Züleyxa Izmailova: Erakond on vahend, mitte eesmärk omaette.

Delfi ajakirjanik Karoliina Vasli uuris ERJK ettekirjutuse valguses meie rahalise seisu kohta. Järgnevalt vastused muutmata kujul. Viide artiklile teksti lõpus.

  • Millest üldse selline hiiglaslik miinus on tekkinud ja kuidas see nii lühikese ajaga (mullu oktoober võrreldes tänavuse esimese poolaasta lõpuga) nii palju kasvas?

Netovara miinust ei saa kindlasti hiiglaslikuks nimetada (millegi pärast pole ERJK avaldanud teiste erakondade esimese poolaasta tulemit, esitasime ERJKle teabenõude andmete avalikustamiseks. Roheliste praegust netovara seisu põhjustab asjaolu, et riik ei tagasta meie poolt valimistel osalemiseks makstud kautsjoni, mille suurus on 62 500 eurot. Juba aastaid riigilt ehk maksumaksjalt toetusi saavatele erakondadele, kes valimiste järel taaskord riigikokku pääsesid, maksab riik kautsjoni tagasi, meile mitte. 

  • Kas ja kuidas loodate võlad likvideerida? Tegu on väga suurte summadega, siin ju vaid liikmemaksust ei piisaks.

Kui kõik liikmed korraga aastase liikmemaksu tasuksid, oleks võlg sisuliselt kaetud. Kuna riigikogus mitteesindatud erakonnal on praktiliselt võimatu saada laenu pangast ja samas on pangad ainus seaduspärane asutus, kust erakond laenata tohib, siis on laenu võtmine meie puhul välistatud. Kuid pole välistatud, et meid mõni hea inimene, kes soovib meid näha suures poliitikas, toetab meid suurema summaga. Kui teised erakonnad võtavad inimestelt ligi 6 miljonit eurot aastas, siis meile võiks eestlased ise annetada. 

  • ERJK kasutab suisa väljendit pankrot. On see teie meelest ka üks võimalik variant või olete veendunud, et partei suudab ikkagi jätkata?

Pankrot ei lahenda meie võlausaldajate muresid. Teeme nendega uued kokkulepped ja tasume võlad. ERJK võiks aga keskenduda hoopis erakondadele, kes elatuvad rahva rahast ja jätma rohelised rahule seni, kuni pole kaasanud meid teiste erakondadega võrdsetel alustel komisjoni töösse. 

  • Aastaid on rohelised avaldanud lootust, et toetus ikkagi tõuseb. Praegu näitavad arvamusuuringud siiski, et toetus on üpris väike, olles kahe protsendi kanti. Mis plaanid on praegu, et toetust tõsta? Järgmiste valimisteni on muidugi palju aega, ent kuidas tahate end selle vahepeal pildil hoida?

Erakond on vahend, mitte eesmärk omaette.

Züleyxa Izmailova

Pildil olemine pole eesmärk omaette, meie ülesanne on lahendada neid inimeste muresid, mida mitte keegi teine ei käsitle. Nagu ähvardav kliimakriis, Rail Baltic, metsade seis, võrdõiguslikkus ja vaesus. Erakond on vahend, mitte eesmärk omaette.
Need uuringud, milles küsitakse ka inimeste teist valikut, on meie toetus 10%. Meie ülesanne on saada esimeseks valikuks, et näidata, milleks me võimelised oleme. Septembri alguse arvamusküsitluste valguses on Eestimaa Roheliste toetus 3 – 4%. Rohelised said nii Riigikogu kui Euroopa Parlamendi valimistel 1,8% häältest, mis on võrreldes eelmiste valimistega vastavalt kaks ja kuus korda rohkem.

  • Aprillis sai palju tähelepanu roheliste üldkogu, kuna siis oli juttu, et ehk võiks erakond jätkata kahe juhiga, pürgis ju toona etteotsa ka Evelin Ilves. Siis jätkati siiski sama juhatusega. Oli ka juttu, et erakond võib kahe juhi valimiseks vajalikud põhikirjamuudatused kiita heaks septembris. Nüüd on september käes – kas see mõte on endiselt jõus, kaalutakse neid muudatusi?

Mõte on jõus ja muudatused koostamisel. Kaasjuhi kohale kandideerimise osas on juba huvi üles näidatud. 

Vastustest ilmunud artikli leiad siit: https://m.delfi.ee/eesti/article.php?id=87370903&fbclid=IwAR2BRNeJYdVXV_J4drITn5A2sYBIWsBisExsXAhDGKLnHQ6-rc5iz40jpDM

Züleyxa Izmailova, Erakond Eestimaa Rohelised juht

Leave a Reply

This site uses Akismet to reduce spam. Learn how your comment data is processed.

%d bloggers like this: