohale korruptsioonivastase võitluse teema, ütles erakonna Tallinna linnapeakandidaat Züleyxa Izmailova intervjuus ERR-ile. Erakonna eesmärk on saada Tallinnas koalitsioonipartneriks.

Rohelistele on alati olnud kohalikel valimistel tähtis Tallinn ja seal esindusliku nimekirjaga välja minemine. Kuidas on sel korral, kas olete ise taas Roheliste Tallinna linnapeakandidaat?

Jah, selline otsus tehti mõnda aega tagasi, et esitati minu kandidatuur ja ma võtsin pakkumise vastu.

Mis on põhilised teemad, millele Rohelised sel korral Tallinnas keskenduvad? Kas Keskerakond suudab säilitada ainuvõimu?

Kui kommenteerida näiteks eilset (toim. 9.06.) eetris olnud “Esimest stuudiot”, siis Tallinna linnapea oli oma esinemises väga-väga enesekindel, kuni selle hetkeni, kui jutt läks korruptsiooni peale. Siis tema tema enesekindlus lagunes. Kindlasti on korruptsiooniteema üks oluline aspekt Tallinnas valimiste ajal kõikide kandideerivate erakondade jaoks.

Kui me vaatame rahulolu uuringuid, siis pigem ollakse senise võimuga enam-vähem rahul ja on üsna keeruline leida neid kohti, kus siis valitsevale parteile vastu astuda, aga ma näen, et see korruptsioon, läbipaistev juhtimine ja kaasamine on üks koht, kus kindlasti on vaja muutust. Ja rohelistel on avatud valitsemise põhimõtted ja kohalike inimeste kaasamine erinevatesse linnaelu ja elukeskkonda puudutavatesse küsimustesse olnud alati esikohal. [..]

Loe edasi intervjuud klikates artikli pealkirjal.

Read more

Eestimaa Rohelised: hoolivam tulevik on roheline

Täna toimuval Eestimaa Roheliste üldkogul kinnitatakse erakonna kohalike valimiste üldprogramm, mis keskendub hoolivamale tulevikule ja selle saavutamiseks vajalikele tegevustele, mis omakorda aitavad ehitada tervet ja jätkusuutlikku Eestit.

Erakonna esimees Kaspar Kurve sõnul minnakse kohalike omavalitsuste valimistele välja platvormiga, mis esindab laiemat tegevuskava kui erakondade poolt tavaliselt KOV valimisteks esitatav. “Empaatia on rohelise maailmavaate lahutamatu osa. See empaatia laieneb inimeselt ka teistele liikidele, sest kõikide elusolendite elu on unikaalne ja ühekordne kogemus. Sellest lähtuvalt peaks nii inimeste kui teiste liikide kannatuste vähendamine olema absoluutselt elementaarne, ja mitte naivistlik utoopia, nagu paljud „inimene-on-looduse-kroon” seisukoha evijad rohelise maailmavaate kohta kipuvad ütlema.”

Eestimaa Roheliste KOV valimiste programm keskendub viiele põhieesmärgile: hoolivam ettevõtlus, hoolivam omavalitsus, hoolivam haridus, hoolivam elukeskkond ja hoolivam perekond.
Erakonna esinaine Züleyxa Izmailova: “Rohelised vaatavad Eesti arengut pikemalt kui nelja aasta perspektiivis. Iga elukeskkonda ja majandustegevust mõjutav otsus mõjutab meie lapsi, aga veelgi enam lapselapsi ja nende lapsi. Iga meie täna tehtav otsus muudab meie endi elu vähe, aga nende elu palju. Selleks, et tulevik oleks rohelisem, peab muutus toimuma täna. Meie ainus ja olulisim eesmärk saab olla neile võimalikult terve ja jätkusuutliku ühiskonna jätmine nii riigi, omavalitsuse kui ka pere tasandil.”

Erakond Eestimaa rohelised jälgib oma programmis ja sellest tulenevas poliitikas ÜRO kestliku arengu eesmärke. Septembris 2015 võeti ÜRO tippkohtumisel New Yorgis vastu kestliku arengu eesmärgid (Sustainable Development Goals). ÜRO liikmesriigid, sh Eesti peaksid püüdlema 2030 aastani just nende eesmärkide poole, nii oma sisepoliitikas kui ka rahvusvahelises koostöös.

Erakond Eestimaa Rohelised on ainus erakond Eestis, mille põhieesmärk on jätkusuutliku eluviisi ja majandamise edendamine. Rohelised seisavad selle eest, et Eestist saaks riik, mille edukust ei mõõdeta SKP protsentides, vaid inimeste tervises ja õnnetundes.

