Aleksander Laane: Küsimus on arhieesmärgis

Koalitsioonilepingu muutmiseks piisab asjaosaliste tahtest, ennekõike olgu aga arhieesmärk, kirjutab Erakonna Eestimaa Rohelised volikogu esimees Aleksander Laane kommentaariks arvamuskonkursil Edukas Eesti kolmanda koha saanud Kuldar Leisi ideele, et tõelise lepingu võiksid erakonnad sõlmida alles 100 päeva pärast valitsuse töölehakkamist.

Arvamus ilmus esmalt 12.05. Äripäeva veebis: https://www.aripaev.ee/arvamused/2020/05/12/aleksander-laane-valitsusel-olgu-arhieesmark

Kuldar Leisi pakutud ideel koalitsioonilepingu valmimise tähtaeg “hea tavaga” edasi lükata on kindlasti arutamist väärt. Igaks juhuks tasub vast meelde tuletada, et koalitsioonileping pole miski, mille tegemist põhiseadus või lihtsalt mingi seadus nõuaks. Selle teistmoodi tegemiseks – või ka mittetegemiseks – piisab asjaosaliste tahtest. 

Sellel ideel on oma positiivne ja ka negatiivne külg ning õnnestumise eeldused. Alustades viimasest – eeldustest edu saavutada – peab tõdema, et oluline on aru saada, milline on lisaks Eesti kestmisele tähtsuselt järgmine arhieesmärk. Kas me näeme, et eelmine või praegune koalitsioon oleks mistahes koos valitsetud ajahetkel suutnud midagi taolist sõnastada? Vastus on üsna selge – ei. Ja sellise ühiskonda liitva arhieesmärgi äratundmine ja sõnastamine pole ka 100 päevaga teostatav, kui arusaamist ja tahtmist selleks pole – nagu praeguselt pildilt ka näeme. 

Negatiivsest küljest

Kui pole kokku lepitud arhieesmärki, siis jääb pigem juhuse hooleks, kas selgemalt ja kauem või hägusamalt ja kiiresti sõnastatud koalitsioonileping meid kuhugi edasi või tagasi viib. Vigadega tsementeerunud leping on aga selgelt hukutav, sest kes see tahab vigu tunnistada.

Kui midagi sisulist ja tõsist tahetakse läbi viia, siis nõuab see head kava.

Roheliste jaoks on arhieesmärgiks muidugi heaolu ja tervist, aga ka ellujäämist edendava rohepöörde läbiviimine. Ja siin jõuame ettepaneku positiivsete külgede juurde. Kui midagi sisulist ja tõsist tahetakse läbi viia, siis nõuab see head kava. Hea kava saab, kui selle tegemisse panustavad oma heade teadmistega kõik – nii eksperdid, ettevõtjad, uute ideedega tulijad kui ka opositsioon. Sellisel juhul võib sajast päevast isegi väheks jääda. Roheliste ettepanek on, et koalitsioonilepingut käsitlev hea tava, kui midagi taolist peaks koostatama, jätaks koalitsioonilepingu avatud ja täienevaks leppeks. Nii on suhteliselt valutult võimalik parandada kiirustades tehtud vigu, lülitada “to do” tegemiste listi olulisi asju, mis toovad edu vaid kiiresti reageerides. Mis aga kõige tähtsam – see tekitab ühiskonnas arusaamise, et sisulistest aruteludest ka tõepoolest midagi johtuda võib ja vähendab võõrandumist “nendest seal Toompeal”.

Näiteid pole vaja kaugelt otsida

Valitsus ei soovi Eesti arengut, sest keeldub leidmast teadusele ja arendustegevusele kokkulepitud lisaraha, keeldub kehtestamast kevadist lindude pesitsusaegset raierahu, keeldub arutamast mõistlikumaid variante Rail Balticu puhul, on kinni metsa põletamise ja lageraiekultuses, toetab selgelt reostavat ja seetõttu paratamatult hääbuvat põleva kivi kiviaja-majandust – selle asemel, et tegutseda kiirelt ja otsustavalt taastuvenergeetika arendamises nii, et kõik soovijad saaksid olla tootjad ja kasusaajad. Valitsus ei suuda arutada energiat säästvama majanduselu teemal, nädalase täistööaja normi järkjärgulist vähendamist 32 tunnile, baassissetuleku ja parema tervisekindlustuse ideed jne. Ettevõtlusele tähendab aga praegune seis, kus Euroopa roheleppega sisuliselt ei arvestata, haavatavust.

Seega on Roheliste meelest mõttel jumet.

Aleksander Laane
Aleksander Laane, Eestimaa Rohelised volikogu esimees, programmijuht, aleksander.laane[at]erakond.ee

Leave a Reply

This site uses Akismet to reduce spam. Learn how your comment data is processed.

Translate »
%d bloggers like this: