Maret Merisaar: Läänemerd hoida saame vaid üheskoos

Bioloog Maret Merisaar oli Eesti Roheliste liige 1985–1998 ning ta on Erakonna Eestimaa Rohelised liige alates 2005. aastast. Ta kuulus 2007–2011 Eestimaa Roheliste esindajana  XI Riigikogu koosseisu. Maret on olnud erakonna juhatuses ning Euroopa Rohelise Partei siseaudiitorite kogus. Maret osaleb Tallinna volikogu keskkonnakomisjoni töös, kuulub Eesti Rohelisse Liikumisse, on Eesti Veeühingu juhatuse esimees ning Puhta Läänemere Ühenduse (Coalition Clean Baltic, CCB) juhatuse liige. Doktorikraadi kaitses Maret Merisaar veekeskkonna reostuse ja põllumajanduse veekaitse teemadel, peale pikemaid seiklusi ja projektipõhist enesetäiendamist rahvusvahelistes keskkonnaorganisatsioonides (Friends of the Earth, European Environmental Bureau, Regional Environmental Center for CEE, Global Water Partnership), ja lühikest tähelendu poliitikataevas aitab TTÜ teadlasi projektide haldamises ja õpetab tulevastele inseneridele keskkonnakaitse aluseid.

Alustame vestlust Läänemere teemadel, kuna sellel nädalal (19.04-25.04) toimub Puhta Läänemere Ühenduse üleujutuste-teemaline teavituskampaania. Mis on selle kampaania põhiline sõnum? Mida soovitakse saavutada? Kes on partnerid? Kes on Eesti-poolne meeskond?

Üleujutuste kampaania räägib kliimamuutuste mõjust veekeskkonnale ja annab võimaluse üksteise kogemustest õppida. Eesti on selles valdkonnas Euroopa Liidu üleujutusdirektiivi nõuded ellu viinud, riskialad kaardistanud ja vesikondade kaupa maandamiskavad koostanud.  Läänemere valgalas on aga ka Venemaa, Ukraina ja Valgevene alasid, kus vastav seadusandlus on veel poolik ja üks rahvusvahelise kampaania eesmärke ongi just nende riikide avalikkuse ja keskonnakaitseametnike tähelepanu äratada. Teine suurem ühine eesmärk on Läänemere Tegevuskava uuendajatele (aastaks 2030 seab Helsingi Komisjon siin täpsemad eesmärgid) öelda, et piiriüleste suurte jõgede veemajanduse korraldamisel on veel puudu rida  riikidevahelisi kokkuleppeid ja ühiseid pädevaid asutusi.  Kampaania päevasõnumite autor on Peterburi roheliste organisatsioon “Friends of the Baltic” ja igas läänemereriigis tuuakse nende juurde näiteid. Eesti jõgede üleujutustest ja  uputustega toime tulemisest koostasid Facebooki postitusi TTÜ üliõpilased, sotsiaalmeediakampaaniaks aitavad need muuta Eesti Roheline Liikumine ja Erakond Eestimaa Rohelised, kellele tänud juba ette.  

Kas üleujutused on siinmail tegelikult päris probleem? 

On ju ikka, kuigi neid ei juhtu sageli. Nii põuad kui üleujutused on sagenemas, kliima on muutunud rahutumaks. Läänemere piirkonna suuremate piiriüleste jõgede üleujutuste tagajärjed on tõsisemad. 

Kes kannatab üleujutuste tõttu rohkem, kas inimesed või Läänemeri? 

Igasuguseid ilmastikumuutustest tulenevaid probleeme käsitletakse enamasti inimesekeskselt, aga kui palju kahju saab sellistest kokkupõrgetest keskkond? 

Eelkõige on ohustatud inimesed ja nende varad. Samas satub ka merre tavalisest rohkem saasteaineid, mida kõrgvesi üleujutusaladelt kaasa toob.  

Milline inimtegevus ohustab Läänemerd enim? 

Läänemere liigtoitelisusele aitab teadagi kõige enam kaasa intensiivne põllumajandus, riskideks on ka naftatransiit ja kalade ülepüük. Kui Sinu küsimus puudutab inimeste tegevuse panust klliimamuutuste ägenemisse, siis siin tuleb välja tuua seosed kasvuhoonegaaside heitkogustega ja kaudselt hoiame me energeetika ja transpordi ümberkorraldamisega ka torme ja atmosfäärinähtusi rohkem kontrolli all.   

Viimasel kuul on olnud teravalt üleval laevalt laevale kütuse tankimise lubamine, alguses Pakri hoiualal ja nüüd Tallinna Lahes. Kuidas kommenteerid? 

Nafta ümberpumpamine peaks toimuma ainult sadamates, kus on käepärast avariidele reageerimise vahendid. Muraste kandi randade puhtust ohtu seada on vastutustundetu, avamerel seda pumpamist teha ei tohiks.

Kuidas saaksime ühiskonnana merd paremini kaitsta? Nii linnaplaneerimise aspektist kui muudest? 

Linnaplaneerimise aspektist on kindlasti vaja eeskuju anda kaldaalade avamisega elanikele. Naaberriigis on suurem osa rannajoonest kinni sadamate jm tööstushoonestusega ja Peterburi roheliste sõnavõtud linnaplaneerimise koosolekutel pole vilja kandnud. Tallinnas võiks paremini hoida meie 14 väikest linnajõge, mis on kahjuks tugevasti saastunud. Hiljuti lõppes TTÜs üks rahvusvaheline projekt, kus rootsi linnapoliitikud andsid eeskuju ja lootust taastada ka linnajõgedes mitmekesine kalastik. Tallinnas oli vaatluse all Mustoja, mis suubub Stroomi lahte ja kus esialgu suutsime vaid fosfori ja lämmastikuühendite näitajad alla viia. Pirita lahte avanevatest sademeveetruupidest oleme võtnud veeproove, mis sisaldavad rohkesti autopesuaineid jm saasta, mis on sinna ebaseaduslikult juhitud. Linnaelanike teadlikkus ei ole veel alati kiita.

Palju on viimastel aastatel olnud juttu sellest, et rentslisse visatud konid jõuavad otse merre või muudesse veekogudesse. Kuidas see võimalik on, et äravooluvett ei filtreerita? 

Lahkvoolsed sademeveetorud suubuvad otse merre, puhastisse läheb ühisvoolne reovee ja sademevee segu. 

Millised mürgid ja reostused veel Läänemerd ohustavad? 

Jääkreostusest me pole veel rääkinud. Siia kuuluvad Maailmasõjas uputatud mürgitunnid, mis meres vaikselt roostetavad. Aga ka rahuajal on jõgede kaudu merelahtedesse ja rannikumutta sadestunud hulgaliselt raskemetalle, näiteks granosaanist pärinevat elavhõbedat, mis tormidega lahti loksub ja mereelustiku ainevahetusse satub. Meie toidulauale jõuab see nii lõpuks ka.

Mida väetised merre jõudes põhjustavad? 

Eutrofeerumist ehk ületoitelisust, tasakaalust välja viidud liigselt vohav vetikamass kasutab lagunemiseks suuri koguseid hapnikku, merepõhjas tekivad elutud surnud alad, sest hapnikurezhiim on paigast ära.  

Milline on Läänemere tervis? Kas juttudel, et Läänemeri on suremas, on alust? 

Läänemere põhjas on hapnikuvaesed surnud tsoonid, mis kahjuks ei ole taandunud. Mõnede kalade arvukus on ohtlikult väheseks jäänud, näiteks tursa ja loodusliku lõhe ülepüük on tõsine probleem. Võõrliikide sissetungi inimene enam pidurdada ei saagi. Aga ma olen kuulnud küll, et mõnede inimeste meelest on see suremisejutt ainult fondidest projektiraha küsimiseks.

Räägitakse, et üks keskkonnakriisidest, mis praegu küpsevad, on merede hapestumine ja paljudele liikidele elukõlbmatuks muutumine. Millest see on tingitud? 

Hapestumine on tingitud õhusaastest, veega ühinedes tekkivast happevihmast ja see saaste võib pärineda väga kaugelt, mitte ainult merel seilavate laevade korstendest. 

Kuidas me saaksime olukorda parandada?

Ka lämmastik- ja vääveloksiidide (kõik need ei ole  kasvuhoonegaasid) vältimise lahendusteks on  puhtamad tootmis- tehnoloogiad, laevakütuste väävlisisalduse vähendamine, fosiilkütustest järk- järgult loobumine nii energia tootmisel kui transpordis. 

Mida peaks muutma põllumajanduses, et väetistega rikastatud vett veekogudesse ei jõuaks? Kas keskkonnasõbralik põllumajandus on võimalik? 