Read more

Züleyxa Izmailova: Autoga sõitmist peab linnas tipptunnil maksustama

“Pole normaalne, et elumajade esised tänavad on mõlemas suunas autodega palistatud, hoovid asfalteeritakse parklateks, ja ikka on sellest vähe. 10-20-eurone parkimistasu oleks ka magalates mõistlik,” leiab Roheliste erakonna juht Züleyxa Izmailova. “Samuti peab omavalitsustel olema õigus maksustada saastavate sõidukite liikumist ja tipptunnil linnas autoga sõitmist. Riigi tasemel saab kehtestada ka trahve, millega reostajaid korrale kutsuda”

Tallinn koostab kliimakava, kus on kirjas keskkonna puhtuse eest seisvad eesmärgid aastaks 2050. Seal on näiteks kirjas, et elamute lähedal ja keskustes tuleks vähendada autode kiirust; bussipeatused, rohelus ning inimestele vajalikud asutused asuvad kodu juures; sooja ja elektrit annab loodussõbralik allikas. Oma ettepanekud kavasse sai teha ka erakond Eestimaa Rohelised. Pealinn tegi selle juhi Züleyxa Izmailovaga ehk rahvapäraselt Zuzuga intervjuu.

Millised on need punktid kliimakavas, mis on tõesti teostatavad? Kuidas need teoks teha?

Kõige kiiremini ja mõjuvamalt saab pidurdada kliimamuutusi hoonete sooja- ning elektritarbimist vähendades. Sooja ja elektrit tarbib kõige suurem hulk inimesi ning lahendused säästuks on juba olemas. Neid on vaja lihtsalt rakendada. Esimene ülesanne on korda teha kõik hooned, kus energiat läheb kaduma või raisku. Euroopa Liit ja toetab elamute remonti. Ka Tallinna Tehnikaülikooli teadlased on ulatanud abikäe ning majade soojustamine on tehtud elanikele võimalikult valutuks – paneelmajade jaoks on loodud tehases valmistatud moodulid, mis tuuakse kohale ja paigaldatakse mitu korda kiiremini, kui seni käibel olnud praktika puhul oleks olnud võimalik. Ka päikesepaneelide paigaldamine kõikide linna, aga ka erahoonete katustele, peaks olema lihtsam, kuid asjaajamine on alati jäänud liiga bürokraatlikuks. Linn peaks praeguse elamufondi panema ritta, nagu on seda tehtud üleriigilise vaktsineerimisega. Vanemaealised ja suuremas ohus inimesed enne, nooremad ja tugevamad hiljem. Nii võiks ka hoonete puhul olla – suurema energiakaoga hooned enne, väiksemaga hiljem. Ja siis kõik vaktsiini nõudma!

Kliimakava oleks teostatav lühema ajaga, kui see viia kokku riiklike plaanidega. Ei ole mõeldav, et pealinn saaks saavutada eesmärke riigi toeta, nagu ka riik ei saa saavutada oma eesmärke Tallinnata.

Kuidas panna arendajad ehitama maju, mis on energiasäästlikud, kuid samas taskukohased lihtsatele peredele?

Linn peaks olema ise arendaja. [..]

Loe edasi klikates artikli pealkirjal.

Read more

Anname Riigikogule üle abieluvõrdsuse petitsiooni

Homme, 15. mail tähistataval rahvusvahelisel perede päeval kell 13.00 anname koos LGBT+ kogukonda ja hoolivat ühiskonda esindavate organisatsioonidega Toompea platsil Riigikogu esimehele Jüri Ratasele üle 35 805 allkirja, mis koguti petitsioonile perekonna seaduse muutmiseks.

Kohapeal kannab Jürgen Rooste ette “Kõigi perede manifesti”.

Sõna võtavad erinevate huvikaitse organisatsioonide ja kodanike liikumiste esindajad.

Ürituse algus 12.30

Üritusest toimub ka ülekanne facebookis lingil https://www.facebook.com/events/1474947296185753?ref=newsfeed

Erakonna Eestimaa Rohelised petitsiooni eesmärgiks on algatada perekonnaseaduse muutmine, mis sätestaks abielu edaspidi kahe täiskasvanud inimese vahelise liiduna sõltumata nende soost.

Read more

Heisakem rahvusvahelise perede päeva puhul Tallinnas vikerkaarelipp

Erakond Eestimaa Rohelised kutsub Tallinna linnavalitsust rahvusvahelisel perede päeval 15. mail heiskama Vabaduse väljakul ka vikerkaare lippu, et juhtida tähelepanu samast soost paaride jätkuvale ebavõrdsele kohtlemisele Eestis.

Erakonna esinaise Züleyxa Izmailova sõnul oleme täna seadusandlikult olukorras, kus Riigikogu venitab kooseluseaduse rakendusaktide vastuvõtuga ning samast soost paarid ei saa jätkuvalt Eestis abielluda ning võrdseid võimalusi teiste peredega. “Iga pere on omamoodi ainulaadne, kuid kõigil neil on sarnased vajadused, alates laste haridusest kuni õiglase vanemapuhkuseni. Kahjuks kogevad mõned pered seaduse ees endiselt diskrimineerimist ja ebavõrdset staatust. Eestimaa Rohelised soovivad rahvusvahelisel perede päeval kinnitada oma toetust kõigile perekondadele nende võitluses õiglaste ja võrdsete õiguste eest,” ütles Izmailova.

15. mail annavad Eestimaa Rohelised Riigikogule 35 805 allkirja, mis koguti petitsioonile perekonnaseaduse muutmiseks, sätestamaks abielu perekonnaseaduses edaspidi kahe täiskasvanud inimese vahelise liiduna sõltumata nende soost. “Oleme kogunud oma algatusele märkimisväärse toetuse, see näitab, et Eesti inimesed väärtusavad perekonda ja toetavad kõigi võrdset kohtlemist. Soovime anda kindla sõnumi, et Eesti on tolerantne, solidaarne ning inimeste valikuvabadusi austav riik.”, ütles Izmailova.

Kooseluseadus võeti Riigikogus vastu juba 09.oktoobril 2014, kuid rakendusaktid on seni vastu võtmata.

Rahvusvaheline perede päev on 15. mail tähistatav päev. Perede päeva eesmärk on meelde tuletada perekonna kui kõige vanema ja olulisema institutsiooni tähtsust ja väärtust. Rahvusvaheline perede päev asutati ÜRO Peaassamblee poolt 1993. aastal ning juba järgmisel aastal tähistati seda esmakordselt. [..]

Loe saadetud kirja klikates artikli pealkirjal.

Read more

Saa muutuseks, mida näha tahad – kandideeri Roheliste nimekirjas!

Muutuvate kliimaoludega kohanemise ja kliimamuutuste leevendamise vajadust arvestades on linna looduskeskkonna ja liigirikkuse kaitse tähtsamad kui kunagi varem. Samas pole surve linnalooduse asendamisele asfaldi ja betooniga olnud varem nii tugev kui täna. 

Suhtumine, kus puud ja rohealad võib kinnisvara arendamise nimel kergekäeliselt loovutada, peab jääma minevikku.

On teaduslikult tõestatud, et roheline ja inimväärne linnakeskkond mõjub hästi mitte ainult inimeste tervisele, vaid ka rahakotile. 

Kujutage ette, mis juhtuma hakkab kui Rohelised võrdväärselt teistega volikogus Tallinna otsuste juures kaasa saavad rääkida.

Üheks neist kaasarääkijatest võiksid olla just Sina!

Meie linnal on olemas mitte ainult võimalus ja vajalikud vahendid, vaid Eesti suurima omavalitsusena ka kohustus tegutseda kliimavõitluse eesliinil. Eestis ei saa rohepööre toimuda Tallinnata. Tallinnas ei saa rohepööre toimuda ilma Rohelisteta. Meie järeleandmatus keskkonnaküsimustes on see, mida meie pealinn täna vajab. 

Anna rohepöördele hoogu juurde! Kandideeri Tallinnas Roheliste nimekirjas! Saa muutuseks, mida näha tahad! Pane ennast kirja siin: https://forms.gle/E7kTJypu8D17kxxS8

Read more

Züleyxa Izmailova: Jäätmekaosest päästab põhimõtteline suunamuutus mitte peenhäälestus

Pole saladus, et poliitikud eiravad juba aastaid nii riigikontrolli, Euroopa Komisjoni kui ka OECD soovitusi ennistada Eestis 2014. aastal kaotatud omavalitsuskeskne jäätmekorralduse mudel, mis on kasutuses kõigis Euroopa Liidu liikmesriikides, kus ringlussevõtu tase on juba üle 50%. Suuresti tänu ajakirjandusele, aga ka Riigikontrollile, avalikkuse tähelepanu alla sattunud jäätmetega sahkerdamised mõjusid paljudele loodussõpradele reetmisena. EKRE minister Kokk olevat leidnud paari aasta eest viisi kuidas Eesti jäätmestatistikat Euroopale paremana näidata. Ametnike ärapööratud pilkude all manipuleeritakse jäätmekoodide, mahtude ja taaskasutuse tõenditega.

Olmejäätmete ringlussevõtu eesmärgid jäävad paljudest ennetavatest hoiatustest hoolimata ikkagi täitmata ning riik kulutab aferistide järelt koristamiseks maksumaksjate miljoneid. On põhjust oletada, et jäätmevaldkonda kureerivad ametkonnad on toiminud mõnede ettevõtete pilli järgi tantsides. Inimeste ja riigi huvid tallati lihtsalt jalge alla nagu maha visatud koni.

Kui seadusi tehakse erahuvidest tõukuvalt, aga mitte lähtuvalt pikemaajalistest keskkonnahoiu eesmärkidest ja kokkulepetest, ongi tulemuseks täna valitsev korralagedus, kus justkui keegi tekitatud kahju eest ei vastuta. [..]

Loe edasi klikates artikli pealkirjal.

Read more

Tallinna linnapeakandidaadiks on Züleyxa Izmailova

Teisipäeval valis Eestimaa Roheliste Tallinna piirkond sügisel toimuvate omavalitsuste valimiste Tallinna linnapeakandidaadiks erakonna esinaise, looduskaitsja Züleyxa Izmailova.

Olev-Andres Tinn: “Züleyxa Izmailova on ennast juba näidanud positiivsest küljest töötades väärikalt Tallinna abilinnapeana. Züleyxa on olnud kaasav juht ja võimaldanud spetsialistidel teha oma tööd ausalt ja südametunnistuse järgi. Tallinn väärib nooruslikku ja linnakodanikke jõustavat juhti, kes lähtub tänapäevasest linnaplaneerimisest, hoolides inimestest ja loodusest.“

“Minu eesmärgiks, nagu paljudel teistel rohelistel, on inimsõbralik Tallinn. Leian, et meie pealinn peab olema positiivseks eeskujuks nii Eesti kui maailma linnadele. Tallinn peab olema igal aastal nii Euroopa kultuuri- kui rohelise pealinna tiitli vääriline. Linn peab seadma prioriteediks jalakäijatele ja jalgratturitele turvalise keskkonna loomise. Linna planeerimine on aastakümneid olnud vaeslapse rollis. Kui olin abilinnapea, siis liitusime Pestitsiididevaba Linnade Võrgustikuga. Selleks, et Tallinn saaks päriselt mürgivabaks, erinevatesse liitudesse kuulumisest ei piisa. Et Tallinn saaks päriselt roheliseks, on vaja enamat. Tallinn vajab Sind.”

Erakond on otsustanud osaleda kohalike omavalitsuste valimisel 2021 oktoobris Tallinnas oma nimekirjaga.

Read more

Elu Marss katuseraha küsimus homme Rahanduskomisjonis

Teisipäeval 09.03 arutab Riigikogu Rahanduskomisjon Eestimaa Roheliste rahvaalgatust “Ei katuseraha jagamisele abordivastasele liikumisele”, mis kogus kõigest kolme ööpäevaga 15413 allkirja. Petitsioonile allakirjutanud paluvad valitsusel mitte eraldada 171 000 eurot abordivastasele liikumisele MTÜ Elu Marss – tegu oli suurima eraldatud katuserahaga eelmisel aastal.

Züleyxa Izmailova: “Eelmise valitsuse otsus eraldada 171 000 eurot Moonika Helme sõbranna vastloodud ühingule, millel oli oma tegevuses ette näidata vaid üks kahtlane abordivastane pikett, oli ebaeetiline. Maksumaksjatelt kogutud raha jagamine parteijuhtide sõprade fiktiivsetele ühingutele on korruptiivne. Palume Kallase valitsusel eraldise väljamaksmine peatada ja suunata vabanev raha hoopis seksuaalharidust edendavatesse programmidesse.”

“Selle summa eraldamine EKRE juhtide poolt mõjus kaasaegsele ühiskonnale näkku irvitamisena. Me ju teame, et kui eesmärgiks on abortide arvu vähendamine, tuleks see raha anda nendele organisatsioonidele, tänu kellele on eestimaalaste seksuaalharidus viimastel aastakümnetel paranenud. Abort ei ole Eestis enam pereplaneerimise viis, kui 1992. aastal teostati 25 803 aborti, siis 2019. aastal 3580,” selgitab Eestimaa Roheliste volikogu liige Piret Räni. “MTÜ Elu Marss ei ole selles vallas midagi ära teinud, nad on korraldanud ainult ühe pensionäride jalutuskäigu.”[..]

Loe edasi klikates artikli pealkirjal.

Read more

Politsei ei algata menetlust võimaliku kuriteo uurimiseks Pakri hoiualal

Rohelised esitasid 5. veebruaril politseile kuriteoteate seoses Pakri hoiualal ja Natura 2000 alal naftasaaduste ümberpumpamisega, milles palusid uurida otsuse tagamaid, kuna tegu võib olla korruptsioonikuriteoga. Nimelt saab sama tegevust naaberiigis Soomes harrastada vaid sadamates ja riik küsib selle eest ka kõrget tasu. Meil on aga keskkonnaametnikud loonud naftaärikatele maksuparadiisi lausa kaitsealal.

Sellest hoolimata otsustas politsei aga kriminaalmenetlust mitte alustada. Otsuse vaidlustusõigust aga põhimõtteliselt pole, kuna vaidlustada saab vaid kannatanu ehk isik, kellele on kuriteoga vahetult kahju tekitatud.

“Pakri hoiuala hülged paraku ei saa kuriteoteadet esitada, kui naftareostus nende elupaika ohustab,” sõnas Roheliste esinaine Züleyxa Izmailova “See näitab meie ametkondade küünilisust, aga mugavat formalismi – “kannatanu” ju puudub, mis me teha saame. Ühe ümberlaadimiskorra kohta hoiavad keskkonda ohtu seadvad naftafirmad kokku sadu tuhandeid eurosid ja riigile jäävad vaid kulud võimaliku õnnetuse likvideerimisel. Meie naaberriigid miskipärast nii lahkelt oma keskkonda ohustada ei võimalda.”

“Rohelised palusid uurida, kas valitsuse kurikuulsa määruse vastuvõtmise ajal või pärast seda on esinenud mõjuvõimuga kauplemist, teadlikku keskkonnaõnnetuste riski eiramist, riigi huvide eiramist mittemaksustamise läbi või on otsustega seoses tehtud keelatud annetusi erakondadele või makseid valitsuserakondade liikmetele,” osutas Izmailova kuriteoteatele. “Politsei- ja piirivalveameti sõnul on need ainult meie oletused ja nemad asjas midagi kahtlast ei näe.”

“Politsei vastuse saab tavakeelde tõlkida nii, et valitsus tegeleb juba oma tegevuse uurimisega läbi keskkonnaameti ise ja politsei ei näe, et korruptsioon võiks aset leidnud olla. Kahjuks ei hajuta see kahtlusi mitte kuidagi,” teatas Roheliste volikogu esimees Aleksander Laane. “Seda enam, et PPA need laevad ju ise Eesti vetesse sisse lasi.”

Rohelised näevad otsest vastuolu ka loodukaitseseadusega, mis sätestab, et hoiualal on keelatud nende elupaikade ja kasvukohtade hävitamine ja kahjustamine, mille kaitseks hoiuala moodustati, ning kaitstavate liikide oluline häirimine. Samuti keelab looduskaitseseadus tegevuse, mis seab ohtu elupaikade, kasvukohtade ja kaitstavate liikide soodsa seisundi.

“Iga laps saab aru, et nafta ümberpumpamine on suure riskiga tegevus, mis seab ohtu elupaikade, kasvukohtade ja kaitstavate liikide soodsa seisundi,” kommenteeris Izmailova õiguslikku paralüüsi.

Read more

Rohelised pärivad komisjonilt aru 171 000 euro kohta

Rohelised esitasid riigikogu rahanduskomisjonile arupärimise seoses enda algatatud petitsiooniga, mis kutsub loobuma riigieelarvest eraldatud 171 000 euro andmisest abordivastasele liikumisele MTÜ Elu Marss.

“Ma väga loodan, et uus valitsus esindab oluliselt teistsuguseid väärtusi kui endine EKREIKE koalitsioon. Maksumaksja raha jagamine abordivastasele liikumisele aastal 2021 ei ole miski, mis Eestile au teeks, aga praeguses tervishoiukriisis on see absoluutselt kohatu,” kritiseeris Roheliste esimees Kaspar Kurve “Õnneks on tänasel valitsusel võimalik see käik väga kiiresti tagasi pöörata ning täpselt seda sammu ma koos kümnete tuhandete kaasmaalastega Kaja Kallase valitsuselt ootangi.”

“Eelmine valitsus otsustas eraldada suurima osa katuserahadest ehk 171 000 eurot Moonika Helme sõbranna abordivastasele ühingule, mis registreeriti vaid mõned kuud enne ning millel polnud oma tegevuses ette näidata muud, kui üks kahtlase väärtusega meeleavaldus,” selgitas erakonna esinaine Züleyxa Izmailova. “Kuivõrd eetiline on maksumaksjatelt kogutud raha jagamine mõjuka parteilase lähikondsetele? Kutsun uut valitsust antud eraldist tühistama ja suunama raha hoopis vastavatesse haridusprogrammidesse.”

Roheliste algatatud petitsioon kogus vaid kolme ööpäevaga ligi 16 000 allkirja ning saadeti riigikogule juba detsembris.

Read more

Izmailova: ametnike koroonakorruptsiooni hind on inimelud

“Ajal kui tuhanded Eesti tervishoiu- ja eesliinitöötajad ootavad oma vaktsiinikorda, riskides nii enda kui ka oma lähedaste eludega, näppavad enda tööga kehvasti hakkama saanud kõrged ametnikud doosi nende eest ära. Kahjuks maksavad sellise käitumise kinni meie inimesed oma eludega. Kõik valitsuse liikmed, kes koroonakorruptsiooni tolereerivad, on selles kaasvastutajad,” ütles Izmailova.

“Miks pole korruptsioonivastast võitlust lubanud uus valitsus sotsiaalministeeriumi kantsleri Marika Priske kohatut käitumist kritiseerima rutanud,” küsib Izmailova. “Vaktsiinikorruptiivse ja enam kui ebaeetilise käitumise õigustamine valitsuspoliitikute poolt tekitab küsimusi, miks püütakse nii skandaalset juhtumit vaigistada ja kas eluaegsel kantsleril võib olla valitsusparteide ees varjatud teeneid , mis kinnimätsimist soodustavad?”
“Viroloog Irja Lutsar õigustab küüniliselt sotsiaalministeeriumi vaktsineerimisplaani rikkumist. Plaani, mille ta ise teadusnõukoja juhina on varasemalt heaks kiitnud,” märkis Izmailova. “Seejuures on Lutsar ise reeglitevastaselt eelisvaktsineeritu – ta pole eesliinitöötaja. Terviseamet peaks algatama järelevalve perearsti tegevuse üle, et selgitada asjaolusid, kuidas Lutsar sai reeglitevastaselt vaktsiini.”

“Olukorras, kus privileegideta inimesed iga päev surevad, mõjub Izmailova hinnangu kohaselt eliitvaktsineerimise toetamine ja selle hüvede isiklik nautimine avalikkuse usaldust sedavõrd õõnestavalt, et Lutsar peaks ennast taandama.”

Read more

Rohelised: Sooääre eelnõu on positiivne samm, kuid seejuures poolik

Imre Sooääre algatatud eelnõu kooselu ja abielu võrdsustamiseks on vaieldamatult samm edasi võrdsema ühiskonna poole. Kahjuks ei kõrvalda see kõiki samast soost paare diskrimineerivaid erisusi ning ei täida sellisena lõppeesmärki, milleks saab olla ainult abieluvõrdsus.

“Loomulikult on algatatud eelnõu positiivne samm, kuid seejuures poolik,” sõnas roheliste esimees Kaspar Kurve. “Imre läks Riigikokku selle eelnõu pärast ja meil on hea meel, et ta leidis endale nii koalitsiooni kui opositsiooni hulgast toetajaid, aga hind, mis tuli maksta, on kõrge – eelnõu jätab osad inimesed siiski “õigete” hulgast välja. Roheliste ettepanek on endine ja konkreetne – perekonnaseaduses on vaja muuta ainult esimest paragrahvi, mille järgi oleks abielu kahe täiskasvanud inimese vaheline liit sõltumata nende soost.”

Eestimaa Roheliste juht Züleyxa Izmailova: “Loodetavasti võtab riigikogu kiiremas korras Sooääre algatatud eelnõu vastu. Indrek Saar nimetas seda hellitavalt küll abieluvõrdsuse eelnõuks – seda see kahjuks ikkagi pole. [..]

Read more

Rohelised tunnustavad otsuse eest peaministrit

Rohelised tunnustavad öösel vastu võetud otsuse eest peaminister Jüri Ratast ja ootavad erakondadelt tulemuslikke läbirääkimisi

Eestimaa Rohelised tunnevad sügavat muret ja pettumust ning mõistavad resoluutselt hukka võimaluse, et Eesti poliitikas saab raha eest endale sobivaid teeneid osta. Rohelised tunnustavad Jüri Ratast otsuse eest antud olukorras ametist tagasi astuda ning loodavad, et teised erakonnad võtavad tulevikus omaks korruptiivse käitumise osas sama resoluutse hoiaku.

“Tasub meeles pidada, et Hillar Tederilt on kõige suuremad annetused saanud hoopis Reformierakond, seda aastatel 2013-2015, mil oldi peaministripartei,” sõnas roheliste esimees Kaspar Kurve, “tänaste sündmuste valguses on selge, et ka neile summadele tuleks veidi enam valgust heita. Kas ja kui, siis mida sai selliste annetuste eest Teder Reformierakonnalt on kindlasti väärt uurimist.”

“Üks äärmiselt õudne etapp Eesti poliitikas ehk EKREIKE on seks puhuks läbi saanud,” ütles roheliste esinaine Züleyxa Izmailova, “loodan, et siit saab Eesti jaoks alguse uus poliitiline kultuur ning võtame uue suuna keskkonda ning isikuvabadusi austava ning läbipaistva riigijuhtimise poole. Meil ei ole aega hakata uuesti seletama kliimamuutuste vastu võitlemise ja inimõiguste eest seismise olulisust järgmisele valitsusele. Meil on vaja, et hakataks tegutsema. Kohe.”

Read more

Abielu võrdsuse algatusele andis allkirja 35 805 Eesti kodanikku

Eestimaa Roheliste perekonnaseaduse muutmise petitsiooni allkirjastamine rahvaalgatus.ee portaalis on lõppenud.

Läbi ajaloo suurima allkirjade arvuga petitsioonis nõuavad 35 805 allakirjutanut Riigikogul sätestada abielu mõiste perekonnaseaduses kahe täiskasvanud inimese liiduna sõltumata nende soost. 

Täna alustab Riigikogu liige Imre Sooäär parlamendis oma eelnõule allkirjade kogumist. Abielureferendumi eelnõu läheb eeldatavasti teisele lugemisele kolmapäeval koos viie muudatusettepanekuga. Meie anname üige pea võimaluse rahvasaadikutel teema riigimehelikult lõpetada ja meie, 35 805 digiallkirjaga eelnõu komisjonist otse Riigikogu suurde saali saata. Nii nagu koalitsioonileping ette näeb.

Roheliste esinaine Züleyxa Izmailova: “Vaatamata absurditeatrit meenutavale poliitilisele palaganile ja parlamentaarse demokraatia kriisile oleme täna lootusrikkad ja tänulikud, sest nii suur hulk inimesi toetab võrdset kohtlemist ja õigluse jalule seadmist. Geiabielude legaliseerimine Eestis on võimalik. Loodan, et saame selle õige pea teoks teha. Kõik pered väärivad tunnustust ja kaitset!”

“Petitsiooni saatnud enneolematu allkirjade hulk näitab selgelt, et võitlus ei käi mitte ainult rahvahääletuse ärajätmise vastu, vaid ka abieluvõrdsuse poolt,” sõnas roheliste esimees Kaspar Kurve. “Ma tänan kõiki, kes oma allkirja tolerantsema, empaatilisema ning isikuvabadusi austava Eesti jaoks andsid. Aga võitlus ei ole veel läbi. Kui edastame algatuse koos allkirjadega Riigikogule, siis võitlus alles algab.” [..]

Read more

Züleyxa Izmailova: Rohelised mõtted ja uue aasta soovid

Hea Roheline!

Me oleme Eesti väikseim erakond, mis püüab lahendada hetkel suurimat globaalset probleemi – kliimamuutustest tingitud ökokatastroofi. Meie riik on muutuste ellu kutsumiseks ideaalne koht, sest oleme väike ja kokkuhoidev kogukond kiirelt areneva ning kliimaprobleemidesse tõsiselt suhtuva Euroopa servas. Praegune valitsus ei ole aga sellest veel aru saanud kui suuri võimalusi see situatsioon pakub ning on jätkuvalt seda meelt, et senised pingutused on olnud piisavad, et muljet roheriigist üleval hoida. Aga mainekujundus ei ole ju sisuline tegevus ning probleemid kuhjuvad.

2020 on väheste jaoks olnud lihtne aasta. Halb või hea on igaühe enda hinnata, aga keeruline on see olnud kindlasti. Kõik muutus. Majandus lakkas kasvamast, laste haridus kolis kodudesse, kaheksatunnised ja viiepäevased töönädalad paisati segi, ostukeskuseid, klubisid ja baare pandi kinni, lendamine ja reisimine vähenes, veebikohtumised muutusid igapäevasteks palju enamatele kui seni ja nii edasi. Mida see kõike tähendab meie erakonna ja poliitilise liikumise jaoks? Üks, mida COVID-19 meile sel aastal näitas ja õpetas, on see, et muutused on võimalikud! [..]

Loe edasi klikates artikli pealkirjal.

Read more

Petitsioon lageraiete referendumile panemiseks jõudis riigikokku

Eestimaa Roheliste petitsiooni allkirjastamine, millega taotletakse referendumi korraldamist küsimuses “Kas lageraied Eestis peaksid olema keelatud?”, on lõppenud ning algatus on saadetud Riigikogule.

“Valitsuse otsus kaasata inimesi rohkem riigivalitsemisse läbi otsedemokraatlike meetodite on tervitatav,” sõnas roheliste esimees Kaspar Kurve. “Probleem täna kirgi kütva referendumiga seisneb selles, et sisuliselt ei muuda see mitte midagi. See on küsitlus kehtiva korra kohta ja ühtegi tegevust see endaga kaasa ei too. Meie pakume valitsusele, kes vähemalt retoorikas rahva tahtega arvestamist oluliseks peab, arutelu referendumi üle, mis ka reaalselt midagi muudaks ja lageraiete küsimuses mingi lahenduse pakuks.”

Züleyxa Izmailova: “Valitsusliit lõpetagu silmakirjatsemine ja seisku oma sõnade taga. Kui öeldakse, et rahvalt on oluline arvamust küsida, siis küsitagu seda ka riigielu puudutavates küsimustes, mitte ainult neis, mis valitsusparteide valimisvankrit veavad. Ilmselgelt kardab valitsus referendumil lageraiete kohta küsida, sest on üsnagi suur tõenäosus, et rahvas keelabki Eestis lageraie kui peamise majandamise viisi. ”

Rahvaalgatus.ee keskkonnas üleval olnud algatus “petitsioon referendumi korraldamiseks: kas lageraied peaksid Eestis olema keelatud”, kogus üle 1272 allkirja, mis tähendab, et Riigikogu on kohustatud seda arutama. Millisesse komisjoni antud ettepanek jõuab, selgub uuel aastal.

Read more

Züleyxa Izmailova: kas rohepööre käib valitsusliidule üle jõu?

Päev pärast Riigieelarve vastuvõtmist, oli riiklikult tähtsa küsimusena Riigikogus arutelu teemal “Rohepööre”. See on väga ilmekas näide, kuidas riigis viimased kümme või viieteist aastat asju on aetud – jagame raha omavahel ära ja siis räägime rahvale natuke rohelist juttu. Veel päev enne eelarve vastuvõtmist lükati majanduskomisjonis laua pealt prügikasti uue põlevkiviõlitehase rajamise vastane petitisioon!

Neoliberaalsus kui katk

Taasiseseisvumise järel läks Eesti teiste idabloki riikidega sarnaselt radikaalse neoliberalismi teed, millega on kaasnenud ühiskonna kihistumine ja suur sotsiaalse ebavõrdsuse kasv. Eelmiste valitsuste otsuste kritiseerimisele lisaks oleks nüüd tarvis näha laiemat pilti ja otsida lahendusi, mis aitaksid meid paremasse homsesse.

Kuid riigis, mille rahandusminister ei kuula eksperte ja sõimab keskkonnakaitsjaid põmmpeadeks, on see pehmelt öeldes raskendatud. [..]

Loe edasi klikates artikli pealkirjal.

Read more

Mattias Turovski: Keskkonnakriis on väärtuste kriis

8. detsembril toimub Hea Kodaniku klubis vestlusring “Kas loodusele õiguste andmine on lahendus keskkonnakriisile?”, kus räägitakse looduse õigustest. Maailmas on juba mitmeid näiteid, kus loodus, näiteks jõgi Uus-Meremaal, on saanud inimestega sarnased õigused. Selline praktika on aina populaarsem, kuid kas või kuidas loodusele õiguste andmine aitab keskkonda hoida? Kas näiteks Eesti mets ja Ida-Viru loodus saaks senisest paremini hoitud, kui Eesti riik tunnustaks looduse õiguseid?

Arutelus osalevad keskkonnajurist Kaarel Relve (Keskkonnaõiguse Keskus), keskkonnaeetik Mattias Turovski (MTÜ Zoosemu) ja zooloog Tiit Maran (Tallinna Loomaaed). Vestlust aitab tüürida Sigrid Solnik.

Sellise kutse saanult tahtsin kohe Eestimaa Roheliste volikogusse kuuluva Mattias Turovski käest küsida, mida ta loodusele õiguste andmisest arvab ning millega üldse tegeleb keskkonnaeetik.

Miks peaksime näiteks Emajõe muutma õigustega isikuks?

Looduse õiguse liikumine töötab selle nimel, et muuta inimeste ja mitte-inimeste (olgu nendeks loomad, taimed või jõed) suhe juriidiliselt kahepoolsemaks, moraalsemaks, ka õiglasemaks. Õigussüsteemid on loodud selleks, et ühiskonna liikmete õiguste ja kohustuste osas eksisteeriks sidusus ja järjepidevus, kusjuures ühiskonna liikme staatuse kõrgeim väljendus on isikustatus. Oma pika traditsiooniga kultuuriruumis oleme mitte-inimesi, aga üsna hiljuti veel ka lihtsalt “valest” soost või rassist liigikaaslasigi, pikalt käsitlenud alamate subjektide või lausa omandina, kellele ühiskonna enamusega võrreldav õiguslik kaitse ei laiene. Inimõigused ja sellest välja kasvanud antišovinismi, loomaõigusluse ja nüüd ka looduse õiguse liikumised töötavad selle nimel, et vastavaid subjekte oleks võimalik õigussüsteemis käsitleda omandi või eseme asemel isikutena. [..]

Loe edasi klikates artikli pealkirjal.

Read more
Translate »