Züleyxa Izmailova: Inimkond on kiirelt hävitamas kogu elusloodust

Mari Kartau artikkel Maalehes oli pahatahtlik ja eksitav. Õnneks lükkas selles toodud valearusaamad koheselt ümber samasse kontserni kuuluv Eesti Ekspress oma uudiskirjas, aga kahetsusväärsel kombel ei olnud võimalik juba tuld võtnud metsa ja roheliste tembeldamine Kremli käepikendusteks oli alanud. Eestimaa Looduse Fond, mis on üks pikimate traditsioonidega keskkonnaorganisatsioon Eestis ja kellele peame tänu avaldama tuhandete elusloodust hoidvate ning väärtustavate tegude eest, pidi oma tavapärase töö kõrvale jätma ja asuma jälle tõestama, et keskkonnakaitse Eestis ei ole kaamel

Vene kaardile mängimine näiteks valijate hirmutamiseks on Eestis juba pika traditsiooniga. Praktika, mis läheb käiku juhul, kui isegi metsakaitsjate materdamiseks korraldatud ad hominem laimukampaania pole soovitud tulemust koju toonud. Tulemust, mis teatud parteide võimule saamisele või selle kinnistamisele kaasa aitavad. Loodusressurside majandamise ümber toimuvate poliitiliste võimumängude niidistik on tugevalt põmitud erahuvidega ja seda on juba aastaid edendatud läbi avaliku võimu meie kõigi maksuraha eest. Pole siis ime, et seni rahulikult puidu eest raha kasseerinud ärikad pole kuigi rõõmsad, et ümberlükkamatud tõendid inimtekkelisest globaalsest kliimakriisist kallutavad ka tõsimeelsemaid metsamehi tunnistama, et Eestis on metsaraiega juba kõvasti ülepingutatud ning on viimane aeg lageraietel ja odaval toormel põhinev puidusektor restruktureerida keskkonnateadlikuks ja ressursisäästlikuks puidutööstuseks. 

On fakt, et inimkond on kiirelt hävitamas kogu elusloodust.

Living Planet raporti andmetel on 1970-2020 vahemikus imetajate, lindude, kalade, kahepaiksete ja roomajate arvukus langenud lausa 70%!!! Vaid 10 aastat tagasi oli see arv veel 60%. Röövtöösturite vaate kohaselt võiks aga kohe alla kirjutada vanas metsas elavate liikide surmaotsusele. Rohelised pole sellega nõus. Inimkond vajab alles jäämiseks keskkonda, looduse tasakaalu rämeda rikkumise tagajärjed kindlustavad ekstreemsete ilmastikuolude ja looduskatastroofide tihenemist. 

 ÜRO värsked andmed näitavad, et vahemikus 2000 kuni 2019 on kliimamuutustest põhjustatud looduskatastroofide arv kahekordistunud. Kui aastatel 1980-1999 registreeriti 3,656 loodusõnnetust, siis aastatel 2000- 2019 tõusis kataklüsmide arv juba 6,681ni. Neis hukkus enam kui 1,2 miljonit inimest (teisi liike pole arvestatud), kuid katastroofidest negatiivselt mõjutatud inimeste arv on kasvanud koguni 4 miljardini. 

Nende sündmuste majanduslik mõõde on aga kosmilised 2,54 triljonit eurot. Kujuta ette, et võiksid iga päev kulutada miljonit eurot ja niimoodi 6600 aastat järjest. Kuid katastroofidest põhjustatud kahjude tegelik summa on veelgi suurem, kuna mitmete Aasia ja Aafrika riikide kohta pole loodusõnnetustest sündinud majandusliku kahju suurus teada. Samas on just Aasia loodusõnnetustest enim mõjutatud piirkond, järgnevad USA ja Aafrika. 

Kliimamuutustest tulenevalt tekib meie planeedil puhta vee ja toidu kasvatamiseks sobiliku mulla puudus. 

See aga on hea pinnas rahutusteks ja sõdadeks, mis paratamatult panevad suured inimmassid liikvele. See protsess ongi juba käima lükatud ja iga uus lageraie, raadamine ja muu ökosüsteeme hävitav inimtegevus, ükskõik millises planeedi punktis, annab kliimakriisile hoogu juurde.  Maailma majandusfoorumi globaalsete riskide raport hindas viie tõsiseima riski hulka üksnes keskkonnaga seotud teemad. Suuremateks riskideks märgiti eksrteemsed ilmastikutingimused, inimtekkeline keskkonnakahju ning katastroofid, bioloogilise mitmekesisuse kadu ja maavärinad ning tsunamid. Järgneva kümnendi suurimaks ohuks majandusele on riikide suutmatus kliimamuutusega kohanemisel ja selle mõju leevendamisel. 

Nende globaalsete mõjuanalüüside kõrval on Maalehe artiklis looduse kaitsmise tõttu väidetav saamata jäänud tulude arvutus lausa koomiline. Selle asemel võiks küsida, kui suurt kahju kannatab igal aastal turismisektor, millel on aina keerulisem meelitada Eestisse loodusturisti, sest brošüüridel väljareklaamitud mets on bussi kohalejõudmise ajaks juba maha võetud. Lageraiete usku Nigula demagoogilised vihjed töökohtadest, mida looduskaitse tema sõnul kaotab, on ei midagi muud kui sõnavaht. Töökohad kaovad maal just nimelt lageraiete ulatusliku lubamise ja harvesteride ehk maakeeli saagikoristajate pealetungi tõttu. Iga harvester röövib mitme inimese töö! Ühes paigas saab lageraiet teha heal juhul korra 50 aasta jooksul – mets taastub 50-100 aastat. Siin saab igaüks ise mõelda, kui palju metsa ühe harvesteriga peab lagedaks raiuma, et teenida tasa pool miljonit maksva harvesteri ja veel sama palju maksva puidu väljaveo masina ostu investeeritud raha. Õige vastus on väga palju. Arvestades, et Eestis enam kui 300 harvesteri saaks üleminekul püsimetsandusele oluliselt suurem hulk metsamehi metsast püsivat sissetulekut.

Nii ökoloogid kui majandusteadlased jagavad sama muret

Kui riigid ei rakenda viivitamatult kõiki teadaolevaid kliimamuutusi pidurdavaid meetmeid, siis kriisi süvenedes kannatanute ja kahju arv ajas ainult suureneb. Kuid nagu ka mujal maailmas leidub Eestiski neid, kes faktidest hoolimata oma isikliku rahakoti kaitseks on nõus vahendeid valimata musta valgeks rääkima ja nagu praegusel juhul, ka rohelist punaseks võõpama. Peab tunnistama, et sel korral on puiduärikate PR madalale langenud lati alt end lausa läbi uuristanud ja seda avaldanud väljande tõsiseltvõetavus tõsise küsimärgi all. Kogu puidutööstuse mainest rääkimata. Kuna kliimakriisi olemust ja põhjusi tõendavad andmed ja järeldused on ühesed, kannatavad lamemaalaste tasemel “argumentatsoonist” kahjusid ka need ettevõtted, mis peavad lugu teadmistepõhisest ja keskkonnasäästlikust majandamisest ning mõistavad, et meie tulevikku ja planeedi tervist on vastutustundetu kiire kasumi nimel ohverdada. Millise kaasaegseid väärtusi hindava ettevõtte juht sooviks olla sellise sektantliku liikumist meenutava lobigrupi liige, kus antseriku hologramm pimedas toas looduskaitsjate suunal faktidest ja tõest hälbinud vihakõnet peab?

Aktiivne metsasõda on kestnud Eestis nüüdseks juba 4 aastat. Seadused on endiselt röövtööstuse poole kaldu. Vahetuvad valitsused ja ministrid on tööstuse lobi ees täiesti võimetud. Kaevikusõja lõpetamise peaks rahvas enda kätesse võtma. Seda võimaldaks üleriigilise rahvaküsitluse korraldamine, mis toimuks tulevaste kohalike valitsustega samaaegselt.  

Selle võimaldamiseks algatasid Eestimaa Rohelised petitsiooni, millega taotleme lageraiete küsimuses referendumi korraldamist. Referendum, mis toimuks 17.10.2021 ehk KOV valimistega samal kuupäeval, annab rahvale võimaluse vastata küsimusele: “kas lageraied peaksid Eestis olema keelustatud”. Petitsioon allkirjastamiseks avatud rahvaalgatus.ee keskkonnas: https://rahvaalgatus.ee/initiatives/9ac95925-86a2-48df-9b8d-26b5e5c27eb8

Troopiliste vihmametsade säilitamine on odavam kui koroonaviiruse-laadsete epideemiate poolt tekkinud majanduslik kahju: https://www.weforum.org/agenda/2020/08/pandemic-fight-costs-500x-more-than-preventing-one-futurity/

Kui soovid aidata kaasa Eesti elurikkuse säilimisele, siis allkirjasta Roheliste rahvaalgatus siin: https://rahvaalgatus.ee/initiatives/9ac95925-86a2-48df-9b8d-26b5e5c27eb8

Artikkel ilmus 15.10. ajalehes Sakala: https://sakala.postimees.ee/7086181/zuzu-izmailova-inimkond-on-kiirelt-havitamas-kogu-elusloodust

Züleyxa Izmailova, Eestimaa Rohelised esinaine

Leave a Reply

This site uses Akismet to reduce spam. Learn how your comment data is processed.

Translate »
%d bloggers like this: