Kaspar Kurve: Kui paneks hoopis lageraied referendumile!?

Esmaspäeval algas uus Riigikogu tööperiood, kus Riigikogu esimees Henn Põlluaas andis selge indikaatori, mis Eesti põhiprobleem on – rahvas soovib otsedemokraatiat, et sätestada abielu põhiseaduses vaid mehe ja naise vahelise liiduna. Toonitan, et aasta on 2020 ning riigiks on Eesti, mitte Saudi Araabia, Kesk-Aafrika Vabariik või Ida-Timor. Ei, Eesti. Meie prioriteet number üks! Parafraseerides üht EKRE juhtpoliitikut: see on absurd. See on absoluutselt häbiväärne, aga häbitunne EKRE ning suure osa tänase koalitsiooni poliitika pärast üldiselt pole midagi uut, see ongi paljudele uueks normaalsuseks saanud.

Põlluaas rõhutas korduvalt, et Eesti peab rohkem kasutama otsedemokraatiat, et anda kodanikele õigus poliitikas kaasa rääkida ka valimistevahelisel ajal. Mõttel iseenesest ei ole süüd. Paraku ei olda EKREs aga otsedemokraatia olemusest aru saanud – asja iva ei ole selles, et enamus otsustab vähemuse küsimuste üle. [..]

Loe edasi klikates artikli pealkirjal.

Read more

Züleyxa Izmailova: Eestit vaevab kasvuhaigus, mis teisigi Ida-Euroopa riike

Eestit vaevab sama kasvuhaigus, mis paljusid teisigi Ida-Euroopa riike. 75st rohelisest eurosaadikust on vaid 6 pärit peale 2004. aastat ELiga liitunud riikidest. Eurobaromeetri küsitlus näitas, et kliima- ja keskkonnaküsimused on väga olulisel kohal vaid põhja- ja lääneeurooplastele. Kesk- ja Ida-Euroopa riikide valijate mured on pigem argisemad. Lisaks kipuvad Kesk- ja Ida-Euroopa riigid ka fossiilkütustest rohkem sõltuma. Eestis on põlevkivitööstus teinud aastaid tugevat lobitööd, et veenda avalikkust taastuvenergia kalliduses ja selles, et põlevkivielekter on jätkuvalt vajalik. Samas on Tartu Ülikooli ökoloogia ja maateaduste instituudi botaanika vanemteadur Aveliina Helm öelnud, et Eesti ühiskonnas ja poliitilises kultuuris valitseb dissonants, kus inimeste arusaam meie riigi keskkonnaseisundist on märksa positiivsem kui reaalsete andmete põhjal seda hinnata võiks. Suurem osa inimesi saab infot keskkonnaseisundi kohta meediast, kus mainekujundus ja asjakohane info on sageli osavalt kokku segatud. [..]

Postimehe ajakirjanik Meinhard Pulk küsis meie erakonna esinaise käest: “Mis on Eesti roheparteide ebaedu põhjuseks?” Kliki pealkirjal, et lugeda Züleyxa Izmailova vastuseid muutmata kujul.

Read more

Inga Raitar: Rail Baltic kui hea ja kurja tundmise puu vili 

Juba spekuleeritakse, et Rail Baltic saab praeguse valitsuse kirstunaelaks. Aga see pole kindlasti Rail Baltic, vaid reaalsus. Kõigil võimumägede tippu roninutel hakkab ligi hiilima ümberringi toimuvat kriisialgust vaadates kõhe tunne – kohe hakkavad rahajõed kuivama. Siis hakataksegi omavahel tõmblema – igaüks kisub tekki enda poole aga ühise voodi kitsaks jäämine pistab juba kaugele.

Kremlimeelsed kraavid
Fakt on, et mõlemad praegu valitsuses olevad suurparteid on olnud avalikult Rail Balticu uustrassi vastu, kuni võimule jõudsid. Jüri Ratas ütles oma esimeses raadiointervjuus peaministrina, et kavatseb kohe lasta Rail Balticu materjalid oma lauale tuua. Paar päeva peale „materjalidega tutvumist“ muutus senine RB vastane retoorika diametraalselt. Nüüd sildistab tema erakonnakaaslane Taavi Aas RB vastaseid masinapurustajateks ehk ludiitideks. Miks nii absurdne silt? On ju teada, et keegi pole mitte raudtee kui sellise, vaid just praegu rajatava teise rööpmelaisuega ja majanduslikult absoluutselt mittepõhjendatud uustrassi vastu. Sest sildistada neid refromiparteilaste moel Kremlimeelseteks on ju Keskerakonna jaoks ämbrisse astumine. On suht skisofreeniline süüdistada RBlaristutrassi vastaseid selles, milles ise oled nii pikalt süüdistatav olnud. [..]

Loe edasi klikates artikli pealkirjal.

Read more

Rohelised võitsid EKREt väitluses ÜRO rändeleppega liitumise üle

Veebruaris toimub Postimehe ja Eesti Väitlusseltsi koostöös kirjaliku väitluse võistlus, kus osalevad kaheksa riigikogu valimistel kandideerivat täisnimekirja. Eesti Konservatiivne Rahvaerakond ja Eestimaa Rohelised väitlesid veerandfinaalis selle üle, kas ÜRO rändeleppega liitumine oli põhjendatud.

Kohtunikepaneeli arvates võitis väitluse Eestimaa Rohelised. Rohelistel õnnestus väitluse lõpuks näidata, kuidas nende toodud kasud nagu rände algpõhjuste vastu võitlemine tuginevad ränderaamistiku sisule ja üldpõhimõtetele. Samal ajal ei suutnud EKRE tõestada, kuidas massiimmigratsioon ja sellest tulenevalt põlisrahvuse vähemusse jäämine on rändelepe reaalsed tagajärjed.

EKRE toodud argumendi massiimmigratsiooni kohta suutsid Rohelised lõppsõnas ümber lükata läbi selle, et lepe just tegelebki tänaste rändeprobleemide vähendamisega läbi selle algpõhjuste leevendamise ning illegaalse rände takistamisega. Teises argumendis ei suutnud EKRE kahjuks tõestada kuidas punkt 33 tingib sõnavabaduse piiramise. Samas Rohelised sellele argumendile ei vastanud, nii et osaliselt jäi see siiski püsima. [..]

Loe edasi klikates artikli pealkirjal.

Read more
Translate »