Saame tuttavaks – Roheliste uus peasekretär Annika Altmäe!

Annika Altmäe valiti Roheliste uueks peasekretäriks. Siiani oli ta volikogu asejuht. Uurime Annika käest, millisena ta näeb peasekretäri rolli ja milliste Eesti probleemide seljatamist ta kõige olulisemaks peab.

Palju õnne, Annika! Sa oled nüüd Erakond Eestimaa Rohelised peasekretär. See kõlab uhkelt. Milliseid ülesandeid see tiitel endas peidab?

Ülesannetest mul puudust ei tule: esindan erakonda majandustegevuses, vastutan erakonna sisedokumentatsiooni ettevalmistamise ja erakonna ürituste korraldamise eest, jälgin eelarve täitmist ja püstitatud eesmärkide saavutamist, täidan oma pädevuse piires juhatuse otsuseid, juhin erakonna büroo tööd ja asjaajamist, korraldan juhatuse ja volikogu otsuste täitmist, koordineerin piirkondlike üksuste tegevust ja koordineerin valimiskampaaniaid.

Seda on palju! Sa jõudsid pool aastat olla Volikogu asejuht. Mida Sa selle aja jooksul õppida jõudsid?

See on olnud väga huvitav kogemus. Selle lühikese ajaga õppisin palju. Esiteks, kuidas meeskonnatööd paremini organiseerida. Teiseks nägin, kui palju on võimalik erakonnas olles tegelikult ära teha. Meil on nii palju intelligentseid ja oma tööd südamega võtvaid liikmeid. Olen keskkonnakaitse korralduse ja meie riigi süsteemide kohta tohutult palju juurde õppinud.

Sa oled kahekordne säästva metsanduse magister. Kas see paneb Sind Eestis praegu toimuvat kuidagi teistmoodi nägema? [..]

Loe Annika intervjuud edasi klikates artikli pealkirjal.

Read more

Peasekretäri nimi on Annika!

Eelmisel nädalal kinnitas Erakond Eestimaa Roheliste volikogu ametisse uue erakonna peasekretäri, kelleks on seni volikogu asejuhi ülesandeid täitnud Annika Altmäe. Vastavasisulise ettepaneku erakonna volikogule tegid Roheliste kaasjuhid Züleyxa Izmailova ning Kaspar Kurve. Senine peasekretär Joonas Laks jätkab juhatuse liikmena.

“Tahan kõigepealt tänada Joonast, kes on peasekretäriks oldud aja jooksul teinud erakonna jaoks suurepärast tööd,” ütles erakonna esimees Kaspar Kurve. “Annika Altmäel on olemas kõik eeldused, et olla väga hea peasekretär. Meil on vedanud, et selline inimene meie erakonnas on ning kindlasti saab erakonna juhtide koostöö uue peasekretäriga olema efektiivne ning viljakas.”

Juhatuse liige Joonas Laks: “Paari aasta eest peasekretäri rolli täitma asudes olin arvamusel, et selle ülesandega võiks toime tulla igaüks. Nüüd tagasi vaadates mõistan, et võisin seejuures olla naiivne. Minu õpikõver oli järsk ja erakonna siseseid poolikuid projekte tekkis palju. Oma lahkumisavalduse edastasin juhatusele juba eelmise aasta lõpus. Soov oli leida uus ja võimekas tegevjuht erakonnale rahulikulikult ning läbimõeldult. Annika näol on see meie juhtidel õnnestunud. Mina saan arendusprojektidega jätkata erinevate tiimide juures ja meie Kristiine piirkonna juhina. Samuti jätkan ka erakonna juhatuses.”

“Peasekretäri töö on suur vastutus 900-liikmelises organisatsioonis ja Joonas Laks on ära teinud suure töö,” kommenteerib peasekretär Annika Altmäe. “Oma varasemate kogemuste põhjal tunnen, et olen vastutuseks valmis ja jätkan põnevusega erakonna töö organiseerimist. Meie kõigi eesmärk erakonnas on Eesti loodust hoida ja meie inimestele paremat elu võimaldada. Näitame, et need eesmärgid saavad käia käsikäes. Annan oma panuse, et Rohelised saaksid pärast 2023 valimisi Eesti Vabariigi valitsusse ja saaksime kaitsta ka seda osa meie ühiskonnast, kes juba pikka aega seda ise teha ei saa.“

Seoses Annika Altmäe nimetamisega uueks erakonna peasekretäriks, valiti volikogule ka uus asejuht, kelleks sai Egle Olesk.

Eestimaa Rohelised on ainus erakond Eestis, mille peasekretär on naine.

Read more

Algatasime allkirjade kogumise tuumajaamade rajamise vastu (lisatud link ja täistekst)

“Üks olulisemaid tekste, mida volikogus arutasime ning mis ka volikogu heakskiitu pälvis, on tuumajaama petitsiooni tekst – järjekordne rahvaalgatus, mille üle on võimalik alates homsest arutleda rahvaalgatuse portaalis ja pärast kolme päeva möödumist hakata allkirju koguma,” selgitas volikogu asejuht Annika Altmäe.

“Tuletasin volikogu liikmetele meelde värsket iseseisvumise aega, kui 1991 aastal kutsuti keskkonnaministriks toonaste Roheliste liige Toomas Frey,” meenutab Roheliste volikogu liige Valdur Lahtvee. “Siis otsustati välja kuulutada tuumamoratoorium aastani 2000. Käesoleva algatusega kutsume sisuliselt ametisse astuvat uut valitsust üles sarnast moratoorium välja kuulutama. Näiteks aastani 2040. Tehnoloogia ei ole veel nii kaugele jõudnud, et saaksime rääkida turvalisest, keskkonnasõbralikust ja jätkusuutlikust tootmisest. Tuumajaam? Täna EI! ”

Volikogu juht Aleksander Laane: “Mida tekst põhimõtteliselt tähendab, on see, et Eesti on praeguste tuumajaamade jaoks liiga väike ja Rohelised selle suunal edasi tegutsemist perspektiivikaks ei pea. On aeg keskenduda ohututele taastuvatele energiaallikatele, mis muutuvad ka järjest odavamaks. Me ei ütle, et tuumaenergeetika kui selline tuleks ajaloo prügikasti visata, aga Eestis rakendamiseks sobilikku tehnoloogiat täna olemas ei ole. Kas see üldse kunagi tuleb, ei ole samuti kindel. Aga varustuskindlust saab tagada taastuvenergia salvestus- ja “targa võrgu” tehnoloogiate rakendamisega ning energiat säästvate lahendustega” [..]

Loe algatuse täisteksti klikates artikli pealkirjal.

Read more

Annika Altmäe: Prügiauto roolist Roheliste volikogu juhatama

Annika Altmäe on kahekordne säästva metsanduse magister, kes otsustas prügiauto roolis mööda Austraaliat sõites tulla tagasi Eestisse ning astuda Erakonda Eestimaa Rohelised. Juba pool aastat hiljem valiti ta Roheliste Volikogu asejuhiks.

Õpinguid alustasin Maaülikoolis loodusvarade kasutamise ja kaitse erialal. Bakalaureuseõpingute viimasel aastal võitsin aastase stipendiumi Rootsi Põllumajandusülikooli Säästva Metsanduse erialale ning seal omakorda võitsin stipendiumi magistriõpingute jätkamiseks Helsingi Ülikoolis ja USAs Põhja-Carolina Osariigi Ülikoolis (NSCU). Rootsis õppisin spetsiaalses säästva metsanduse magistriprogrammis koos 42 rahvusvahelise üliõpilasega üle maailma – s.h Pakistan, Uruguay, Hiina, USA ja mitmed Euroopa riigid. Need 3 aastat, mis välismaal õppides veetsin, olid väga põnevad! Magistritöös uurisin säilikpuude mõju hariliku kuuse kasvule – säilikpuud on üks võimalik viis, kuidas istanduse loodusväärtust tõsta.

Säästvas metsanduses õpetati meile palju, kuidas looduskaitse ja majanduslikud huvid saaksid käia käsikäes. Kuigi isegi siis – 10 aastat tagasi – oli ilmselge, et kui ei astuta selgeid samme, jääb looduskaitse alati tagaplaanile. 10 aasta eest tundus mulle, et Eesti metsad on palju paremas seisus kui näiteks Rootsis. Rootsil oli küll pindalalt palju metsa, aga väga suur osa sellest oli majandusmets, mis oli juba aastakümneid kuuse monokultuur ja liigirikkus oli selgelt vähenenud. Lõuna- Rootsi Metsauurimise Keskus (Southern Swedish Forest research Center) katsetas toona, kuidas metsade looduslikku väärtust jälle tõsta. Meil praegu räägitakse palju juurdekasvust ja ei taheta üldse arvestada, et metsa väärtus on muudes asjades. Tollel ajal olin uhke, et Eesti on ekspluateerimise faasi metsanduses vahele jätnud, aga tuleb välja, et me lihtsalt kordame teiste vigu hiljem. [..]

Loe edasi klikates artikli pealkirjal.

Read more
Translate »