Roheline laine Eestisse (veel) ei jõudnud, kolm kandidaati kordasid märtsi RK-tulemust

Eestimaa Rohelised osalesid seekordsetel Euroopa Parlamendi valimistel kolme kandidaadiga, suutes korrata oma paar kuud tagasi Riigikogu valimistel saavutatud toetusprotsenti, milleks oli 1,8. See annab alust arvata, et erakonna üldine toetus ei ole langenud, aga kahjuks ka mitte eriliselt tõusnud – Euroopat tabanud roheline laine, kus paljudes maades kogusid Roheliste fraktsiooni erakonnad teisi või kolmandaid kohti, ei ole veel Eestit tabanud. Erakonna aseesimees Marko Kaasik: “Eesti edastas Euroopale uue segase sõnumi: alles tuli poolrahvusradikaalne koalitsioon võimule, aga eurovalimised võitsid ikkagi liberaalid (Reform), kusjuures napilt sotside ees. Eestimaa Rohelised kordasid oma Riigikogu valimiste 1,8% tulemust, mis on eelmistest eurovalimistest (2014) tervelt 6 korda tugevam!”

Nagu paljud muud nähtused, tuleb ka kauaoodatud ja vajalik muutus tõenäoliselt teatud viitega. On selge, et rohelaine ei tule iseenesest ning tööd selle nimel, et meie kõigi laudadel oleks puhas, mürgivaba toit, et läheksime kiiremini üle fossiilenergialt taastuvale, et vaesus ja sotsiaalne ebavõrdsus väheneks, on vaja rohelistel veel palju tööd ära teha ning aeg hakkab selleks otsa saama. Kliimakriisi lahendamiseks on teadlased andnud aega kuni 12 aastat, et jääda 1,5 kraadi stsenaariumi piiresse, kiire liikide väljasuremise probleem on pakilisem kui kunagi varem ning paljud muud teemad, millest peavooluparteid on senimaani oma propagandamasinate abil püüdnud kõrvale hiilida. Nüüdsest on kliima- ja keskkonnaküsimuste vältimine tänu Euroopa Parlamendis kasvanud Roheliste fraktsioonile muutunud raskemaks. [..]

Loe edasi klikates artikli pealkirjal.

Read more

Muutusteks on vaja uusi inimesi

Statistika kohaselt kajastasid USA meediaväljaanded kliimakriisi kogu aasta jooksul kokku vähem, kui kunigliku beebi sünniga seotud lugusid ühes nädalas.Kodumaise meedia sarnane statistika oleks ka huvitav, kuigi samas vägagi kurvastav, arvestades kogu agooniat, millesse järjepidev kliimakriisi teema vältimine meid surumas on. Paar päeva tagasi avaldas ühe Eesti mõistes suure väljaande ajakirjanik artikli teemal, kelle VASTU TEMA ARUST Euroopa Parlamendi valimistel hääletama peaks. Ta tegi pikki keerdkäike, kuidas ühele või teisele betoonerakonnale oma ainsat häält andes, peamiselt siis EKRE vastu olla.
Ja oh seda lihtsameelsust, artiklis nimetab ta ühe suurerakonna vastu hääletamist läbi teisele suurparteile hääle andmise, mitte vähem kui PROTESTIKS.
Kahjuks langeb liiga suur hulk inimesi sellise demokraatiat õõnestava agitatsiooni lõksu usus, et nede hääl lähebki protestiks. Tegelikult ei lähe.

Read more

Evelin Ilves: Peame tagama Pariisi kliimaleppe täitmise

Evelin Ilves vastas Karl-Eduard Salumäe küsimustele ajalehe Sakala jaoks:

Kas Euroopa Liidu föderaliseerumine on müüt, oht või hea võimalus?

Ilmselt on ses võimaluses kõiki neid komponente, aga liitriigina ma Euroopa Liidu tulevikku siiski ei näe. Selleks on riikide suveräänsus kõikjal Euroopas liiga oluline, selles on lausa sees tugev emotsioon ja rahvusromantika, mida me kõik armastame. Populistid on võtnud ratsutada rahvusluse hobusel ja selle peaaegu et okupeerinud, lubades meie isesisvust häälekalt EL eest kaitsta. Mis on naeruväärne, EL ei ohusta millegagi ühegi liikemsriigi iseseisvust. Me oleme kõikide otsuste tegemise juures ja lõplik sõna jääb alati liikmesriigile endale, ka see, kuidas kokku lepitud ühistegevusi või lepinguid rakendada. Kuna ise oleme tohutult tublid reeglite ja bürokraatia tootjad – lausa kolmal kohal EL-is selle poolest – jääb tavainimesele mulje, et Brüsselist tuleb mõttetuid käske ja regulatsioone adumata, et ise oleme need kohapeal loonud. Võetagu siinkohal kasvõi toitlustusettevõtete tunnustamise ja kontrollimise reeglistik, mis näiteks Eesti ja Itaalia puhul erineb nagu öö ja päev. Loomulikult on meie reeglite ja nõute nimekiri kordades pikem. Samas inimesed soovivad üha enam EL-is ühtseid reegleid näha, näiteks soovitakse ühtset miinimumpalka samal erialal töötamise eest (transport, medistiin jne), soovitakse ühtset miinimumpensioni, samasuguseid nõudeid toodete sisule jne. See kõik tähendab tegelikkuses samme föderaliseerumise suunas. Aga veelkord – EL on riikide liit ja on seda ka tulevikus. [..]

Loe edasi klikates artikli pealkirjal.

Read more

E-hääletusel tunni ajaga juba üle kolme tuhande hääle!

Täna, 16. mail kell 9:00 algas Euroopa Parlamendi valimiste eelhääletamine, valimisteenistus avas selleks üle Eesti 25 valimisjaoskonda ning samuti algas neljapäeval elektrooniline hääletamine. Tunni ajaga on oma e-hääle andnud juba üle kolme tuhande inimese.

Ära jäta hääletamist viimasele hetkele ja vali kohe kandidaat 110, 111 või 112! Evelin Ilves, Peep Mardiste ja Züleyxa Izmailova lubavad ühiselt koos Euroopa Roheliste fraktsiooniga Euroopa Parlamendis:

1. Peatame kliimamuutused, lõpetame aastaks 2030 saastava söe põletamise ja veidi hiljem ka teiste fossiilkütuste kasutamise. Meie eesmärgiks on süsinikuneutraalne ja fossiilkütuste heitmetest vaba Euroopa, mis kasutab taastuvaid energiaallikaid. Hoiame liigirikkust, säästame metsi üleraiest ja nõuame sama oma kaubanduspartneritelt.

2. Majandus peab saama roheliseks! Korraldame majanduse ümber, seades prioriteetideks mahe-, rohe-, digi- ja ringmajanduse arengu. Peame majanduses looma rohkem väärtust vähema ressursikuluga. Sotsiaalkindlustuse süsteem peab võimaldama töötamist erinevates riikides.

3. Investeerime haridusse, teadusesse ja innovatsiooni! Need valdkonnad peavad saama EL eelarves prioriteediks. Muuhulgas tuleb suurendada rahastust noorte õpirändele, et pakkuda mitmekesisemat haridust ja rohujuure tasandil Euroopat rohkem lõimida.

4. Toetame maksusüsteemi reformimist ja maksuametite infovahetust, et vältida maksude optimeerimist ja nendest kõrvalehoidumist mh maksuparadiiside abil. […]

Loe edasi klikates artikli pealkirjal.

Read more

Rohelised: Euroopa Liidu liidrite deklaratsioon on noortele solvang

Eile kohtusid Rumeenia linnas Sibius Euroopa liidrid ja leppisid kokku kümnes Euroopa tulevikku puudutavas punktis. Kliimamuutused olid pingereas alles kümnendal kohal.

Kohtumise tulemusi kommenteeris Euroopa Roheliste üks tipukandidaate ning Greens/EFA president Ska Keller:”Lõppenud Sibiu kohtumisel nägime selgelt, et kliimamuutuste küsimuse tõsidus ei ole jätkuvalt Euroopa juhtidele kohale jõudnud. Kliimamuutused on esindatud pelga järelmõttena. See ilmestab tõsiasja, et noorema põlvkonna üleskutseid kiireks tegutsemiseks kliimaküsimuses ei ole kuulda võetud. Tõotatud on olla vastutustundlikud globaalsed juhid, ent selle asemel on planeedi tulevik täielikult hooletusse jäetud. Meie oleme kliima küsimuse tähtsuse rõhutamise osas #FridaysForFuture õpilastega täielikus üksmeeles ja oleme valmis siduvateks sihtmärkideks, et viia Euroopa kooskõlla kriisi tõsidusega.”

Euroopa Roheliste teine tipukandidaat, Hollandi MEP Bas Eickhout lisas:
“Teaduslik kogukond on olnud väga kategooriline: kliimamuutuste teemat eirates ei saa meil tulevikku olema. See deklaratsioon ei vasta püstitatud eesmärkidele ja on solvang noortele inimestele, kes rõhutavad vajadust kliimamuutuste osas konkreetseid samme astuda. Kasutamata jääb suurepärane võimalus siduvate lepete sõlmimiseks süsinikuneutraalse Euroopa saavutamiseks aastaks 2050. Kell tiksub edasi, ent kliimamuutuste eest marssivad vanad ja noored annavad meile lootust, et ükskord saabub päev, mil sõnum hakkab kohale jõudma.”[..]

Loe edasi klikates artikli pealkirjal.

Read more

Eluslooduse kadu planeedil ähvardab hävitada inimkonna

Täna Pariisis ÜRO liikmesriikide poolt kinnitatud teadlaste mahukas raport šokeerib isegi paljunäinud rohelisi – üle miljoni taime- ja loomaliigi on inimtegevuse tõttu väljasuremisohus. Raporti 1800 leheküljel võetakse kokku teadusuuringud, mis näitavad, et kliimamuutuste ärahoidmise kõrval peame samavõrra keskenduma looduse päästmisele laiemalt.
Peep Mardiste: ”Me kõik ju teame, et looduse hävitamine lõpeb halvasti, aga valitsused ei tegutse, sest hetkehuvide rahuldamine tundub alati tähtsam kui tulevikku vaatav poliitika,” lisas Eestimaa Roheliste liige Peep Mardiste. “Heaks näiteks on debatt raierahust Eesti metsades – metsamasinate tulusat aastaringset tööshoidmist peetakse nii tähtsaks, et see justkui õigustaks lindude massimõrva.”
Üle 15 000 teadusartikli info põhjal koostatud raport koondab endas globaalsete kliimamuutuste, bioloogilise mitmekesisuse ja inimkonna heaolu vahelisi vastastikmõjusid. Selle järeldused ning sõnum poliitikutele ja üldsusele on selged – inimkonna heaolu on planeedi elutagamissüsteemide hävinemise ja hävingu ulatuse tagajärjel kriitilises ohus.
Raport on kõige laiaulatuslikum ja ambitsioonikam vaade planeedi tervislikule seisundile läbi aegade. Selle tulemustest moodustub rida murettekitavaid tõdemusi: peamiselt inimtegevuse tagajärjel on täna otseses väljasuremisohus 40% kõigist kahepaiksetest, kolmandik riffe moodustavatest koralliliikidest, pisut alla kolmandiku kõigist mereloomadest jne. [..]

Loe edasi klikates artikli pealkirjal.

Read more

Peep Mardiste: Miks roheline ei või lennata?

Näitleja Emma Thompson sai äsja sugeda, sest saabus Ameerikast Londoni kliimamarsile lennukiga. On ebaõiglane eeldada, et keskkonna kaitsmise teemal tohiks sõna võtta ainult see, kes istub viiskudes oma metsaonni muldpõrandal peeru valgel. Käimas on 21. sajand ja mina alustasin selle loo kirjutamist arvutiga, mille aku olin laadinud Varssavi lennujaamas. Lennujaama pistikupessa jõudis elekter ilmselt mõnest Poola saastavast söejaamast.
Lennuk
On huvitav, et roheliste puhul peavad kriitikud maailmavaateliselt lubamatuks näiteks autot kasutada – olen kuulnud osatamist, et ise roheline, aga tuli koosolekule autoga. Ma pole märganud, et liberaali oleks süüdistatud lapse tasuta riigikooli panemise eest, kuigi õige majandusliberaal propageerib õhukest riiki ja inimeste toimetulekut avaliku sektori toeta. Ka ei meenu, et oleks hurjutatud näiteks ettevõtjast sotsiaaldemokraati, sest klassikaliselt on omanikku pahaks kurnajaks peetud ja sotsiaaldemokraat peaks olema palgatöötaja. Ma usun, et rohelisel on õigus lennata lennukiga, nagu on liberaalil on õigus kasutada avaliku sektori hüvesid või sotsialistil olla tööandja.

2018.a. sügisel astus tagasi ÜRO keskkonnaprogrammi UNEP direktor Erik Solheim, skes siseauditi raporti järgi oli olnud 80% oma tööajast välisreisidel keskkonnasõnumit levitamas. Kliimamuutuste kontekstis sai Solheimi ringilendamisest maailmaorganisatsioonile reputatsioonirisk ja nii ta sule sappa saigi. [..]

Loe edasi klikates artikli pealkirjal.

Read more