Aleksander Laane: Rahapesu tõttu ei saa karistada sadu ettevõtjatest pangakliente

Vene keeles: https://www.dv.ee/mnenija/2020/03/26/aleksander-laane-za-chto-banki-nakazyvajut-tysjachi-svoih-klientov

Pangakontode sulgemise või ka konto avamisest keeldumise laine on tabanud nii ettevõtjaid kui ka eraisikuid. Viimaseid kaitseb veidi küll direktiiv 2014/92/EL põhimaksekontole juurdepääsu tagamise kohta, mis lubab EL seaduslikult viibival inimesel avada konto kasvõi igas liikmesriigis ja sooritada lihtsamaid tehinguid.

Elutähtis teenus ei tohi katkeda

Üllatuslikult on õiguskantsler pidanud juhtima rahandusministri tähelepanu sellele, et Eesti seadusandluses vajab ka eraisikutest pangaklientide õiguste kaitse täiendamist. Makseteenuste toimivuse eest peaks vastutama Eesti Pank, mis pole oma ülesannetega paraku toime tulnud. Eriti ilmseks on see saanud praeguses kriisiolukorras. Kui inimesel pole arvet, ta on karantiinis ja pank arve avamisest keeldub või piirab tema ligipääsu internetipanga, kaardimaksete ja sularahaautomaadi teenustele, siis mida ta tegema peaks? Kuidas teha oste e-apteegist või e-poest? Isegi kohtusse ei saa oma õiguste kaitseks pöörduda, sest lõiv tuleb maksta ju panga kaudu. 

Seaduse järgi kuuluvad elutähtsa makseteenuse osutajate hulka Swedbank, SEB, LHV ja Luminor pank ning neid tuleb kohustada talitama seaduse mõtte järgi – vähemalt piiratud hulk elementaarseid teenuseid peab inimesele kättesaadav olema sõltumata sellest, mida pank inimesest parasjagu arvab.

 Roheliste ettepanek on, et elutähtsaid teenuseid osutavad pangad või siis pangad, mille turuosa ületab viiendikku, ei tohi pelgalt rahapesu kahtluse põhjal keelduda ka ettevõtetele arve avamisest ja lihtsamate  tehingute tegemisest. Ehk siis on tarvis laiendada EL eraisikuid puudutava põhimaksekonto direktiivi sätteid ka ettevõtetele.

Praegune olukord, kus pangad “tunne oma klienti” raames lihtsalt ei ava kontosid või sulgevad olemasolevaid, tekitab vaid frustratsiooni ja usaldamatust riigi vastu paljude ettevõtjate seas ja on seega pikemas perspektiivis äärmiselt kahjulik Eesti majandusele. Ettevõtjate sõnul on pankade sõnumid reaalsuses lakoonilised, ümarad, formaalsed ja vabad igasugusest arusaadavast selgitusest, mis siis tegelikult valesti on. Ka palved otsesuhtluseks otsustajatega ei anna mingit tulemust. See jätab mulje, et pangad vabanevad oma klientidest lihtsalt igaks juhuks ja mugavusest. Ma saan aru pankadele pandud karmistunud regulatsioonidest, kuid selge on ka see, et ärimudelid ja keskkond, milles tegutseda, hakkabki muutuma.

Ettevõtjal ja pangal eneselgi oleks ilmselt kasu avatud ja lugupidavast otsesuhtlusest just otsustajatega pangas. Kartes ühte rahapesijat, takistatakse tuhandete inimeste Eesti elu edendavat tööd ja ettevõtlust. Egas need väikeettevõtjad, kelle konto täna suletakse tihti teie-ärimudel-pole-meile-enam-arusaadav-ettekäändel, miljonites raha pesnud… Mille eest neid karistada? Rohelisena oleks mul muidugi väga hea meel, kui pangad asuksid piirama kalade röövpüüki ja üleilmset metsaraadamist, kus suur osa rahast liigub läbi offshore firmade. Või piiraksid fossiilenergiasse ja muul viisil kliimakriisi põhjustamisse investeerimist. Aga ma pole kuulnud ühtki selget avaldust sellel teemal. 

Riigikogul ja valitsusel on kohustus hoolitseda hea ja elava ettevõtluskeskkonna eest, kus tulevikku vaatavate ettevõtjate probleemid saavad kiire lahenduse, seda eriti niigi keerulisel ajal nagu praegu. 

2018. aastal sai rahapesu andmebüroo 5600 vihjet rahapesu kohta. Uurimine algatati aga ainult 36 juhul ja reaalselt võis (kuid ei pruukinud) rahapesuga tegu olla 26 juhul. Hinnanguliselt suleti aga umbes 8000 ettevõtetele kuulunud arveldusarvet.

Millega on siis õigustatud tuhandete ettevõtjate põhjuseta kiusamine näiteks sellel põhjusel, et mõni omanik või koostööpartner asub välisriigis? Kas pankade sooviks on vähegi rahvusvahelisem või väiksem äri Eestis välja suretada? Loodame, et mitte. 

Eesti Pangal, rahapesu andmebürool ja pankadel on mõistliku tööjaotuse loomise kohustus ja ka võimalused ning volitused investeerida uutesse rahapesu tuvastavatesse tehnoloogiatesse. Veel rohkem tasuks aga investeerida usaldusse ja suhtlusesse. 

Aleksander Laane
Erakond Eestimaa Rohelised
Volikogu esimees

Leave a Reply

This site uses Akismet to reduce spam. Learn how your comment data is processed.

Translate »
%d bloggers like this: