Nõuame Valgevene Roheliste juhi Iryna Sukhiy ja teiste poliitvangide kohest vabastamist!

Valgevene Roheliste endist juhti Irina Sukhiyt süüdistatakse Minskis toimunud rahumeelsel protestimiitingul osalemise eest. Samas väidavad tunnistajad, et ta ei saanud massiaktsioonis osaleda, kuna hooldas samal ajal oma 93 aastast ema, kes elab väljaspool Minskit.

Roheliste juht Izmailova: “Isegi kui ta oleks massimeeleevaldusest osa võtnud, poleks tema arreteerimine mitte kuidagi põhjendatud. Rahumeelsete meeleavaldajate arreteerimine, piinamine, peksmine ja tapmine ei aita kaasa Valgevene demokraatiakriisi lahenemisele ja olukorra stabiliseerimisele. Oma poliitiliste vaadete ja tõekspidamiste rahumeelne väljendamine kuulub universaalsete inimõiguste hulka, mida Valgevene mis tahes taustaga poliitiline võim on kohustatud austama ÜRO riikidevahelisest kodaniku- ja poliitiliste õiguste konventsioonlepingust ICCPR lähtudes.”

Aleksander Laane: “Rahumeelsete meeleavaldajate arreteerimised on kuriteod mitmes mõttes.” [..]

Loe edasi klikates artikli pealkirjal.

Read more

Aleksander Laane: Mida teha Maarjamäega?

Mida teha Maarjamäega? Loomulikult rohestada see kaasaegsetest teadmistest lähtuvalt ja panna taastuvelektrit tootma!

Kujutage ette obeliski, mida kataks allpool metsviinapuu ja humala väädid koos linnupesade ja pesakastidega. Tipupool katkeb obelisk korraks ja seal on vertikaalteljega väike tuulegeneraator. Kogu kompleksi pügatud muru asemel õitseks korra aastas niidetav lilleväli ja seal paikneks mõned mesitarud. Taamal, valdavalt klindipoolsesse ossa, kerkib kompleksi jooni ja loogikat järgiv päikesepark koos soojuspumba-kompleksiga, mis ulatuks Piritale viiva tee alt merepõhjagi ning mille energiat saaks kasutada ümberkaudsed hooned ja Tallinna lahe vee kvaliteeti parandavad seadmed – pumbad, filtrid, hapniku lisamise seadmed. Betooni ja asfaldiga kaetud pinda saab olema oluliselt vähem – suur osa sellest saab haljastatud või asendatud veekogumisbasseinidega, kus taimed vett puhastaksid. [..]

Loe edasi klikates artikli pealkirjal.

Read more

Aleksander Laane: Oma põllumeest ei tohi kiusata!

Tegelikult ei tohiks muidugi ka teisi põllumehi kiusata, kes meie planeeti austusega suhtuvad, metsi ei raada ja maad ei mürgita. Praegune jaht eestimaisete maasikate kasvatajatele on selgelt terve mõistuse vastane ja häbiväärne. Täna ähvardab valitsus maasikakasvatajaid, homme siis juba kapsa- ja kartulikasvatajaid! Eesti põllumees tegutseb niigi kehvemates majanduslikes tingimustes, sest ükski valitsus pole suutnud toetusi EL keskmiseni viia. See võiks ometi vähemalt valitsusele selge olla, et sellistes tingimustes ei saa palju suurema palga maksmist põllumehelt nõuda. Nagu ka mitte seda, et põllumees lõputult logistikut mängib ja töötajaid tunnikaupa tööle kaupleb. Igal pool Euroopas tullakse hooajatööle ka teistest riikidest ja midagi pole sellest katki läinud. Et kuidas varem koristatud saadi? Ilmselt olid maasikapõllud väiksemad ja rahvast maal rohkem. Aga me tahaks ju, et kodumaist kraami poes ja turgudel oleks rohkem – ning mõistliku hinnaga. Miks siis sellele takistusi teha? Retsept olukorra mõistlikuks lahendamiseks on olemas. Juba veebruari lõpust ootab Riigikogus arutamist Roheliste esitatud ettepanek, et mahetoidule kehtestataks väiksem käibemaks – 9 % praeguse 20 % asemel. Lisaks soovime, et nii EL kui Eesti toetused oleks suunatud mahemajandusele ülemineku toetamisele, tehnoloogia vahetusele (sh robotiseerimisele), toodangu töötlus- ja säilitamisvõimaluste loomisele. [..]

Loe edasi klikates artikli pealkirjal.

Read more

Aleksander Laane: Küsimus on arhieesmärgis

Kuldar Leisi pakutud ideel koalitsioonilepingu valmimise tähtaeg “hea tavaga” edasi lükata on kindlasti arutamist väärt. Igaks juhuks tasub vast meelde tuletada, et koalitsioonileping pole miski, mille tegemist põhiseadus või lihtsalt mingi seadus nõuaks. Selle teistmoodi tegemiseks – või ka mittetegemiseks – piisab asjaosaliste tahtest.

Sellel ideel on oma positiivne ja ka negatiivne külg ning õnnestumise eeldused. Alustades viimasest – eeldustest edu saavutada – peab tõdema, et oluline on aru saada, milline on lisaks Eesti kestmisele tähtsuselt järgmine arhieesmärk. Kas me näeme, et eelmine või praegune koalitsioon oleks mistahes koos valitsetud ajahetkel suutnud midagi taolist sõnastada? Vastus on üsna selge – ei. Ja sellise ühiskonda liitva arhieesmärgi äratundmine ja sõnastamine pole ka 100 päevaga teostatav, kui arusaamist ja tahtmist selleks pole – nagu praeguselt pildilt ka näeme. [..]

Loe edasi klikates artikli pealkirjal.

Read more

Rohelised taunivad EKRE taganemist Rail Balticu projekti kriitikast

Eestimaa Rohelised heidavad Eesti Konservatiivsele Rahvaerakonnale ette taganemist enda valimisprogrammist, millega oldi selgelt vastu Rail Balticu uue trassi rajamisele. Roheliste hinnangul oleks olemasoleva raudteevõrgustiku rekonstrueerimine ja vesinikrongide soetamine Euroopa rohelise kokkuleppe vahenditest praktiline ning nutikas rahapaigutus majanduslanguse mõjude pehmendamiseks.

Olemasoleva taristu kasutamise ideed sisaldas ka EKRE mullune parlamendivalimiste programm: “Lõpetame Rail Balticu projekti ja loome kvaliteetse raudteeühenduse Euroopaga, kasutades maksimaalselt juba olemasolevat raudteetaristut.” Edasi lugemiseks klõpsa pealkirjal…

Read more

Eutanaasia rahvaalgatus jõuab Riigikokku. 1900 allkirjastajat ja uus tähtaeg!

Rahvaalgatuse e-keskkonnas kogub hääli Roheliste eutanaasiapetitsioon. Postimehe korraldatud küsitluses 80% vastanutest on eutanaasia seadustamise poolt.

Algatasime rahvaalgatus.ee keskkonnas petitsiooni, millega teeme riigikogule ettepanek seadustada Eestis eutanaasia. Eile kogus algatus vajalikud 1000 allkirja kokku, aga toetajaid lisandub pidevalt. Kas saame 2000 allkirja kokku sõltub sinust!

Soovime et riigikogu ja valitsus töötaksid välja seadused, mis lubavad inimestel otsustada oma elu lõpu üle nii, et see ei oleks piinarikas.
Roheliste volikogus toetuse saanud seisukohad ootavad kaaskodanike toetusallkirju. Leiame, et oma elu üle võib eelkõige otsustada inimene ise. [..]

Loe edasi klikates artikli pealkirjal.

Read more

Rohelised: põlevkivisse raha matmine on lühinägelik ja arg otsus

Veel kaks päeva enne eriolukorra välja kuulutamist koputasime valitsuse ja rahandusministri südamele, et on ebaeetiline ja vastutustundetu kulutada maksumaksja raha ülisuure kaotusriskiga reostavatesse projektidesse, mille all pidasime silmas just põlevkiviõlitehast, aga näiteid on kahjuks veel. Täpselt sama on rääkinud ka kõik vastutustundlikud teadlased. Nüüd, eriolukorra varjus, otsustas valitsus 280 miljonit eurot tervise- ja majanduskriisi kiuste ikkagi ära põletada. Teadlaste jutt oli aga valitsusele jälle nagu hane selga vesi…

Keskkonnaorgaanisatsioonid ja teadlased reageerisid eile valitsuse otsusele kiirelt ja valulikult, seda õigustatult. Tegu on rumala ja lühinägeliku otsusega, mis teenib vaid ühe erakonna poliitilisi huve ja ei ole praeguses kriisiolukorras laiema üldsusele mõistetav. [..]

Loe edasi klikates artikli pealkirjal.

Read more

Aleksander Laane: Rahapesu tõttu ei saa karistada sadu ettevõtjatest pangakliente

Pangakontode sulgemise või ka konto avamisest keeldumise laine on tabanud nii ettevõtjaid kui ka eraisikuid. Viimaseid kaitseb veidi küll direktiiv 2014/92/EL põhimaksekontole juurdepääsu tagamise kohta, mis lubab EL seaduslikult viibival inimesel avada konto kasvõi igas liikmesriigis ja sooritada lihtsamaid tehinguid. Üllatuslikult on õiguskantsler pidanud juhtima rahandusministri tähelepanu sellele, et Eesti seadusandluses vajab ka eraisikutest pangaklientide õiguste kaitse täiendamist. Makseteenuste toimivuse eest peaks vastutama Eesti Pank, mis pole oma ülesannetega paraku toime tulnud. Eriti ilmseks on see saanud praeguses kriisiolukorras. Kui inimesel pole arvet, ta on karantiinis ja pank arve avamisest keeldub või piirab tema ligipääsu internetipanga, kaardimaksete ja sularahaautomaadi teenustele, siis mida ta tegema peaks? Kuidas teha oste e-apteegist või e-poest? Isegi kohtusse ei saa oma õiguste kaitseks pöörduda, sest lõiv tuleb maksta ju panga kaudu.

Read more

Pankade poolt musta raha pesemise juhtumite tõttu ei saa karistada kõiki ettevõtjaid

Roheliste ettepanek on, et pangad, mille turuosa ületab viiendikku, ei tohi ainult kahtluse põhjal keelduda ettevõtetele arve avamisest ja lihtsamate tehingute tegemisest. Praegune olukord kus pangad “tunne oma klienti” raames lihtsalt ei ava kontosid või sulgevad olemasolevaid, vähendades sellega Eesti SKP-d, on pikemas perspektiivis äärmiselt kahjulik Eesti majandusele. Kartes ühte rahapesijat, takistatakse tuhandete inimeste Eesti elu edendavat tööd ja ettevõtlust.

“Riigikogul ja valitsusel on kohustus hoolitseda hea ja elava ettevõtluskeskkonna eest, kus ettevõtjate probleemid saavad kiire lahenduse,“ selgitas Roheliste volikogu esimees Aleksander Laane

“Rahapesuvastane võitlus, kus sisuliselt ei kehti süütuse presumtsioon, on vale. Pangad on ülekande- ja finantseerimisasutustest ehk vereringest muudetud järelvalveasutusteks. Kui majandusorganismi vereringe pidurdub, võib organism langeda koomasse. Veidi utreerides – kui raharinglusesse jõuavad haigustekitajad, siis järelvalveorganid peavad need eemaldama. Kui pank muudetakse järelvalveasutuseks, siis kellest saab vereringlus?” lausus Roheliste juhatuse liige Olev Tinn.

2018. aastal sai rahapesu andmebüroo 5600 vihjet rahapesu kohta. Uurimine algatati aga ainult 36 juhul ja reaalselt võis rahapesuga tegu olla 26 juhul.

Hinnanguliselt suleti aga umbes 8000 ettevõtetele kuulunud arveldusarvet.

Millega on siis õigustatud tuhandete ettevõtjate põhjuseta kiusamine ainult sellel põhjusel, et mõni omanik või koostööpartner asub välisriigis? Kas valdavalt välisomanikega suurpankade sooviks on vähegi rahvusvahelisem, kuid väiksem äri Eestis välja suretada?

“ Leiame, et on vaja luua mõistlik tööjaotus. Vajadusel suurendada maksuameti, Eesti Panga, politsei volitusi ning investeerida uutesse rahapesu tuvastavatesse tehnoloogiatesse,” selgitas Olev Tinn.

Read more

Maksumaksja raha raiskamine põlevkiviõlile on absurdne

Nafta hinna kõikumine näitab selgelt, et maksumaksja raha raiskamine põlevkiviõli tootmise doteerimisele on absurdne ja ohtlik 
Praegune nafta hinna kõikumine näitab eriti ilmekalt, et põlevkiviõli tootmine on tupiktee, kust kasumit ei tasu oodata. Eesti vajab kiiret üleminekut taastuvenergiale ja vesinikupõhisele majandusele, et pakkuda hästi tasustatud töökohti kiiresti kasvavas majandussektoris. “Eesti peab kiirelt eemalduma igasugusest fossiilenergia-sõltuvusest ja tagama olukorra, kus väiksemate kogukuludega toodangust saadud kasum jääb Eestisse.
Õli tootmine ja põletamine tekitab lõpuks isegi rohkem saastet kui põlevkivi otsepõletamine,” selgitas roheliste volikogu esimees Aleksander Laane. [..]

Loe edasi klikates artikli pealkirjal.

Read more

Rohelised andsid Riigikogule üle 3118 inimese allkirjad, kes mahetoidu käibemaksu alandamist nõuavad

“Rohelised ja allakirjutanud loodavad, et juba järgmisel Eesti Vabariigi aastapäeval saab palju rohkem inimesi endale kodumaist ja tervislikku mahetoitu lubada, ” ütles Roheliste juht Zuzu Izmailova.

“Otsus mahetoidu käibemaksu alandamise kohta 9 protsendini tuleks teha kiiresti, et põllumehed saaksid plaane tehes sellega juba lähiajal arvestada. Me oleme Läti ja teiste maade kogemusi arvestades veendunud, et nii Eest riigil kui Eesti põllumeestel, loomakasvatajatel ja tarbijatel on mahetoodangu lisandumisest vaid võita. Eestimaist mahetoitu jätkub nii Eesti varustamiseks kui ekspordikski, “ on Roheliste volikogu juht Aleksander Laane veendunud. [..]

Loe edasi ja leia algatuse täistekst klikates artikli pealkirjal.

Read more

Europarlamendi fraktsioonid hoogustavad kliimakriisi

“Arvestades kliimaalase hädaolukorra tõsidust ja vähest aega, mis meil on kliimakatastroofi ärahoidmiseks jäänud, täiesti ebaadekvaatne kulutada avaliku sektori raha fossiilkütuse projektidesse, kui samal ajal peaks Euroopa investeerima hoopis energiatõhususse ja taastuvenergiataristusse ning vesiniktehnoloogiasse. Märkimist väärib ka fakt, et kliimavaenulik otsus sündis konservatiivsete paremäärmuslaste ja sotside ning nende vahele jäävate keskmike koostööst,” ütles Roheliste liider Züleyxa Izmailova.

“Euroopa Kliimafondi tööstuskonsultantide uue uuringu kohaselt ei vaja Euroopa varustuskindluse tagamiseks uut gaasi infrastruktuuri ning 29 miljardi euro kulutamine PCI nimekirjas olevale 32 gaasiprojektile täiesti tarbetu.” [..]

Loe edasi ja leia viited uuringutele klikates artikli pealkirjal.

Read more

Aleksander Laane: Eesti sobib Pax Cultura eestvedajaks

Nikolai Roerichi nimi on Eestis tuntud, kuid tema algatatud kultuuriväärtuste ja teadusasutuste kaitse rahvusvaheline pakt – Roerichi ja Rahu Lipu Pakt – on asjata liiga kauaks unustuse hõlma vajunud. Eesti võiks võtta üles selle tuletungla ja viia Rahu Lipu taas laia maailma.

““Ruttu, ruttu”- see oli esimene eestikeelne sõna, mille ära õppisime, sõites suures vanaaegses neljahobuserakendiga tõllas Gapsali poole. See sõit jäi meelde. Sest see oli esimene väljasõit meie mõisast “Izvara” ning viie aasta vanuselt jäävad kõik muljed eriti selgelt meelde.” Nii algab Roerichi essee “Eesti”. Hiljem, justnimelt Haapsalus, kujunesid välja Roerichi maailma terviklikkuse ja arenemise ideed väljendavad kunstilised kujundid.

Nikolai Roerichi (1874 – 1947) erakordses isikus olid ühendatud kunstnik ja kirjanik, arheoloog ja ajaloolane, uurija ja praktik. Aastail 1903–1904 külastasid Nikolai Roerich ja tema abikaasa Jelena Roerich iidseid Vene linnu. Pärast retke alustas Roerich aktiivset võitlust arhitektuurimälestiste ja teiste kunstiväärtuste hävitamise vastu, esines Venemaa Keiserlikus Arheoloogiaühingus ettekandega ajaloomälestiste halvast seisukorrast ja vajadusest võtta kiiresti meetmeid nende kaitseks. 1914. a, kui algas Esimene maailmasõda, pöördub Roerich Vene sõjaväe ülemjuhatuse, Ameerika Ühendriikide ja Prantsusmaa valitsuste poole ideega sõlmida rahvusvaheline kokkulepe kultuuriväärtuste kaitseks relvastatud konflikti korral. [..]

Loe edasi klikates artikli pealkirjal.

Read more

Aleksander Laane | Riigikogu avagu kanepi ees silmad

Riigikogu sotsiaalkomisjoni asjatundmatus kanepi-küsimuses on näha ka palja silmaga. Kanepi reguleerimise mõtte läbikukutamine ilma sisulise aruteluta ja vaid asjatundmatute tegelaste arvamusele toetudes on asja üks pool. Hullem on teadmine, et riigikogu liikmed ja ennast ekspertideks nimetavad inimesed jätkavad järjekindlalt teaduslike uuringute ja teiste riikide kogemuste eiramist, asendades teadmisi õõnsate poliitiliste loosungite ja hirmujuttudega.

Fakt on see, et praktiliselt mitte üheski riigis või osariigis pole tõeks saanud reguleerimisvastaste jutustatud kolemuinasjutud. Kõige kurbnaljakamad on muidugi jutud kanepi tulekust kuskilt kaugelt maalt Eestisse – on tagumine aeg pea liiva alt välja võtta ja tunnistada: kanep on juba ammu Eestis. Fakt on, et senine poliitika kanepi suhtes pole vilja kandnud ja põhineb suuresti poliitmuinasjuttudel. [..]

Loe edasi klikates artikli pealkirjal.

Read more

Aleksander Laane: Sotsiaalministeeriumi mäng pensionäride ja haigetega

Paljud Eesti inimesed on üha suureneva hämminguga jälginud sotsiaal- ja tervishoiuvaldkonnas toimuvat, kus tüüri juures on noor Keskerakonna poliittehnoloog Tanel Kiik. Üle päeva ilmuvad uudised, et miski sotsiaalvaldkonnas käriseb või leebemal juhul lihtsalt ei edene. Erinevaid teemasid on muidugi rohkem, kuid seoses eelarvekavaga räägiks täna lühidalt ära kolm olulist teemat, mis viimasel ajal on ebameeldivalt esiplaanil: pensionikriis, perearstikriis ja apteegikriis. Soovimatusest tubakakahjusid vähendada olen pikemalt kirjutanud varemgi.

Ministeeriumi ametnikud püüavad ilmselt probleeme oma töölaualt eemale menetleda, nagu õiguskantsler Ülle Madise oma ettekandes Riigikogule märkis ja noor minister nähtavasti ei suuda tajuda isiklikku vastutust murekohtade lahendamisel. Digiregistratuuri käivitumise juures olemise eest võiks saada siiski 0,2 plusspunkti ja maailma vähideklaratsiooni allkirjastamise eest järjekorras 117. riigina terve punkti – reformikad ei teinud sedagi.

Loe edasi klikates artikli pealkirjal.

Read more

Rohelised toetavad toidu käibemaksu alandamist

Eestimaa Rohelised toetavad jaekaupluste ettepanekut vähendada toidukaupade käibemaksu, kuid lisavad, et riiklikult tohiks soodustada vaid neid tooteid, mis ei mürgita inimorganismi ja keskkonda.

Roheliste esinaine Züleyxa Izmailova: “On tervitatav, et jaekauplejad haarasid peaministrit sõnast ja tõstatasid käibemaksu erisuste temaatika. Oleme kindlasti selle poolt, et keskkonnasõbralik toodang jõuaks suurema hulga inimesteni, kes tervisele ja loodusele turvalisema toote praegu kallima hinna tõttu kahjuks ostmata jätavad. Käibemaksu soodustuse peaksid lisaks mahedalt toodetud toiduainetele saama ka ökoloogiliselt toodetud esmatarbekaubad nagu hügieenisidemed ja mähkmed. Lihatoodete ja pestitsiididega kasvatatud toorainele ei tohiks kliimameetmetest lähtuvalt soodustusi teha.”

Volikogu esimees Aleksander Laane: “Käibeamaksu soodustus tervisele kasulikele toiduainetele ja ohututele kaupadele aitaks vähendada ka riigi ravikulutusi. Eesti kulutab otse ja kaude 320 miljonit eurot, 1,5% SKTst ja 239 eurot inimese kohta aastas selleks, et ravida inimese hormoonsüsteemi häirivate ainete tõttu tekkinud kasvajaid ja muid raskeid haigusi. Soovitame valitsusel lähtuda Roheliste programmis toodud lahendusest, kus käibemaksu alandatakse vaid mahetoodangule. See annab topelthea tulemuse Eesti inimeste rahakotis ja tervises ning soodustab maheettevõtlust, millel on ka suur ekspordipotentsiaal.”

Read more

Aleksander Laane: Kaasaegse inimese mõõdupuu on roheline

Aleksander Laane kirjutab vastuses Kaul Nurme arvamusloole “Roheliste eduvõimalusi takistab punasus”, et sellest leiab üsna tuttavlikke eelarvamusi ja visalt levitatavaid müüte, millel Eestimaa Rohelistega mingit pistmist pole.

Nüüdseks aegunud parem-vasak skaala võeti kasutusse Prantsuse revolutsiooni ajal aastal 1789. Siis mõeldi vasakpoolsete all isikuvabaduste ja vaba ettevõtluse pooldajaid (tänapäeva mõistes liberaale) ja parempoolsete all aadliprivileegide hoidjaid (konservatiive).

19. sajandi lõpupoole lisandus politikasse sotsiaalne mõõde ja siis hakati vasakule paigutama töölisliikumisi, millest kasvasid välja kommunistid, sotsialistid ja sotsiaaldemokraadid. Juba sellega sai parem-vasak skaala hägustatud, sest kommunistide ülipiirav suhtumine isikuvabadustesse sarnaneb äärmuskonservatiivide omaga – selles küsimuses said skaala otsad kokku.

Õieti on juba sellest ajast Lääne poliitikas kaks põhimõõdet: üks on suhtumine omandiküsimusse (eraomand ja igaühele oma versus ühiskondlik omand ja ümberjagamine) ja teine isikuvabaduste soosimise või piiramise mõõde.

Ühele skaalale paigutajad loevad vasakpoolseteks ümberjagamist ja sallivust pooldavaid poliitikuid ja parempoolseks vastupidiseid, kuid see käsitlus kubiseb vastuoludest.

Loe edasi klikates arikli pealkirjal.

Read more

Rohelised nõuavad erakondade finantstulemuste avalikustamist

Eestimaa Rohelised esitasid Erakondade Rahastamise Järelvalve Komisjonile (ERJK) teabenõude, milles nõuavad kõikide erakondade 2019. aasta esimese poolaasta finantstulemite avaldamist, sest mingil põhjusel pole need andmed avalikud.

Rohelised on seisukohal, et ERJK pole täitnud võrdse kohtlemise printsiipi, kui avaldas 03.09.2019 vaid riigi rahastuseta Erakond Eestimaa Rohelised esimese poolaasta tulemi, kuid jättis avaldamata kõigi riigilt toetust saavate erakondade vastavad tulemid ja leiavad, et samad andmed peaksid avalikustatudi olema ka riigi toetustest elatuvate erakondade kohta.

Züleyxa Izmailova: ”Liisa Oviiri (SDE) edastatud märgukiri, milles ta ERJK esinaisena annab mõista, et Eestimaa Rohelised peaksid oma mõnekümnetuhandese netovara puudujäägi tõttu tegevuse lõpetama, pole tõsiseltvõetav. Leian, et selline ettepanek on ka silmakirjalik, sest on ju teada, et riigi rahakotil elatuvate erakondade võlad on võrreldes rohelistega kümneid kordi suuremad ja ei näita sugugi vähenemise märke. Näiteks sotside peasekretäri sõnul oli nende eelarve miinus märtsi seisuga enam kui pool miljonit eurot (536 000 eurot). Rohelised ei saa riigitoetust ning meil pole midagi varjata. Arvan, et on täiesti põhjendatud, et kõikide erakondade finantsandmed oleksid avalikud.”

