põlevkivi Archives - Eestimaa Rohelised

Valdur Lahtvee: Tuumaenergia ainuvõimalikkuse müüt murti juba ammu

10.02.202112.02.2021 Joonas Laks 0 Comments müüdid, põlevkivi, Tuumaenergia, Valdur Lahtvee

Postimees uuris Eestimaa Rohelised käest, milline võiks olla Eesti energeetika tulevik põlevkivijärgsel ajastul ja kas kolmanda põlvkonna tuumareaktoril oleks seal kohta? Palusime sellele vastata meie erakonna energeetika eksperdil Valdur Lahtveel.

Eesti energeetikaasjatundjad on aastakümneid tõestanud, et Eestis on piisavalt senikasutamata taastuvkütuseid ja -energiaallikaid nagu biomass, tuul, päike ja geotermaalenergia, millest piisab nii sisemaise energiatarbimise katteks kui ka ekspordiks. Tänaseks on taastuvate energiaallikate kasutamiseks sobilike tehnoloogiate hinnad langenud tasemele, kus nood on konkurentsivõimelised fossiilkütustel baseeruvate energiatehnoloogiatega ja mõnes piirkonnas isegi odavamad. Seda tõestab kasvõi fakt, et Rahvusvahelise Energiaagentuuri andmetel 2019.aastal kogu maailmas investeeriti taastuvallikatel energiatootmisse 281 miljardit, fossiilkütustel energiatootmisse 111 miljardit ja tuumaenergiasse vaid 35 miljardit USD. [..]

Loe edasi ja leia viited klikates artikli pealkirjal.

Uudised

Züleyxa Izmailova: kas rohepööre käib valitsusliidule üle jõu?

13.12.202015.12.2020 Joonas Laks 0 Comments Euroopa Liit, Idufirmad, põlevkivi, Riigieelarve, Rohepööre, Züleyxa Izmailova

Päev pärast Riigieelarve vastuvõtmist, oli riiklikult tähtsa küsimusena Riigikogus arutelu teemal “Rohepööre”. See on väga ilmekas näide, kuidas riigis viimased kümme või viieteist aastat asju on aetud – jagame raha omavahel ära ja siis räägime rahvale natuke rohelist juttu. Veel päev enne eelarve vastuvõtmist lükati majanduskomisjonis laua pealt prügikasti uue põlevkiviõlitehase rajamise vastane petitisioon!

Neoliberaalsus kui katk

Taasiseseisvumise järel läks Eesti teiste idabloki riikidega sarnaselt radikaalse neoliberalismi teed, millega on kaasnenud ühiskonna kihistumine ja suur sotsiaalse ebavõrdsuse kasv. Eelmiste valitsuste otsuste kritiseerimisele lisaks oleks nüüd tarvis näha laiemat pilti ja otsida lahendusi, mis aitaksid meid paremasse homsesse.

Kuid riigis, mille rahandusminister ei kuula eksperte ja sõimab keskkonnakaitsjaid põmmpeadeks, on see pehmelt öeldes raskendatud. [..]

Loe edasi klikates artikli pealkirjal.

Roheline blogi

Aleksander Laane: Riigikogu peaks sooritama harakiri

12.08.201912.08.2019 Joonas Laks 0 Comments Aleksander Laane, põlevkivi, Riigikogu

Kui Rohelised kutsusid 2007. aastal kokku riigikogu erakorralise istungi, et kütuse- ja energiamajanduse strateegia välja töötada, tegid teised erakonnad selle teema üle vaid nalja. Mingit sisulist arutelu ei toimunud – saadikud läksid kiiresti päevitama ja õlut jooma. Niipalju siis ettenägemisvõimest ja riigimehelikkusest.

Muuhulgas hoiatasid Rohelised, et põlevkivienergeetika lõpp saabub kiiremini kui arvatakse ja et töötuks jäävate inimeste küsimusega tuleb kiiresti tegelema asuda. Tänase seisuga on erakorralisest istungist möödunud … peaaegu 12 aastat. Selle aja jooksul pole ükski praegu Riigikogus istuv erakond teinud mitte midagi, kuigi kõik võimalused selleks olid olemas. Te pole valitsemisega hakkama saanud – teil on aeg sooritada seppuku tsermoonia ja harakiri! Vähemalt poliitiline muidugi – lahkuda enne, kui teid tabab häbiväärne karistus.

Loe edasi klikates artikli pealkirjal.

Eestimaa Rohelised

Maria Juur: Väikse musta riigi Uus Roheline Ärkamisaeg?

30.04.201930.04.2019 Joonas Laks 0 Comments Eesti, Green New Deal, Maria Juur, põlevkivi, PÕXIT

Maailma on haaranud kliimapaanika. USAs käib kuum arutelu nn Rohelise Uue Kursi (Green New Deal) resolutsiooni ümber, mis käsitleb heitmete vähendamise ja looduse kaitsmise kõrval töökohtade ja ümberõppe võimaluse loomist.