Põllumajanduse koormust aitab vähendada täpsem arvepidamine lämmastiku ja fosfori sisendite ja väljundite üle. Eestis ei ole puudu keskkonnateadlikkusest, kuid Euroopa Liidu põllumajandustoetuste ebavõrdne jagamine sunnib meie toidutootjaid väliskaubanduse konkurentsis vastu pidamiseks kemikaalidest abi otsima. Mahepõllumajanduse all on meil kolm korda rohkem maad, kui eurodirektiivid ette näevad.

Millega tegeleb Puhta Läänemere Ühendus? 

Ühendus toob kokku suured rahvuslikud keskkonnakaitseorganisatsioonid, eelkõige looduskaitse seltsid, ja sellega aitab edendada keskkonnakaitse-alast teavitustööd. Samas, olles HELCOMi koosolekutel hääletusõiguslik liige, saame ka altpoolt tulevaid ettepanekuid arutamisele panna või variaruannetega uusi mõtteid lisada. 

Praegu toimub üleujutuste-teemaline teavituskampaania. Päevakorral on ka mikroplasti teemad, järgmised sellekevadised teavituskampaaniad (mais ja juunis) on mikroplastidest tekstiilis ja värvides. Ja tuleb ka pestitsiidide teemaline kampaania, kuhu huvilisi on vaja.

Milliste poliitiliste otsustega saaksime Läänemerd kaitsta?

Hästi oluline on, et ka Euroopa Liitu mittekuuluvad riigid HELCOMI soovitusi tõsiselt võtaksid ja Läänemere koostöös end võrdsete partneritena tunneksid. CCB kaudu saame jõuda nende riikide keskkonna-aktivistideni ja aidata kaasa alternatiivse keskkonnahariduse edendamisele uues põlvkonnas. Venemaa (aga vanasti ka Poola) keskkonnaametnikud on HELCOMi koosolekutel sunnitud käituma ülevaltpoolt tulevate käsuliinide tõttu väga loiult ja koostöövõimetult. Valitsusi mõjutab avalik arvamus ja seda püüabki Puhta Läänemere Ühendus mõjutada. Eesti on praegu CCBle väga “ebahuvitavaks” muutunud, sest kolmekümne aasta jooksul (Baltimaade looduskaitsjad liitusid Rootsi Arenguabi Fondi algatusel loodud  CCB ga 1990.aastal) on kunagised olulised  probleemid leidnud lahenduse. Siiski peavad  kõik läänemereriigid  olema selles ühenduses esindatud.

Eesti rohelistele teeb merest rohkem peavalu mets ja nii on see ka naabrite juures. Mere teemadega täna Eestis suurt tähelepanu ei võida, aga rahvusvahelises plaanis on küll vaja deklaratasioonidele ja nõudmistele meie-poolset toetust. Sel aastal oleme toetanud vabavooluliste jõgede kaitsmist uute paisude rajamise eest ja protestinud Odra jõe rekonstrueerimiskavale, mis kaitseb laevanduse huvisid, kuid töötab vastu üleujutusriskide leevenduskavale. 

Kuidas tagada, et kõigis kaevudes oleks puhas vesi ka 50 või 100 aasta pärast? Mida me peame muutma, et meie põlvkond ei rikuks ära tulevaste põlvede eluvõimalusi? 

Puurkaevude vee pärast ma väga ei muretseks, madalate salvkaevude vett saab aga kergesti reostada vastutustundetu tegevusega. Siin on jälle teadlikkuse tõstmine tähtis. 

Millised rohelised teemad Sulle veel südamelähedased on? 

Mulle läheb tegelikult kõige rohkem korda koduümbruse korrashoid – kõigepealt oma hoov, siis oma tänav ja linnaosa. 

Maret, mis sind rõõmsaks teeb ja jõudu annab? 

Tegelikult olen eluga väga rahul. Töö üliõpilastega, isegi üle Zoomi, annab tohutult rohkem vastu, kui energiat võtab. Ja muidugi perekond. Täna käisime sel kevadel esimest korda suvila juures, panin rododele rodoväetist ja hortensiatele hortensiaväetist. Kiige tõstsime paika ja liivakasti tegime männiokastest puhtaks. Ootan mai algust, siis istume traditsiooniliselt juba suuremas seltskonnas terrassil, teeme kaminas tuld, peame nelja põlvkonnaga emadepäeva ja ehk jalutame koos ka mere äärde.

Mareti ga vestles Piret Räni

Leave a Reply

This site uses Akismet to reduce spam. Learn how your comment data is processed.

Translate »
%d bloggers like this: