Lageraiete referendumi petitsioon jõudis Riigikogusse.

Roheliste algatatud ja 1272 allkirja saanud petitsioon referendumi korraldamiseks küsimuses, kas lageraied peaksid Eestis olema keelatud, osutab ühele põletavamale keskkonnaprobleemile – metsade ja elurikkuse hävi(ta)misele. Eesti viimaste aastate metsanduspoliitika on rahva lõhestanud, ajakirjandus on olukorra tituleerinud nn metsasõjaks ning suutmatus vastu võtta uut metsanduse arengukava, on lõhet ainult süvendanud.

“Petitsioon referendumi korraldamiseks lageraiete teemal oli algselt mõeldud roheliste poolse alternatiivina eelmise valitsuse kavandatud abielureferendumile,” sõnas roheliste esimees Kaspar Kurve. “Meil on hea meel, et plaanitav referendum jääb ära, kuid leiame, et rahva kaasamine läbi otsedemokraatlike meetodite on jätkuvalt oluline. Meie praegune metsanduspoliitika puudutab mitte ainult eestlasi täna, vaid kõiki meie järeltulevaid põlvi.”

Kuigi Roheliste petitsioon kutsub Riigikogu üles küsima referendumil, kas lageraietega jätkamine on lubatav või mitte, on küsimustering kindlasti laiem. Roheliste eesmärk on innustada Riigikogu kasutama otsedemokraatia erinevaid vorme ja kaasama rahvast meid kõiki puudutavate keskkonnaküsimuste arutamisse ja lahendamisse. [..]

Read more

Rea Sepping: Lindora laadametsa raiekava “kaasavast” koosolekust

Arutlen, miks meil on vaja kaasamisspetsialisti, kes loodusinimesi ja rahainimesi vahendaks. Kuuldavasti pakkus Tallinna Ülikool RMKle kaks pakkumist nende kommunikatsiooni ja kaasamispraktikate arendamiseks, kuid mida ei peetud vajalikeks. Nüüd on vähemalt Kagu-Eesti loodusrahvas aktiveerunud ja kavatseb selle teemaga edasi minna ja vähemalt Lindora laadametsa päästa.

Kas te teate Lindora laata? Kui olete Lõuna-Eestist, siis ilmselt teate. See on Eesti kõige vanem järjepanu toimunud laat, kus teede ristil metsa sees kaubeldi ja kaubeldakse iga aasta oktoobrikuus, esimesed kirjalikud teated selle kohta on aastast 1893. See laadaplats või õigemini laadamets asub vääriselupaiga ja maastikukaitseala vahetus läheduses. Ühel reedesel pärastlõunal võtsin kätte ja läksin nn kaasavale koosolekule, mis oli korraldatud RMK poolt, et tutvustada plaani Lindora laadaplatsi ümbruse metsad nn aegjärkse raiega maha raiuda. (Aegjärgne raie, mis see on? Otseselt ei toimu kiiret lageraiet, võetakse veidi kauem aega, aga lõppkokkuvõttes jääb plats ikkagi lagedaks.)

Ma läksin kohale, sest mind vaevas juba ammu mure, et Eestis majandatakse metsi liialt intensiivselt ning raietööde tulemusi on jube vaadata. Tean ka – keskkonnateadust õppinuna – mida tähendab liigne metsaraie. Lootsin, et suudan oma mõtteid ja teadmisi kaasava arutelu vormis ka teistele edasi anda. Koosolek algas selgitusega, millised on konkreetsed raieplaanid Lindora laada ümbruse metsadele. Kohal olin mina ainukesena kohalikku kogukonda esindamas ja umbes kümme teist inimest, pealtnäha metsamehed ja RMK töötajad. [..]

Loe edasi klikates artikli pealkirjal.

Read more

Juhatus: RMK laastab ja hävitab valitsuse heakskiidul

Hiljutine järjekordne ristipuude hävitamine on selge näide RMK jätkuvast keskkonna- ja kultuurivastasest rüüstest.

