Daniel Scholten: Taastuvenergia strateegilised kaalutlused

Euroopa Liidu ajend puhtale energiale üleminekuks on mitte üksnes ökoloogiline, vaid ka geopoliitiline. Daniel Scholten analüüsib võimalikke keerdkäike, mis Euroopat teel maailma juhtivaks taastuvenergia tootjaks ees võivad oodata. Kuigi hiljuti Euroopa Komisjoni uueks presidendiks valitud Ursula von der Leyen-i Roheline Kokkulepe on ilmselt samm õiges suunas, on sidusa ning piisava poliitilise toetusega plaani loomine, et minna üle kestlikule ja koordineeritud energiajulgeolekule, EL-i jaoks hädavajalik.

Euroopa Liit tunnistab taastuvenergia tähtsust ja on asunud aktiivselt selle geopoliitiliste eeliste poole püüdlema. Taastuvenergia on Euroopa Komisjoni seisukohast poliitiline prioriteet mitte üksnes kliimamuutuste ja saaste temaatikas, vaid selge siht ka energiajulgeolekus, tööstusliku jõuõlana ning ülemaailmse stabiilsuse küsimustes.

Taastuvenergia kujutab endast aga ka mitmekülgseid strateegilisi väljakutseid. Liidusiseselt tähendab see täiesti uut energeetikapoliitikat, mis võib liikmesriikide vahel uusi ebakõlasid luua. Milline peaks välja nägema tuleviku Euroopa integreeritud energiasüsteem ning kuidas peaksid selles jagunema kulud ja tasuvus? [..]

Loe edasi klikates artikli pealkirjal.

Read more

Mattias Turovski selgitab kuidas toituda õhust ja armastusest

Roheliste liige Mattias Turovski kommenteerib Soomes Helsingi lähistel arendatavat uut ja põnevat toiduainete tootmise tehnoloogiat.

Fermingu näol on tegemist uudse tehnoloogiaga, milles väga täpselt valitud ja juhitud bakterikultuurid toodavad vee hüdrolüüsil saadud vesiniku energiat kasutades sisuliselt väga lihtsast bioloogilisest ollusest väga spetsiifilise koostisega jahusid, pastasid ja muid vajalikke toidu algkomponente. Vastavate bakterikultuuride kasutamisel on nii võimalik toota erinevaid valke, rasvu ja süsivesikuid, panna neid kasvama erinevatele substraatidele, tootes nii keemiliselt ülispetsiifilisi aineid, millest omakorda on võimalik toota funktsionaalset toitu.

Võrreldes traditsioonilise toidutootmisega saab fermingu abil aga välja skriinida ebavajaliku transrasvhappe, kaseiini või mistahes potentsiaalselt ebavajaliku traditsioonilise toiduaine komponendi. Kui loomse saaduse tootmine loomade kehades on täna kümneid kordi energiaintensiivsem, kui fotosünteesi teel toodetud taimsed toidud, siis fermingu vesiniku-jõul toodetud aines lubab olla 10-korda energiasäästlikum, kui fotosüntees. Seda ka põhjusel, et bakterite toodangu saab ära tarbida kogu ulatuses, kus aga taimedest sööme me vaid nende vilju või teisi nende osi.

Leia originaalartikkel klikates artikli pealkirjal.

Read more

Rohelised jahindusest

Ajakirja “Eesti Jahimees” peatoimetaja Jaanus Vaiksoo esitas Rohelistele mõned küsimused. Kui üldine arusaam võib olla, et Roheliste põhimõtete hulgas pole kohta jahindusele, siis on selline suhtumine pigem eksitav. Allpool põgus ülevaade antud teemal. Eestimaa Rohelised Lääne-, Saare- ja Hiiumaa kandidaadi Aleksei Lotmani ja Haabersti, Põhja-Tallinna, Kristiine kandidaadi Mattias Turovski koostasid vastused.

1) Milline peaks olema jahinduse kui looduskaitse osa tänapäeva ühiskonnas?

Mattias Turovski: “Loodushoiu kontekstis on jahindusel kindlalt toetav roll. Jahindus on üks instrument ökosüsteemide elurikkuse ja ökoloogilise tasakaalu hoidmiseks ja tagamiseks. Seejuures on ülioluline, et jahindus lähtuks ökoloogilisest teabest ning oleks esmalt kooskõlastatud loodushoiubioloogia prioriteetidega. Selle kaudu on jahindusel ka reguleeriv roll vajaduse korral nt põllu- või metsamajanduse kaitse või heaolu tagamise osas. See tähendab, et kui näiteks kasvav metskitsede või põtrade populatsioon hakkab ähvardama kuuse istikuid, huntide populatsioon teeb häda lambakasvatajatele vms, tuleb situatsiooni esmalt analüüsida ökoloogilisest seisukohast ning vajadusel rakendada jahindusmeetmeid ökoloogilise tasakaalu taassaavutamiseks. Jahindus ei ole iseseisev tegevusvaldkond vaid kindlalt Eesti looduse ökoloogilise heaolu tagamise üks tööriistadest. Seega peame oluliseks esmalt teadmispõhise ja sõltumatu jahinduse edendamist.” […]

Loe edasi klikates artikli pealkirjal.

Read more

Mattias Turovski: ütleme lahti Euroopa suurima reostaja mainest

ÜRO Rahvusvaheline kliimamuutuste paneel IPCC avaldas 8. oktoobril eriraporti, milles toob välja, et globaalse temperatuuritõusu piiramine 1.5 kraadile üle eel-industriaalajastu taseme on inimkonna kestliku ning võrdsema tuleviku saavutamiseks hädavajalik. Samas rõhutatakse raportis, et maailma soojenemise piiramine 1.5 kraadile nõuab senisest tunduvalt enam kollektiivset tegutsemist, toomaks esile kiireid, kandvaid ja kohati pretsedendituid muutuseid ühiskonnakorralduses. Positiivse noodina toob raport välja, et kliima situatsiooni leevenduseks vajalikud meetmed tagaksid praegusega võrreldes lisaks jahedamale tulevikule ka võrdsema ja puhtama maailma. Kliimaküsimusse pigem ennetavalt suhtumine võimaldaksnii riikidel kui looduslikel kooslustel keskkonnamuudatustega paremini kohaneda, tagades kõrgema elukvaliteedi kõigile.

Raport koondab endas üle 6,000 teadustöö ning on käsiteldav Pariisi leppe lisana, mille tänaseks on allkirjastanud 197 ja ratifitseerinud 181 riiki riiki. Täna leiame end seega olukorrast, kus kliimamuutuste tekkepõhjuste üle vaidlemisel ei ole mitte mingit kandvat mõtet. Kõik riigid, poliitilised institutsioonid, ettevõtted ning ilmakodanikud peaksid kliimamuutustesse ja nende tagajärgedesse suhtuma täie tõsidusega. Tänased investeeringud jätkusuutlikuma ühiskonnakorra sisseseadmiseks saavad oluliselt leevendada lähituleviku keskkonnakriise ning ära hoida üha ekstreemsemaid katastroofe.Kuid tegutseda tuleb kohe ja otsustavalt. […]

Loe edasi klikates artikli pealkirjale.

Read more
Translate »