Rohelised toetavad toidu käibemaksu alandamist

Eestimaa Rohelised toetavad jaekaupluste ettepanekut vähendada toidukaupade käibemaksu, kuid lisavad, et riiklikult tohiks soodustada vaid neid tooteid, mis ei mürgita inimorganismi ja keskkonda.

Roheliste esinaine Züleyxa Izmailova: “On tervitatav, et jaekauplejad haarasid peaministrit sõnast ja tõstatasid käibemaksu erisuste temaatika. Oleme kindlasti selle poolt, et keskkonnasõbralik toodang jõuaks suurema hulga inimesteni, kes tervisele ja loodusele turvalisema toote praegu kallima hinna tõttu kahjuks ostmata jätavad. Käibemaksu soodustuse peaksid lisaks mahedalt toodetud toiduainetele saama ka ökoloogiliselt toodetud esmatarbekaubad nagu hügieenisidemed ja mähkmed. Lihatoodete ja pestitsiididega kasvatatud toorainele ei tohiks kliimameetmetest lähtuvalt soodustusi teha.”

Volikogu esimees Aleksander Laane: “Käibeamaksu soodustus tervisele kasulikele toiduainetele ja ohututele kaupadele aitaks vähendada ka riigi ravikulutusi. Eesti kulutab otse ja kaude 320 miljonit eurot, 1,5% SKTst ja 239 eurot inimese kohta aastas selleks, et ravida inimese hormoonsüsteemi häirivate ainete tõttu tekkinud kasvajaid ja muid raskeid haigusi. Soovitame valitsusel lähtuda Roheliste programmis toodud lahendusest, kus käibemaksu alandatakse vaid mahetoodangule. See annab topelthea tulemuse Eesti inimeste rahakotis ja tervises ning soodustab maheettevõtlust, millel on ka suur ekspordipotentsiaal.”

Read more

Aleksander Laane: Kaasaegse inimese mõõdupuu on roheline

Aleksander Laane kirjutab vastuses Kaul Nurme arvamusloole “Roheliste eduvõimalusi takistab punasus”, et sellest leiab üsna tuttavlikke eelarvamusi ja visalt levitatavaid müüte, millel Eestimaa Rohelistega mingit pistmist pole.

Nüüdseks aegunud parem-vasak skaala võeti kasutusse Prantsuse revolutsiooni ajal aastal 1789. Siis mõeldi vasakpoolsete all isikuvabaduste ja vaba ettevõtluse pooldajaid (tänapäeva mõistes liberaale) ja parempoolsete all aadliprivileegide hoidjaid (konservatiive).

19. sajandi lõpupoole lisandus politikasse sotsiaalne mõõde ja siis hakati vasakule paigutama töölisliikumisi, millest kasvasid välja kommunistid, sotsialistid ja sotsiaaldemokraadid. Juba sellega sai parem-vasak skaala hägustatud, sest kommunistide ülipiirav suhtumine isikuvabadustesse sarnaneb äärmuskonservatiivide omaga – selles küsimuses said skaala otsad kokku.

Õieti on juba sellest ajast Lääne poliitikas kaks põhimõõdet: üks on suhtumine omandiküsimusse (eraomand ja igaühele oma versus ühiskondlik omand ja ümberjagamine) ja teine isikuvabaduste soosimise või piiramise mõõde.

Ühele skaalale paigutajad loevad vasakpoolseteks ümberjagamist ja sallivust pooldavaid poliitikuid ja parempoolseks vastupidiseid, kuid see käsitlus kubiseb vastuoludest.

Loe edasi klikates arikli pealkirjal.

Read more