Volikogu moodustas tuumaenergeetika töörühma

Erakond Eestimaa Rohelised volikogu kinnitas 19.11. toimunud veebikoosolekul erakonna järgmise aasta eelarve, määras programmi- ja põhikirjatoimkonnad ning moodustas tuumaenergeetika töörühma, mille eesmärk on tasakaalustada tuumaenergeetika lobi Eestis.
 “Levima on hakanud palju erinevaid pooltõdesid ja häma seoses tuumaenergeetikaga,” ütles vastloodud töörühma liige Valdur Lahtvee. “Loodud töörühma eesmärgiks on avaliku tuumaenergeetika debati tasakaalustamine ja antud teemal erakonna programmiliste seisukohtade kujundamine.” 
Roheliste juht Züleyxa Izmailova: “Rohelised on algusest peale olnud seisukohal, et tuumaenergeetika laialdasemaks levikuks on vaja lahendada veel palju küsimusi enne kui saame hakata rääkima jaama rajamisest Maarjamaale. Tuumalobistid on suutnud lühikese ajaga ühe valla poliitikud ja ametnikud, aga ka valitsuse ja keskkonnaministri ümber oma näpu keerata, aga kohalike elanike muredega ei tegeleta piisavalt. Eriplaneeringuga kohalikest üle sõitmise oht on jälle õhus. Kui valitsus räägib ka antud teemal rahvahääletuse võimalusest, siis tahame selle osas samuti kaasa rääkida.”

Praegu ei ole veel põhjust meie kunagist loosungit “Tuumajaam, täna EI!” ümber sõnastada. Täna ei ole sellist tehnoloogiat olemas, mille rajamist Eestisse lubada.

Read more

COP23 lühikokkuvõte

COP23 lühikokkuvõte

Bonnis, Saksamaal toimunud ÜRO Kliimakonventsiooni osapoolte kohtumise (COP23) põhieesmärk oli Pariisi kliimaleppe täitmise reeglistiku ettevalmistamine ja ses osas oldi üsna edukad – läbirääkimistel saavutatud ühisosa on piisav, et loota reeglite kehtestamist juba järgmisel, Poolas 2018 lõpus toimuval, COP24-l.

Vaatamata oodatule ei olnud Bonnis toimunud arutelude peateemaks Ameerika Ühendriikide presidendi otsus taganeda Pariisi kliimaleppest. USA ametliku delegatsiooni osavõtt aruteludes oli küll leige, aga mitteformaalsetel kohtumistel tegid ilma endine New Yorgi meer Michael Bloomberg ja California osariigi kuberner Jerry Brown, kes esitlesid USA linnade, osariikide ja äriringkondade initsiatiivi kliimamuutuste ärahoidmisel – America’s Pledge. Vaatlejate hinnangul on USA juhtiva rolli kliimakõnelustel üle võtnud Hiina.

Ühe olulise tulemusena käivitati Bonnis nn. Talanoa dialoog, mille eesmärgiks on järgmise kohtumise lõpuks kokku leppida kasvuhoonegaaside vähendamise uues, kõrgemas tasemes kui kirjas vähendamiseesmärkides, mis riikide poolt võeti ja esitati ÛRO Kliimakonventsiooni sekretariaadile enne Pariisi leppe sõlmimist.

Oluline on märkida 20 riigi poolt Ühendkuningriikide ja Kanada juhitava Söejärgse aja liidu (Past Coal Alliance) loomist, mis seab eesmärgiks liiduga ühinenud riikides söe kasutamisest loobumist energiatootmisel hiljemalt aastaks 2030. Ühendkuningriigid on võtnud kohustuse loobuda söe põletamisest juba 2025.a.

Üks vähe kajastamist leidnud, kuid mitmete ekspertide poolt vaat et olulisimaks COP23 tulemuseks peetakse edasiminekut põllumajanduse kasvuhoonegaaside piiramisel ja vastava reeglistiku karmistamisel. Bonnis otsustati et osalevad riigid peavad 2018.a. 31.märtsiks esitama kliimakonventsiooni sekretariaadile ettepanekud mullas leiduva süsiniku paremaks sidumiseks ja kuidas vähendada loomapidamisega kaasnevat kasvuhoonegaaside heidet. Kliimaleppe raames 2011.aastal alanud arutelud põllumajandusega seotud heitmete piiramiseks on seni jäänud tulemusteta.

COP23 lõppdokument on leitav http://unfccc.int/resource/docs/2017/cop23/eng/l13.pdf

Ametlikul kodulehel inglise keelne kokkuvõte leitav siit: https://cop23.unfccc.int/news/bonn-climate-conference-becomes-launch-pad-for-higher-ambition

Read more
Translate »