“Kliimaneutraalne Tallinn” – Roheliste ettepanekud seoses Tallinna kliimakavaga

Kliimaneutraalsus on mitte lihtsalt oluline, vaid lausa ainuvõimalik eesmärk elamisväärseks tulevikuks, mille võimaldamiseks ei tohi ühtegi otsust täna tegemata jätta. Soomes, sh Helsingis on ratifitseeritud kliimaneutraalsusekava, mis näeb ette eesmärgi saavutamist aastaks 2035. Praegune Tallinna plaan on mõeldud Euroopa Liidu nõuete täitmiseks viimasel minutil.

Tallinn kui roheliseks pealinnaks pürgiv linn, mis hakkas juhtima äsja käivitatud Euroopa 19 linna võrgustikku, mille ülesanne ÜRO kestliku arengu eesmärkide rakendamine kohalikul tasandil, ei tohi endale lubada mõõdetavate indikaatorite ja tähtaegadeta ambitsioonitut tegevuskava.

Ettepanek ambitsioonikuse tõstmiseks: Tallinn võtab eesmärgiks saavutada kliimaneutraalsus hiljemalt aastaks 2040. Aastaks 2030 tuleb vähendada kasvuhoonegaaside emissiooni vähemalt 60%.

Teised märkused ja ettepanekud:

– Tulubaasi arvestus on puudulik. Näiteks peab Kliimakava arvestama ka sellest tekkiva sotsiaalse tuluga.

– Dokumendis on vähe mõõdetavaid eesmärke, mille abil hiljem tegevuse tulemusi hinnata. Mõõdetavad eesmärgid on vajalikud selleks, et saaks objektiivsemalt hinnata saavutatud tulemusi. Hea viis mõjude hindamiseks on iga valdkonna kohta eraldi peamiste mõjuindikaatorite määramine ja nende indikaatorite abil mõjukaardi loomine. Mõõdetavad indikaatorid aitavad sõnastada eesmärke, jälgida nende täitmist, kommunikeerida tulemusi ja kavandada uusi samme. Näiteks peab seadma selged, üheselt mõistetavad ja mõõdetavad eesmärgid autode osakaalu vähendamise osas.

– Puuduvad vahetähtajad, mille abil tegevuse tulemusi hinnata. Tallinna kliimakavas on liiga vähe lühiajalisi tähtaegadega eesmärke, millega saab paremini kontrollida kava täitmist ja arenguid. Tähtajad on vajalikud, et kontrollida kava täitmist ja määrata vajadusel lisaabinôud. Tähtaegu saab väga hästi seostada mõõdetavate indikaatoritega ja lisada mõjukaardile. [..]

Loe edasi klikates artikli pealkirjal.

Read more

Ott Kiens: Kes päästaks Tartu kliimakava?

Ümberlükkamatud tõendid inimtekkelistest kliimamuutustest on pannud ka Tartu linnavalitsuse mõtlema ja on valminud Tartu energia- ja kliimakava. Selle kava täitmine peaks oluliselt vähendama Tartu linna süsinikuheidet.Kava üheks oluliseks punktiks on transpordiga seonduv, mis on loogiline- ka globaalselt on kasvuhoonegaaside õhkupaiskamine energiatootmisest vähenemas, kuid transpordisektoris kasvamas. Tartu kliimakavas tuuakse välja, et võrreldes praegusega peavad muutuma liikumisviiside osakaalud linnatranspordis: lähema 10 aasta jooksul peab jalgrattaliiklus kasvama 9% ja autotransport samas kahanema 11%. Kuidas seda olulist muutust saavutada?

Momendil on linna vana sadamaraudtee koridorist (kulgeb Võru tn Maxima tagant kuni Siili/Sõbra tn ristmikuni) kujunenud oluline vaidlusobjekt seoses uue üldplaneeringu aruteluga. Raudtee on üles võetud ning küsimus on, et kas asemele peaks tulema ainult kergliiklustee või autotee, koos kergliiklusteega selle kõrval? [..]

Loe edasi klikates artikli pealkirjal.

Read more
Translate »