Laiemas plaanis on tegu katsega ümber hinnata tänapäeva Ameerika väärtusi. Kui kodanikud otsustavad, et puhas keskkond, inimestesse investeerimine ja kliimakatastroofi ennetamine on neile olulised, siis on suurem tõenäosus, et leitakse ka reformide elluviimiseks vajalikud ressursid.

PÕXIT ehk põlevkivienergiast loobumine on Eestile hädavajalik. Põlevkivisektoris töötajate saatuse peale peaksime mõtlema juba praegu, kaasates neid energiatööstuse tulevikku puudutavatesse vestlustesse ning lubades, et riik neid ei unusta. Eesti probleem pole erandlik: Saksamaa teatas hiljuti, et plaanib 2038. aastaks sulgeda kõik söeelektrijaamad ning maksta sellest mõjutatud regioonidele 20 aasta jooksul 40 miljardit eurot. [..]

Loe edasi klikates artikli pealkirjal.

Pressiteated Uudised

Evelin Ilves toetab kohalikku kogukonda paekarjääri vastases võitluses

29.04.201929.04.2019 Joonas Laks 0 Comments Euroopa Parlament, Evelin Ilves, Lüganuse, põlevkivi, PÕXIT

Roheliste ridades europarlamenti kandideeriv Evelin Ilves kohtus täna Lüganuse valla elanikega, kes soovivad enda elukeskkonda kaitsta kavandatava paekivikaevanduse negatiivsete mõjude eest.

Paekivikaevandust planeeritakse rajada Lüganuse ja Matka küla vahele, kusjuures lähim talu jääb kavandatavast karjäärist vaid 70 meetri kaugusele. Kogukond on mures eelkõige enda veevarude, müra, tolmu ja vibratsiooni pärast.

Evelin Ilvese sõnul on tekkinud olukord järjekordne näide sellest, kuidas otsuseid langetatakse kohaliku kogukonna huvisid arvestamata. “On tõenäoline, et karjääri rajamise tagajärjel sureb elu Lüganuse ja Matka külades ajapikku välja, sellele on viidanud ka Tartu Ülikooli teadlaste uuring. Arendajate majanduslikud huvid ei saa olla olulisemad, kui mitme küla elanike heaolu,” sõnas Ilves.

Lüganuse Vallavolikogu veel karjääri rajamiseks nõusolekut ei ole andnud. Vallaelanikud loodavad, et volikogu otsus toetab kohaliku elukeskkonna säilimist.

Teisipäeval, 30. märtsil kell 17 toimub Kiviõlis vallavolikogu istung, kus arutatakse Lüganuse küladele kahjulikku koostöölepet karjääri arendajaga.

Lisainfo:
Triin Remmelgas
Erakond Eestimaa Rohelised
Tel: +372 555 678 02
E-mail: triin.remmelgas@gmail.com

Eestimaa Rohelised Tallinn

Küllike Reimaa: Võtame tuleviku tagasi!

6.12.20186.12.2018 Joonas Laks 0 Comments Küllike Reimaa, põlevkivi, PÕXIT, taastuvenergia

Ma ei tea, millal päike oma põlemise lõpetab ja ma ei tea, millal inimesed, riigid ja rahvad üksteise kõrid läbi närivad, et toita majanduse kasvu püha allikat, sõjatööstust. Kuid ma tean, et maavarad, nii ka põlevkivi, saavad ükskord otsa ja need ei taastu kiiresti, ehk mitte üldse inimkonna eluea jooksul. Seetõttu meie slogan “võtame tuleviku tagasi” peegeldab kõige täpsemalt seda, kus me oleme ja kuhu tahaksime jõuda.

Ma ei arva, et põlevkivi kaevandamise ja põletamise saab lõpetada kohe ja kiiresti, nipsust, kuid see peaks olema meie mitte liiga kauge eesmärk, kui me ei taha oma Põhja- Eesti maa-alust õõnsaks uuristada, ükskõik kui kõrgele me põlevkivist ära kasutatava energia hulga viime. Samas ma ei arva, et meie energiatulevik peaks olema aatomienergias.

“Põlevkivi kasutamise riikliku arengukava 2016-2030” järgi on 2013.aasta koondbilansi andmetel Eesti põlevkivimaardla varu 4750,4 miljonit tonni. Praegu on Eesti energia kaevandusmaht 15,01 miljonit tonni aastas ja kogu Eesti kaevandusmaht 20 miljonit tonni. Kuigi Enefit toodab energiat ka tuulest, veest, päikesest, prügist ja biomassist, on selle osakaal Eesti elektritootmise mahust mitte eriti suur. 2005 aastal oli taastuvatest energiaallikatest toodetav energia 18%, planeeritud oli see tõsta 20% -ni aastaks 2020.

Auveres väidetavalt saaks toota 50 % osas taastuvast biomassist.[…]

Loe edasi klikates artikli pealkirjal.

Loodushoid Tartu

Tselluloositehas, katsepolügoon Tartu külje all

13.02.201814.02.2018 Joonas Laks 0 Comments Emajõgi, Euroopa Liit, Peep Mardiste, põlevkivi, Sven Stester, Tartu tselluloositehas

Puidurafinerimistehase (lihtsustatult – tselluloositehase) algatusrühm on uuringute algusfaasis, aga sihib tõenäoliselt Tartust vahetult ülesvoolu paiknevat asukohta. Kuna tehases plaanitakse seni järgi proovimata uut tehnoloogiat, siis pole kindel, kas pangad nii riskantse projektiga kaasa tuleks. Surve metsale ja veekvaliteedile võivad osutuda liiga suureks.

Tehase algatusgrupp on loonud mulje, nagu kaalutakse keeruka analüüsi raames tehase arvukaid võimalikke asukohti, et analüüs lõpuks sobivaima koha kätte näitaks. Nii räägiti mõnda aega Suur-Emajõe jõgikonna kõrval ka Pärnu jõe alamjooksust ja Narva jõe jõgikonnast. Emajõgi tunduvat juba praegu algatusgrupile tõenäolisema asukohana, kuna seal on tehasele tarvilikku vett rohkem. Ma ennustan, et selle valiku taga oli vähemalt sama oluline majandusargument – tehas ei taha hakata puidu pärast võistlema Pärnu ja Sillamäe sadamate väravahindadega ja loodab, et saab Lõuna-Eestist puu väiksema konkurentsiga ehk odavamalt kätte.

Mulle teeb tehase rajamise uitmõttega seoses keskkonnaaspektidest kõige rohkem muret surve metsadele ja Emajõe veekvaliteedi tulevik. Tehase algatusrühm on kaua üritanud tõestada, et nende tegevus ei saa kaasa tuua vajadust tõsta raiemahtu ja puitu jätkuks kõigile. Eestis on tasahilju, aga süstemaatiliselt puuraiumise reegleid lihtsustatud – küll suuremaid lanke lubades, küll raievanust alandades või kaitsealadel julgemat raiet võimaldades. Selle taga on puidutööstuste samasugune tasahilju, aga süstemaatiliselt avaldatav surve otsustajatele – et saekaatritesse ja tehnikasse tehtud hiiglaslikud investeeringud paremini ära tasuks, tahetakse lihtsamat ligipääsu ressursile, metsale. Ja lahjendatud reeglistik on kahtlemata üks lihtsama ligipääsu looja.

Edasi lugemiseks kliki artikli pealkirjal.

EV100 Loodushoid Volikogu

Eestimaa Roheliste vastused Kaido Kama küsimustele

5.02.2018 Joonas Laks 0 Comments Eesti, Eesti Energia, fosforiit, Mets, põlevkivi, rail Baltic, RMK, Tartu tselluloositehas

Möödunud aasta lõpus väljendas Kaido Kama väga täpselt meist paljude soovi – me tõesti tahame oma riiki tagasi. Sõnastatud soovi ajenditeks oli kaks asjaolu. Esiteks see, et kunagi varem pole korraga olnud päevakorras sedavõrd palju meie elukeskkonda ulatuslikult ja pöördumatult muutvaid ettevõtmisi. Ja teiseks – inimesi, kes nende pöördumatute muutuste pärast südant valutavad, naeruvääristatakse ja mõnitatakse avalikult, kasutades selleks riikliku propaganda vahendeid. Kaido Kama kutsus erakondi üles väljendama selgelt oma seisukohti metsaraie, Rail Balticu, tselluloositehase ja fosforiidi kohta. Teemat on jätkanud Andres Tarand, kes ütleb, et Eesti lobistab Euroopas vaid reostajate huvides. Ederi Ojasoo kirjutab, mis läheb Eesti jaanalinnu-poliitika maksma Ida-Viru elanikele, kus põlevkivikaevandused muudavad elu põrguks.

Hiljuti avaldatud teadusandmed viitavad sellele, et Euroopasse suunduvaid põgenikelaineid kannustavad algpõhjusena just kliimamuutused. Kestvad ja hävitavad põuad omakorda on aga suuresti põhjustatud metsaraiumisest üle kogu maailma. Eelmisel aastal avaldatud 15 000 teadlase kiri hoiatab inimesele vajaliku looduskeskkonna kokkukukkumise eest. Kõigest viimase 25 aastaga on metsade pindala vähenenud 121 miljoni hektari võrra ja kahanemine jätkub kurjakuulutava tempoga. Kliimamuutuste trumpässaks olev süsinik algainena on suures osas metsadest atmosfääri kolinud. Selle tagasisidumiseks on sisuliselt ainult üks tee – liigirikaste metsade taastamine pea Sahara kõrbe suurusel alal.

Mets on Eesti rikkus

Eesti on veel suhteliselt metsarikas riik, kuid see rikkus on elurikkuse ja elukohtade mõttes tükikesteks rebitud. Seepärast on Roheliste seisukoht ühemõtteline – metsade raiumine on juba praegu ohtlikult suur. Lageraie on eelistatud ning RMK poolt kehtestatud uute metsamasinate nõue survestab metsatööstust mahte pidevalt kasvatama. Eesti Energia poolt puude Auvere ahju ajamine on […]

Loe edasi klikates artikli pealkirjal