Siiri Alberg: valikutest ja vabadusest

Kui keegi soovib asutada teaduskriitiliste kristallitinistajate salaseltsi, peaks tal selleks olema täielik õigus. Kui see selts aga kooli imbuma ja seal libateadust levitama hakkab, peaks koolijuhtidel ja -pidajal jätkuma otsusekindlust lapsi ebateaduse eest kaitsta, kirjutab Siiri Alberg.

Jakobile meeldivad programmeerimine ja füüsika. Koolis talle neid aineid veel ei õpetata, seega otsib ta endale netist ise huvipakkuvat sisu. Jakob on sotsiaalselt pisut kohmakas ega pruugi alati kõnekäände mõista. Jakobil on sinised silmad ja autism. Autism on neuroerilisus ja samamoodi kaasasündinud nagu poisi sinised silmadki.

Jakob on ka eakohaselt vaktsineeritud. Poisi vanemad ei kõhelnud teda vaktsineerimast, sest teadustöid, mis näitavad seose puudumist vaktsiinide ja autismi vahel, on hulgaliselt. Ja peres mäletatakse, kuidas Jakobi vaarema väikeõed surid difteeriasse ja meningiiti. Tänapäeva teadus on õnneks nii kaugele arenenud, et tänu vaktsiinidele ei pea lapsed enam ennetatavatesse haigustesse surema.

Tänu teaduse arengule ja teadlaste ennastsalgavale tööle on leitud kaitse ka selle sajandi seni suurima taudi tõrjeks. Enam ei pea inimesed surnuks lämbuma või tõsiste tervisekahjustustega riskima.

Õigusriigis on vaktsineerimine igaühe vabatahtlik valik. Küll aga kaasnevad vaktsiinist loobumise valikuga tagajärjed. Üheks tagajärjeks võib olla, et kui oled valinud end ja ümbritsevaid inimesi mitte kaitsta, ei saa sa töötada ametikohal, kus sind ümbritsevad kaitsetud inimesed – näiteks arsti või õpetajana.

Vastutustundlik inimene mõistab, et tema valikutest sõltub kaasinimeste elu ja tervis. Kes meist võtaks vastutuse sõbra vähihaige väikevenna või riskirühma kuuluva vanavanema nakatamise ja võimaliku surma eest? [..]

Read more

Mattias Turovski: Keskkonnakriis on väärtuste kriis

8. detsembril toimub Hea Kodaniku klubis vestlusring “Kas loodusele õiguste andmine on lahendus keskkonnakriisile?”, kus räägitakse looduse õigustest. Maailmas on juba mitmeid näiteid, kus loodus, näiteks jõgi Uus-Meremaal, on saanud inimestega sarnased õigused. Selline praktika on aina populaarsem, kuid kas või kuidas loodusele õiguste andmine aitab keskkonda hoida? Kas näiteks Eesti mets ja Ida-Viru loodus saaks senisest paremini hoitud, kui Eesti riik tunnustaks looduse õiguseid?

Arutelus osalevad keskkonnajurist Kaarel Relve (Keskkonnaõiguse Keskus), keskkonnaeetik Mattias Turovski (MTÜ Zoosemu) ja zooloog Tiit Maran (Tallinna Loomaaed). Vestlust aitab tüürida Sigrid Solnik.

Sellise kutse saanult tahtsin kohe Eestimaa Roheliste volikogusse kuuluva Mattias Turovski käest küsida, mida ta loodusele õiguste andmisest arvab ning millega üldse tegeleb keskkonnaeetik.

Miks peaksime näiteks Emajõe muutma õigustega isikuks?

Looduse õiguse liikumine töötab selle nimel, et muuta inimeste ja mitte-inimeste (olgu nendeks loomad, taimed või jõed) suhe juriidiliselt kahepoolsemaks, moraalsemaks, ka õiglasemaks. Õigussüsteemid on loodud selleks, et ühiskonna liikmete õiguste ja kohustuste osas eksisteeriks sidusus ja järjepidevus, kusjuures ühiskonna liikme staatuse kõrgeim väljendus on isikustatus. Oma pika traditsiooniga kultuuriruumis oleme mitte-inimesi, aga üsna hiljuti veel ka lihtsalt “valest” soost või rassist liigikaaslasigi, pikalt käsitlenud alamate subjektide või lausa omandina, kellele ühiskonna enamusega võrreldav õiguslik kaitse ei laiene. Inimõigused ja sellest välja kasvanud antišovinismi, loomaõigusluse ja nüüd ka looduse õiguse liikumised töötavad selle nimel, et vastavaid subjekte oleks võimalik õigussüsteemis käsitleda omandi või eseme asemel isikutena. [..]

Loe edasi klikates artikli pealkirjal.

Read more

Jüri Ginter repliik: Vägisi ei tohiks koos õpetada

Vastavalt põhiseaduse § 37 tuleb tagada, et “igaühel on õigus saada eestikeelset õpetust”. Riik peab tagama, et muu emakeelega õpilaste õpetajad valdavad eesti keele kui võõrkeele õpetamise metoodikat ja räägib eesti keelt ilma aktsendita. Teise emakeelega õpilastel peab olema võimalik omandada üldharidust üks aasta kauem, kuna neil on üks mahukas õppeaine (eesti keel või emakeel) rohkem.

Üheks heaks võimaluseks on vabatahtlik kahesuunaline keelekümblus, kus osa aineid õpitakse eesti keeles ja ülejäänud ained vastavalt soome, inglise või vene keeles ja lisaks eestlastele õpivad seal ka vastava emakeelega lapsed. Hoiduda tuleks eri emakeelega õpilaste vägisi koosõpetamisest. Vajadusel tuleb korraldada teise emakeelega õpilastele eesti keele õpetamine, et nad saaksid edasi õppida ja suhelda eesti keeles. Kuni ei suudeta tagada kvaliteetset õpet eesti keeles, peab olema võimalus õppida mõnes muus keeles. Eestikeelse õppe kõrval peab olema võimalus õppida ka oma emakeelt, kultuuri ja ajalugu sh võru ja setu keelt.

Read more

Jüri Ginter: Ei ole veel hilja õige suund valida

Haridusvaldkonna arengukava 2021‒2035 projektis on üksikuid asjalikke ja konkreetseid ettepanekuid ning mitu algatust mingit valdkonda arendada. Probleem on aga selles, et üldine suund on vale ning kui me tegutseme vales suunas, siis me pigem kahjustame ning jääb vaid loota, et see arengukava jääb paberiks, mida keegi tõsiselt ei võta, nagu ka eelmised arengukavad (näiteks oli kunagi suund kutsekoolid munitsipaliseerida, nüüd tahetakse ka gümnaasiumid riigistada).

Kuigi korrutatakse õppijakesksust, siis unustatakse muutuseid ühiskonnas, mida on juba tunnetanud ka õpilased. Sel ajal, kui Eesti ja maailma õpilased loobuvad koolis õppimisest ja osalevad kliimastreigis, jutlustab arengukava projekt suurenemist kõigis valdkondades selmet rõhutada vajadust kvalitatiivsete muudatuste järele. Arengukavas on põhjalikult läbi mõeldud, kuidas paremini valmistada ette töötajaid, kuid on välja jäänud tööandjate ettevalmistamine. Selleks tuleks küsida töötajate esindusorganisatsioonide arvamust, milliste tööandjate juures nad soovivad töötada. Välja on jäänud ka emade ja isade, kodanike ja elu uuendajate ettevalmistamine. [..]

Loe edasi vajutades artikli pealkirjale.

Read more

Jüri Ginter: Lõpu- või sisseastumiseksamid?

Käivitunud on aktiivne arutelu selle üle, kas põhikooli lõpueksamid tuleks kaotada või on need vaja alles jätta. Kahjuks ei anta aru, et lahenduse pakkumisel tuleb arvestada õpilase motiveerimise ja õpetaja rolliga.

Kas õpitakse eluks valmistumiseks või eksamite hirmus ja kas õpetaja peab toetama õppimist või korraldama pidevaid kontrolle? Kas koolis õpetatav on nii elukauge, et ainukeseks võimalikuks õppimise stiimuliks on eksamid?

Mina eelistaksin õpetajana treeneri rolli, kes toetab noore arengut, ning hinde nii sportlasele kui mulle panevad võistlustel kohtunikud, selmet olla kole koll, kes hoiab õpimotivatsiooni pidevate hindeliste kontrolltööde ja tunnikontrollidega. Viimasel juhul on arusaadav, miks lapsed ei taha koolis käia ning eelistavad noortekeskuseid ja hulkumist.

Loe edasi klikates artikli pealkirjal.

Read more

Jüri Ginter: kas Tartu prioriteet on kirikud?

Linnavalitsus esitas volikogule Tartu teise lisaeelarve eelnõu, milles on suurendatud linna toetust kirikute remondiks 100 000 euro võrra ja vähendatud hariduse investeeringuid 67 000 euro võrra. Kas tõesti on kõik kirikud puupüsti rahvast täis? Kas on arvestatud, et koolid ja lasteaiad peavad töötama lubatust suurema laste arvuga klassis või rühmas ja ka kahes vahetuses ning et endiselt on raske leida lasteaiakoha pärast lapse pooleteise aasta vanuseks saamist? Enamagi: Helliku lasteaia hoone tõmmati saja tõmmitsaga kokku, et see laiali ei vajuks, kuna remontimiseks raha ei jätku. Palju probleeme on ka teiste lasteaedade, koolide ja huvikoolidega.

Loe lähemalt Tartu Postimehest.: https://tartu.postimees.ee/6771107/juri-ginter-kas-tartu-prioriteet-on-kirikud

Read more
Translate »