Roheliste ja MTÜ Päästame Eesti Metsad koostöö pesitsusrahu nimel

MTÜ Päästame Eesti Metsad (PEM) algatas 15. märtsil neli kuud kestva kampaania, mis keskendub pesitsusrahu seadustamisele. Looduskaitsjad soovivad, et keskkonnaminister võtaks kuulda Eesti Keskkonnaühenduste Koja ettepanekut kehtestada Eestis raiepiirangud kõikides metsades 15.04–15.07 ja kaitsealadel 15.03–31.08. Tegelikult võiks kehtida ühtlane raierahu kõikjal 15.03–31.08.
Eestimaa Rohelised toetavad nõuet kehtestada kõikjal Eesti metsades kohustuslik pesitsusrahu.
Kampaanial saab silma peal hoida veebilehel https://savetheforest.ee/pesitsusrahu/
Erametsades hukkus 2017. aasta kevadsuviste raiete tõttu vähemalt 71 000 linnupoega ja aasta hiljem vähemalt 84 000 linnupoega. Kõige rohkem hävitab linnustikku kevadsuvise perioodi lageraie, sest selle käigus hävivad nii maapinnal, põõsastikes, puuõõnsustes kui ka võrades pesitsevate lindude munad ja lennuvõimetud pojad. Metsalindude arvukus Eestis väheneb keskmiselt 101 400 linnu võrra aastas.
Kodanikeühendus Eesti Metsa Abiks küsis 2019. aastal õiguskantsler Ülle Madiselt, kuidas tema olukorda hindab. Õiguskantsler ütles selgelt välja, et riigil tuleb raietööde kavandamisel arvestada pesitsevaid metsalinde kaitsva seadusega. Sellegipoolest pole Keskkonnaministeerium teinud seni mitte midagi olukorra parandamiseks ja meie metsades toimuva raietegevuse seadustega kooskõlla viimiseks. Metsaseaduse §40 võimaldab keskkonnaministril raierahu välja kuulutada. Ent ometi pole ükski keskkonnaminister metsaraiet piiranud.

Mida saaks teha? [..]

Loe edasi klikates artikli pealkirjal.

Read more

Elu Marss katuseraha küsimus homme Rahanduskomisjonis

Teisipäeval 09.03 arutab Riigikogu Rahanduskomisjon Eestimaa Roheliste rahvaalgatust “Ei katuseraha jagamisele abordivastasele liikumisele”, mis kogus kõigest kolme ööpäevaga 15413 allkirja. Petitsioonile allakirjutanud paluvad valitsusel mitte eraldada 171 000 eurot abordivastasele liikumisele MTÜ Elu Marss – tegu oli suurima eraldatud katuserahaga eelmisel aastal.

Züleyxa Izmailova: “Eelmise valitsuse otsus eraldada 171 000 eurot Moonika Helme sõbranna vastloodud ühingule, millel oli oma tegevuses ette näidata vaid üks kahtlane abordivastane pikett, oli ebaeetiline. Maksumaksjatelt kogutud raha jagamine parteijuhtide sõprade fiktiivsetele ühingutele on korruptiivne. Palume Kallase valitsusel eraldise väljamaksmine peatada ja suunata vabanev raha hoopis seksuaalharidust edendavatesse programmidesse.”

“Selle summa eraldamine EKRE juhtide poolt mõjus kaasaegsele ühiskonnale näkku irvitamisena. Me ju teame, et kui eesmärgiks on abortide arvu vähendamine, tuleks see raha anda nendele organisatsioonidele, tänu kellele on eestimaalaste seksuaalharidus viimastel aastakümnetel paranenud. Abort ei ole Eestis enam pereplaneerimise viis, kui 1992. aastal teostati 25 803 aborti, siis 2019. aastal 3580,” selgitab Eestimaa Roheliste volikogu liige Piret Räni. “MTÜ Elu Marss ei ole selles vallas midagi ära teinud, nad on korraldanud ainult ühe pensionäride jalutuskäigu.”[..]

Loe edasi klikates artikli pealkirjal.

Read more

Mattias Turovski: Keskkonnakriis on väärtuste kriis

8. detsembril toimub Hea Kodaniku klubis vestlusring “Kas loodusele õiguste andmine on lahendus keskkonnakriisile?”, kus räägitakse looduse õigustest. Maailmas on juba mitmeid näiteid, kus loodus, näiteks jõgi Uus-Meremaal, on saanud inimestega sarnased õigused. Selline praktika on aina populaarsem, kuid kas või kuidas loodusele õiguste andmine aitab keskkonda hoida? Kas näiteks Eesti mets ja Ida-Viru loodus saaks senisest paremini hoitud, kui Eesti riik tunnustaks looduse õiguseid?

Arutelus osalevad keskkonnajurist Kaarel Relve (Keskkonnaõiguse Keskus), keskkonnaeetik Mattias Turovski (MTÜ Zoosemu) ja zooloog Tiit Maran (Tallinna Loomaaed). Vestlust aitab tüürida Sigrid Solnik.

Sellise kutse saanult tahtsin kohe Eestimaa Roheliste volikogusse kuuluva Mattias Turovski käest küsida, mida ta loodusele õiguste andmisest arvab ning millega üldse tegeleb keskkonnaeetik.

Miks peaksime näiteks Emajõe muutma õigustega isikuks?

Looduse õiguse liikumine töötab selle nimel, et muuta inimeste ja mitte-inimeste (olgu nendeks loomad, taimed või jõed) suhe juriidiliselt kahepoolsemaks, moraalsemaks, ka õiglasemaks. Õigussüsteemid on loodud selleks, et ühiskonna liikmete õiguste ja kohustuste osas eksisteeriks sidusus ja järjepidevus, kusjuures ühiskonna liikme staatuse kõrgeim väljendus on isikustatus. Oma pika traditsiooniga kultuuriruumis oleme mitte-inimesi, aga üsna hiljuti veel ka lihtsalt “valest” soost või rassist liigikaaslasigi, pikalt käsitlenud alamate subjektide või lausa omandina, kellele ühiskonna enamusega võrreldav õiguslik kaitse ei laiene. Inimõigused ja sellest välja kasvanud antišovinismi, loomaõigusluse ja nüüd ka looduse õiguse liikumised töötavad selle nimel, et vastavaid subjekte oleks võimalik õigussüsteemis käsitleda omandi või eseme asemel isikutena. [..]

Loe edasi klikates artikli pealkirjal.

Read more

Piret Räni: Eestist ei tohi saada järgmine Poola

Meilt on küsitud, miks Rohelised nõuavad abieluvõrdsust.

Selle pärast, et meile on olulised kõikide inimeste inimõigused ja solidaarne ühiskond, kus ei tohi kedagi represseerida, diskrimineerida, vihakõnedega üle kallata ega tõrjuda rahvuse, rassi, nahavärvuse, soo, keele, päritolu, usutunnistuse, poliitiliste või muude veendumuste, samuti varalise ja sotsiaalse seisundi või muude asjaolude tõttu – nagu on kirjas meie Põhiseaduses.

Selle pärast, et kõik eestimaalased on meie oma inimesed ja neile peavad avanema võrdsed võimalused – ka võimalus abielluda teise inimesega, keda sa armastad.

Selle pärast, et kui me lubame kiusata üht osa meie inimesi, siis järgmiseks kiusatakse juba järgmist gruppi. Vaadake, mis toimub Poolas! Me ei soovi, et populistlikud konservatiivid rikuksid meie sõbraliku Eesti ära ning võtaksid samuti järgmiseks päevakorda naiste vaenamise. Meid, eestimaalasi, on vähe, me peame tegutsema koos, ühtsena ja mitte otsima vaenlasi meie endi inimeste seast. [..]

Loe edasi klikates artikli pealkirjal.

Read more

Rohelised algatasid petitsiooni, millega kutsutakse valitsust küsima referendumil rahva arvamust lageraiete kohta

Rohelised algatasid petitsiooni, millega kutsutakse valitsust küsima referendumil rahva arvamust lageraiete kohta

Erakonna Eestimaa Rohelised volikogu kiitis 9. oktoobril Rahvusraamatukogus toimunud koosolekul heaks petitsiooni, millega nõutakse rahva arvamuse küsimist lageraiete kohta referendumil, mis toimuks 2021. aasta kohalike valimistega samal päeval ehk 17. oktoobril.

Loe edasi klikates artikli pealkirjal.

Read more

Kahe juhiga erakond? Miks mitte!

12. septembril toimus Erakond Eestimaa Rohelised üldkogu, kus nelja kandidaadi hulgast valiti erakonnale senise ühe esimehe asemel kaks juhti. Esimeheks kandideerisid Marko Kaasik ja Kaspar Kurve. Esinaise kohale oli samuti kaks kandidaati: Johanna Maria Tõugu ja Züleyxa Izmailova. Valituks osutusid Züleyxa Izmailova ja Kaspar Kurve.

Piret Räni uuris Züleyxa Izmailova ja Kaspar Kurve käest, milliseks võiks kujuneda Eestimaa Roheliste tulevik kahe juhi käe all. Loe täispikkasid intervjuusid veebiväljaandes Bioneer.

Kliki artikli pealkirjal, et leida otselingid täispikkadele intervjuudele.

Read more

Rohkem ruumi ratturitele!

Eestimaa Roheliste Tallinna juhatus soovib, et linnavalitsus annaks piirangute leevendamisega varasemast suurema osa tänavaruumist jalgratturitele, keda ilmade soojenedes tänavatel aina enam sõitmas on.

Juba eriolukorra kehtestamisel oli tänavatel näha rohkem jalgratastega liikujaid.
Autodest tühjad tänavad andsid inimestele hea ettekujutuse, milline potentsiaal meie linnal keskkonnasõbralikuks saamisel päriselt on.

Nüüd oleks vaja märgistada laiematel magistraalidel ühe sõiduraja laiused jalgrattateed, et pärast eriolukorra lõppu ratturite massid Tallinnasse turvalisemalt ära mahuksid ja ei tekiks liiklusohtlikke olukordi jalakäijatega. Sõiduautode liiklus taastub tasapisi ja tänavasüsteemi umbe jooksmist suvel ei pea kartma. Kui väga tarvis võib sügisel olukorda hinnates rattarajad taas sõiduautodele loovutada. [..]

Loe edasi klikates artikli pealkirjal

Read more
Translate »