Võit või valus läbikukkumine – kas Tallinnast saab Euroopa Roheline Pealinn?

Juba täna selgub, milline linn saab 2022. aasta Euroopa Rohelise pealinnaks.
Nagu teame võistleb tiitli nimel ka sel korral Tallinn. Finaali ja auhinnatseremooniat saab igaüks jälgida otse Euroopa Komisjoni veebist.

Finaali jõudmiseks tehti kandideerimistaotluses lubadusi, mis jätavad Tallinnast aga märksa eesrindlikuma mulje, kui reaalsuses seda näha võib.
Näiteks on taotlusse on kopeeritud peatükid Roheliste algatatud Säästva Energiamajanduse ja kliima tegevuskavast, kuid mille kinnitamise ja rakendamiseni pole praegune linnavõim tänasenigi jõudnud. Veelgi enam, tegevuskava kinnitamine jäeti Tallinna Linnavalitsuse istungi päevakorrast viimasel hetkel välja.

Samuti veel rakendamata Säästva Liikuvuse Strateegiast kopeeriti taotlusse ka kavatsus suurendada märkimisväärselt jalgrataste kasutust Tallinnas. Selle kohaselt peaks juba viie aasta päras vähemalt 50% kõigist liikumistest Tallinnas ja Harjumaal toimuma ühistranspordi, jalgsi või jalgrattaga…

loe edasi klikates pealkirjal

Read more

Europarlamendi fraktsioonid hoogustavad kliimakriisi

“Arvestades kliimaalase hädaolukorra tõsidust ja vähest aega, mis meil on kliimakatastroofi ärahoidmiseks jäänud, täiesti ebaadekvaatne kulutada avaliku sektori raha fossiilkütuse projektidesse, kui samal ajal peaks Euroopa investeerima hoopis energiatõhususse ja taastuvenergiataristusse ning vesiniktehnoloogiasse. Märkimist väärib ka fakt, et kliimavaenulik otsus sündis konservatiivsete paremäärmuslaste ja sotside ning nende vahele jäävate keskmike koostööst,” ütles Roheliste liider Züleyxa Izmailova.

“Euroopa Kliimafondi tööstuskonsultantide uue uuringu kohaselt ei vaja Euroopa varustuskindluse tagamiseks uut gaasi infrastruktuuri ning 29 miljardi euro kulutamine PCI nimekirjas olevale 32 gaasiprojektile täiesti tarbetu.” [..]

Loe edasi ja leia viited uuringutele klikates artikli pealkirjal.

Read more

Roheliste juht Zuzu: keskkonnateadlike inimeste osakaal Eestis on veel tagasihoidlik

Kuigi Euroopas räägitakse üha rohkem, et keskkonna ja looduse kaitsmiseks on viimane aeg tõsisemaid samme astuda, tunnistab Eesti roheliste juht Züleyxa Izmailova ehk Zuzu, et eestlaste keskkonnateadlikkus on ikka veel kehvapoolne.

Kui meie rahvas oleks keskkonnateadlikum, siis poleks meil sellist valitsust nagu praegu, leiab Zuzu ning lisab, et kevadised riigikogu valimised näitasid, et keskkonnateadlike inimeste osakaal ühiskonnas on veel liiga tagasihoidlik ja kriitilise piiri ületamiseks peab teadlikum rahvas veel palju vaeva nägema, et ka teised saaksid teadlikke valikuid teha.

Eelmisel nädalal esitles Euroopa Komisjon Euroopa rohelist kokkulepet, ajakiri Time valis kliimaaktivisti Greta Thunbergi aasta inimeseks, paljudes Euroopa riikides olid rohelised erakonnad valimistel edukad jne. Kas võib öelda, et rohelises mõtlemises oli aasta 2019 Euroopa ja ehk ka kogu maailma jaoks murranguline? [..]

Loe vastust sellele ja paljudele teistele küsimustele klikates artikli pealkirjal.

Read more

Rohelised kogunevad Tamperes

 Eestimaa Rohelised on saatnud oma delegaadid Euroopa Roheliste nõukogu koosolekule, mis sellel aastal toimub Tamperes. Vastu võetakse mitmeid organisatsiooni töö dokumente kui ka poliitilise deklaratsioone.

Eestimaa Rohelised aseesimees ja nõukogu delegaat Marko Kaasik: “Töö käib selle nimel, et Kesk-Euroopa roheline laine jõuaks varsti ka Euroopa Liidu idaossa. Põhjused selleks on olemas – põhivoolu erakondade suutmatus tulla toime kliima- ja keskkonnaprobleemidega. Põlevkivitööstuse hävimine on juba reaalsus, metsa hävitamine ärihuvide pärast on inimesed äraveks teinud jne. Inimeste haaramine keskkonnaliikumistesse on see, millest meil puudu jääb, milles lääne kogemust on appi vaja.”

Eestimaa Rohelised juhatuse liige ja nõukogu delegaat Johanna-Maria Tõugu: “Möödunud edukas valimistelaine Euroopas on kinnitanud Roheliste võidukäiku. Eesti on üks nendest riikidest, mis iseloomustab Ida-Euroopa Roheliste olukorda. Meil on suurem areng veel ees ning kahtlemata vajab Ida-Euroopa selleks tihedat koostööd Lääne-Euroopaga, kus on piisavad teadmised ja oskused mitte lihtsalt inimeste kõnetamiseks, vaid ka kaasamiseks. Euroopale on oluline ühtsus, solidaarsus ning võrdsed võimalused – seetõttu saab järgmiste aastate põhiülesandeks tihedam suhtlus Ida- ja Lääne-Euroopa vahel. Leian, et ühtselt tugev Rohelise poliitika esindatus on see, mis tähenduslikke muutusi ellu saab viia. Elame maailmas, kus pea ükski suur probleem ei ole lahendatav ilma teisi riike kaasamata. Sellest ilmeb, et koos tegutses oleme mõjusamad. ”

Leia konverentsi otseülekande link klõpsates artikli pealkirjal.

Read more
Translate »