Aleksander Laane: “Kuna komisjonis on ainult Riigikogus esindatud erakonnad, siis pole raske taibata, kust tuul puhub. Teisi erakondi häirib isegi see, et me olemas oleme. Neile ei meeldi, et me kaitseme metsa, võitleme glüfosaadi ja muude mürkide vastu meie toidus, vees ja õhus. Veel enam teeb neile meelehärmi, et Rohelistel on taas õigus – Eesti majanduse põlevkivisõltuvuse jätkuv toitmine on otsetee vaesusesse. Ja küllap tunnevad Riigikogu erakonnad isegi, et on oma aja ära elanud ja mõttetuks kambaks muutunud – neil pole tänapäevaseid lahendusi – erinevalt Rohelistest – pakkuda.”

Loe edasi klikates artikli pealkirjal.

Read more

Koondamiste asemel tuleks Valitsusel kaaluda tarast loobumist

Rohelised on seisukohal, et Politsei- ja Piirivalveameti peadirektori ja Helmede vahel lahvatanud skandaal on kahetsusväärne egode kokkupõrge, mis kuidagi Eesti elu edasi ei aita. Piiritara ehitamisest loobumine lahendaks probleemi.

Eestimaa Roheliste juht Züleyxa Izmailova: “Kui Vaheri tegevuse osas on kahtlusi, siis peab asja ametlikult lahendama, mitte emotsionaalselt lahmides isetegevust tegema. See mis praegu toimub on lihtlabane kukepoks. Palju tüli, vähe villa.”

Aleksander Laane, Eestimaa Rohelised volikogu esimees: “EKRE oma labase hüsteeritsemisega ei saa aru, mida vastutus oma riigi ja rahva eest tegelikult tähendab.”Siseministri plaan luua endale täiesti eraldiseisev üksus ning samal ajal mängida mõttega sama suur summa kokku hoida PPA eelarvest on muidugi huvitav kokkusattumus, aga miks koondamiste asemel ei pidurdata sotside algatatud idapiiri tarastamise plaani, mis nüüdseks neelab riigieelarvest juba 320 miljonit eurot, jääb täiesti arusaamatuks. Selle rahaga saaks ka erakorralise pensionitõusu kasvõi kohe ära teha. Ametnikud jäävad alles ja igale pensionärile 100 eurot kätte.”

Read more

Aleksander Laane: Riigikogu peaks sooritama harakiri

Kui Rohelised kutsusid 2007. aastal kokku riigikogu erakorralise istungi, et kütuse- ja energiamajanduse strateegia välja töötada, tegid teised erakonnad selle teema üle vaid nalja. Mingit sisulist arutelu ei toimunud – saadikud läksid kiiresti päevitama ja õlut jooma. Niipalju siis ettenägemisvõimest ja riigimehelikkusest.

Muuhulgas hoiatasid Rohelised, et põlevkivienergeetika lõpp saabub kiiremini kui arvatakse ja et töötuks jäävate inimeste küsimusega tuleb kiiresti tegelema asuda. Tänase seisuga on erakorralisest istungist möödunud … peaaegu 12 aastat. Selle aja jooksul pole ükski praegu Riigikogus istuv erakond teinud mitte midagi, kuigi kõik võimalused selleks olid olemas. Te pole valitsemisega hakkama saanud – teil on aeg sooritada seppuku tsermoonia ja harakiri! Vähemalt poliitiline muidugi – lahkuda enne, kui teid tabab häbiväärne karistus.

Loe edasi klikates artikli pealkirjal.

Read more

Kohting Rohelistega Säutsukohvikus. Tule Paidesse!

Säutsukohting toimub nii reedel kui laupäeval kell 14:00-15:30 Paide Vallimäel ala nr 16 taga – erakondade arutelualade keskel.

Säutsukohting kestab kokku poolteist tundi, millest kuni 60 minutit toimub kiirkohting küsimuste vastuste vormis, kus kokku sattunud valijal ja poliitikul on vastastikku küsimiseks aega täpselt 3 minutit.

Kiirkohtingule järgneb 30 min kestev vabas vormis toimetamata kommentaarium ehk arutelu nende osapoolte vahel, kellel kiirkohtingu ajal tekkis tõmme või põnev probleemipundar, mida soovite kindlasti lahti harutada.

Roheliste poolt on osalejatena ennast kirja pannud reedel Züleyxa Izmailova ja Marko Kaasik ning laupäeval Helina Tilk ja Aleksander Laane.

Read more
Translate »