“Ristipuude mahavõtmine on kogukonnamälu mõttes võrreldav hauarüvetamisega. Riste on lõigatud puudesse lahkunute mälestuseks. Ettekujutus, et lahkunu hing on seotud mõne puuga, on sellel maal palju vanem kui kristlikud uskumused. See kõik lisandub metsa kui looduskoosluse väärtusele,” ütles Roheliste juhatuse liige Marko Kaasik.

“Isamaa ja Reformierakonna alustatud ja EKRE poolt jätkatav metsalaastmine on jõudnud oma jõhkruselt uuele tasemele. Meie kõigi metsa hävitatakse nüüd ka kaitsealadel ja hiites ning külade vahetus läheduses. Süsinikuvaru puudes ja pinnases taastub ehk 80 aastaga, aga elurikkus ei pruugi lageraiete puhul enam kunagi taastuda. Enamus metsast väljatoodud puidust läheb kas kohe kütteks või tehakse sellest lühikese elueaga tooteid. Just hävitamine ja laastamine on selle riiklikult mahitatud tegevuse kohta õiged sõnad,” lisas volikogu esimees Aleksander Laanele.

Ainult lageraietele toetuv metsa majandamine ei ole jätkusuutlik ning kliimakriisi ja inimeste teadlikkuse kasvu ajal ka enam vastuvõetav. Seepärast on inimesed asunud oma kodulähedaste metsade kaitsele kõikjal Eestis ning Rohelisd ja enam kui 1200 vastava petitsiooni allakirjastanud kodanikku on teinud Riigikogule ettepaneku panna lageraiete küsimus rahvahääletusele.

Read more

Joonas Laks: Millest peaks uus Keskkonnaminister alustama?

Rene Kokk on tervislikel põhjustel tagasi astunud Keskkonnaministri kohalt. See töö ongi praeguses neoliberaalselt kallutatud ja pidevas patiseisus olevas valitsuses keerulisem kui mõnes teises. Tervis on kalleim vara, seega mõistame otsust ja soovime head paranemist Riigikogu saadikute rammusates ridades.

Keskkonnaministeerium peab olema võtmeministeerium. Meie inimeste ja majanduse tuleviku väljavaated on hetkel tugevalt seotud ressurssidega, mida pakub meile emake Maa. Nende kingitustega tuleb hellalt ümber käia ning neid ei tohi liiga kergekäeliselt ja lühiajalise tulu nimel maha parseldada. Ja kui kliimamuutuste teemaga on hetkel esiplaanil Majanduse- ja kommunikatsiooniministeerium, siis mets, jäätmed ja kohalike omavalitsuste kaasamine on piltlikult öeldes kõigi silme ees keset põrandat maas ja mitte keegi nende teemadega tegeleda ei taha.

Nii meie kui ka keskkonnaorganisatsioonid on palju kirjutanud ja loodetavasti tulevane minister on ka piisavalt hästi kursis, aga kui tal oleks vaja oma esimeste nädalate tööde nimekirja koostamisel abi, siis pakun talle järgmise lühikese nimekirja: [..]

Loe edasi klikates artikli pealkirjal.

Read more

Kaspar Kurve: Metsadebati fookus on inimesel – see on vale

Aga kui me räägime lageraiete lõpetamisest, siis ei räägi me ju metsamajandamise lõpetamisest, küsimus on lihtsalt selles, milliste meetoditega see käib. Eestil on täna (veel) ideaalne võimalus kujundada oma loodusest ning puidust bränd – esimene ökoloogiliselt jätkusuutlikult metsi majandav riik maailmas. Üha enam keskkonnateadlikus maailmas oleks see nii kõva sõna, et ainuüksi loodusturismist sissetulev raha kompenseeriks tohutud raiemahud, millest täna üle poolte ahjudesse aetakse ning suurem osa odava toorainena Eestist välja viiakse.

Spektri teises otsas näen tihti sotsiaalseid ning kultuurilisi argumente. Ka need on legitiimsed väited ning esmapilgul tundub, et isegi RMK on nendest aru saanud – kaardistatakse (aga ei avalikustada) KAH (kõrgendatud avalikkuse huviga) alasid, peetakse kaasamiskoosolekuid jne. Aga ka siin on konsensuse leidmine äärmiselt keeruline [..]

Loe edasi klikates artikli pealkirjal.

Read more

Ühendasime jõud senise raiepoliitika vastu

Eesti Vabaerakond, Elurikkuse Erakond ja Erakond Eestimaa Rohelised allkirjastavad ühised metsandusalased põhimõtted.

Elurikkuse erakond, Eestimaa Rohelised ja Eesti Vabaerakond pidasid koostööläbirääkimisi ning esimese kõige tähtsama teemana arutati kõige põletavamat keskkonna-alast teemat ehk metsandust Eesti Vabariigis. Mitmeid päevi kestnud läbirääkimiste järel vormistati ühine platvorm, milliseid muudatusi oleks vaja läbi viia, et meie metsad jääksid alles ka tulevastele põlvkondadele ning elurikkus neis hakkaks taas paranema.

Kolmes erakonnas on palju metsaomanikke ja muid erialaspetsialise, kes mõistlikult omi metsi majandavad: “Kutsume üles ka teisi metsaomanikke, aga eelkõige meie suurimat metsamajandajat RMK-d tegutsema kooskõlas kehtiva õigusega ning käituma vastutustundlikult ja majandama riigi vara säästlikult.”

Järgmine kolme erakonna esindajate kohtumine leiab aset 6. märtsil Tallinnas, kus ühised metsanduse aluspõhimõtted saavad ka esindajate poolt allkirjastatud ning alustatakse ühisosa otsimist Eesti demokraatia hetkeolukorra parandamiseks ning kohalike omavalitsuste valimistel osalemiseks.

Read more

Züleyxa Izmailova: Kus on kliimakriminaali koht?

Jõulude eel lastega vanavanaisa juurde maale sõites kuulasin järgi intervjuud keskkonnaministeeriumi asekantsleri ja samaaegselt ka RMK nõukogu esimehe toolil istuva Marku Lambiga. Autoaknast paistvate lageraielankide taustal mõjub Lambi jutt nagu soola raputamine haavale.

Nagu tihti juhtub, jõuab Eesti inimestele mingi probleem paremini kohale, kui keegi välismaalane sellele tähelepanu osutab. Nii on ka Ettevõtluse arendamise sihtasutuse juht lõpuks märganud lageraiete pärssivat mõju kohalike turismiettevõtete majandustegevusele. Brošüüridel reklaamitud paigad valmistavad kaugelt kohale sõitnutele pettumust. Ajab ju harja punaseks. Sest mida nad eest ei leia, on lubatud mets, mis ka igal pool mujal maailmas inimese ahnuse tõttu tule või harvesteride roaks langeb. Umbes nagu siis, kui sõidad Pariisi, et Jumalaema kirikut külastada ja näed, et hoone on tulekahju tõttu suletud. Kuid erinevalt kirikust ei saa metsa tagasi ehitada. Ja petetud klient ei tule enam kunagi tagasi.

Eelkäijate kombel lageraiet lubav kaabupoiste partei sai oma ministritooli ja koha RMK nõukogus ning vaatab vaikselt pealt, kuidas metsamaffia rahulikult edasi toimetab. [..]

Leia täismahus artikli link klikates artikli pealkirjal.

Read more

Jakko Väli: Eesti mets vajab puhkust lageraietest

Kui Arno isaga metsa jõudis, oli viimane palgipuuks sobiv kuusk juba maha võetud. Selliselt võiks parafraseerida meie metsades – eriti just riigimetsas –täna toimuvat.

Eesti metsade üleraie on juba aastaid avalik saladus, kuid nii keskkonnaministeerium kui RMK väidavad avalikkusele, et kõik on kõige paremas korras. See, kuidas maksumaksja nimel ja raha eest tegutsevates asutustes žongleeritakse arvude ja statistikaga – see on omaette meisterklass.

Eestimaa Rohelised koos teiste Eesti metsa kaitseks loodud ühingutega suudavad kogu selle pokazuha taga näha ka metsa. Me mõistame hukka selle, et üha suurema dividendi nimel riigieelarvesse sulgevad võimupoliitikud silmad ning lasevad ennast statistilisest vahust uimastada. Artikli maht ei võimalda kogu seda absurdi välja tuua, kuid kogu see hinnanguline metsa juurdekasv koos värskelt raiutud lankide arvestamisega metsa hulka kannab vaid ühte eesmärki: metsatööstuste huvides oleks veel rohkem raiuda. Neid see puude taga olev mets ei huvita, nad vajavad tooret ja palju.

Koostatavasse metsanduse arengukavasse aastani 2030 surutakse sisse raiemahtu 15 miljonit tihumeetrit aastas. Kui aga arengukava töögrupis hakati arutama punkti „Riigimetsa roll erinevate hüvede tagajana“, siis oli tubli ametnik eemaldanud sõna „riigi“. Samas on riigimetsa ja erametsa roll olemuslikult täiesti erinev. [..]

Loe edasi klikates artikli pealkirjal.

Read more

Eestimaa Roheliste vastused Kaido Kama küsimustele

Möödunud aasta lõpus väljendas Kaido Kama väga täpselt meist paljude soovi – me tõesti tahame oma riiki tagasi. Sõnastatud soovi ajenditeks oli kaks asjaolu. Esiteks see, et kunagi varem pole korraga olnud päevakorras sedavõrd palju meie elukeskkonda ulatuslikult ja pöördumatult muutvaid ettevõtmisi. Ja teiseks – inimesi, kes nende pöördumatute muutuste pärast südant valutavad, naeruvääristatakse ja mõnitatakse avalikult, kasutades selleks riikliku propaganda vahendeid. Kaido Kama kutsus erakondi üles väljendama selgelt oma seisukohti metsaraie, Rail Balticu, tselluloositehase ja fosforiidi kohta. Teemat on jätkanud Andres Tarand, kes ütleb, et Eesti lobistab Euroopas vaid reostajate huvides. Ederi Ojasoo kirjutab, mis läheb Eesti jaanalinnu-poliitika maksma Ida-Viru elanikele, kus põlevkivikaevandused muudavad elu põrguks.

Hiljuti avaldatud teadusandmed viitavad sellele, et Euroopasse suunduvaid põgenikelaineid kannustavad algpõhjusena just kliimamuutused. Kestvad ja hävitavad põuad omakorda on aga suuresti põhjustatud metsaraiumisest üle kogu maailma. Eelmisel aastal avaldatud 15 000 teadlase kiri hoiatab inimesele vajaliku looduskeskkonna kokkukukkumise eest. Kõigest viimase 25 aastaga on metsade pindala vähenenud 121 miljoni hektari võrra ja kahanemine jätkub kurjakuulutava tempoga. Kliimamuutuste trumpässaks olev süsinik algainena on suures osas metsadest atmosfääri kolinud. Selle tagasisidumiseks on sisuliselt ainult üks tee – liigirikaste metsade taastamine pea Sahara kõrbe suurusel alal.

Mets on Eesti rikkus

Eesti on veel suhteliselt metsarikas riik, kuid see rikkus on elurikkuse ja elukohtade mõttes tükikesteks rebitud. Seepärast on Roheliste seisukoht ühemõtteline – metsade raiumine on juba praegu ohtlikult suur. Lageraie on eelistatud ning RMK poolt kehtestatud uute metsamasinate nõue survestab metsatööstust mahte pidevalt kasvatama. Eesti Energia poolt puude Auvere ahju ajamine on […]

Loe edasi klikates artikli pealkirjal

Read more
Translate »