Rohelised nõuavad erakondade finantstulemuste avalikustamist

Eestimaa Rohelised esitasid Erakondade Rahastamise Järelvalve Komisjonile (ERJK) teabenõude, milles nõuavad kõikide erakondade 2019. aasta esimese poolaasta finantstulemite avaldamist, sest mingil põhjusel pole need andmed avalikud.

Rohelised on seisukohal, et ERJK pole täitnud võrdse kohtlemise printsiipi, kui avaldas 03.09.2019 vaid riigi rahastuseta Erakond Eestimaa Rohelised esimese poolaasta tulemi, kuid jättis avaldamata kõigi riigilt toetust saavate erakondade vastavad tulemid ja leiavad, et samad andmed peaksid avalikustatudi olema ka riigi toetustest elatuvate erakondade kohta.

Züleyxa Izmailova: ”Liisa Oviiri (SDE) edastatud märgukiri, milles ta ERJK esinaisena annab mõista, et Eestimaa Rohelised peaksid oma mõnekümnetuhandese netovara puudujäägi tõttu tegevuse lõpetama, pole tõsiseltvõetav. Leian, et selline ettepanek on ka silmakirjalik, sest on ju teada, et riigi rahakotil elatuvate erakondade võlad on võrreldes rohelistega kümneid kordi suuremad ja ei näita sugugi vähenemise märke. Näiteks sotside peasekretäri sõnul oli nende eelarve miinus märtsi seisuga enam kui pool miljonit eurot (536 000 eurot). Rohelised ei saa riigitoetust ning meil pole midagi varjata. Arvan, et on täiesti põhjendatud, et kõikide erakondade finantsandmed oleksid avalikud.”

Aleksander Laane: “Kuna komisjonis on ainult Riigikogus esindatud erakonnad, siis pole raske taibata, kust tuul puhub. Teisi erakondi häirib isegi see, et me olemas oleme. Neile ei meeldi, et me kaitseme metsa, võitleme glüfosaadi ja muude mürkide vastu meie toidus, vees ja õhus. Veel enam teeb neile meelehärmi, et Rohelistel on taas õigus – Eesti majanduse põlevkivisõltuvuse jätkuv toitmine on otsetee vaesusesse. Ja küllap tunnevad Riigikogu erakonnad isegi, et on oma aja ära elanud ja mõttetuks kambaks muutunud – neil pole tänapäevaseid lahendusi – erinevalt Rohelistest – pakkuda.”

Loe edasi klikates artikli pealkirjal.

Read more

Roheline laine Eestisse (veel) ei jõudnud, kolm kandidaati kordasid märtsi RK-tulemust

Eestimaa Rohelised osalesid seekordsetel Euroopa Parlamendi valimistel kolme kandidaadiga, suutes korrata oma paar kuud tagasi Riigikogu valimistel saavutatud toetusprotsenti, milleks oli 1,8. See annab alust arvata, et erakonna üldine toetus ei ole langenud, aga kahjuks ka mitte eriliselt tõusnud – Euroopat tabanud roheline laine, kus paljudes maades kogusid Roheliste fraktsiooni erakonnad teisi või kolmandaid kohti, ei ole veel Eestit tabanud. Erakonna aseesimees Marko Kaasik: “Eesti edastas Euroopale uue segase sõnumi: alles tuli poolrahvusradikaalne koalitsioon võimule, aga eurovalimised võitsid ikkagi liberaalid (Reform), kusjuures napilt sotside ees. Eestimaa Rohelised kordasid oma Riigikogu valimiste 1,8% tulemust, mis on eelmistest eurovalimistest (2014) tervelt 6 korda tugevam!”

Nagu paljud muud nähtused, tuleb ka kauaoodatud ja vajalik muutus tõenäoliselt teatud viitega. On selge, et rohelaine ei tule iseenesest ning tööd selle nimel, et meie kõigi laudadel oleks puhas, mürgivaba toit, et läheksime kiiremini üle fossiilenergialt taastuvale, et vaesus ja sotsiaalne ebavõrdsus väheneks, on vaja rohelistel veel palju tööd ära teha ning aeg hakkab selleks otsa saama. Kliimakriisi lahendamiseks on teadlased andnud aega kuni 12 aastat, et jääda 1,5 kraadi stsenaariumi piiresse, kiire liikide väljasuremise probleem on pakilisem kui kunagi varem ning paljud muud teemad, millest peavooluparteid on senimaani oma propagandamasinate abil püüdnud kõrvale hiilida. Nüüdsest on kliima- ja keskkonnaküsimuste vältimine tänu Euroopa Parlamendis kasvanud Roheliste fraktsioonile muutunud raskemaks. [..]

Loe edasi klikates artikli pealkirjal.

Read more

Muutusteks on vaja uusi inimesi

Statistika kohaselt kajastasid USA meediaväljaanded kliimakriisi kogu aasta jooksul kokku vähem, kui kunigliku beebi sünniga seotud lugusid ühes nädalas.Kodumaise meedia sarnane statistika oleks ka huvitav, kuigi samas vägagi kurvastav, arvestades kogu agooniat, millesse järjepidev kliimakriisi teema vältimine meid surumas on. Paar päeva tagasi avaldas ühe Eesti mõistes suure väljaande ajakirjanik artikli teemal, kelle VASTU TEMA ARUST Euroopa Parlamendi valimistel hääletama peaks. Ta tegi pikki keerdkäike, kuidas ühele või teisele betoonerakonnale oma ainsat häält andes, peamiselt siis EKRE vastu olla.
Ja oh seda lihtsameelsust, artiklis nimetab ta ühe suurerakonna vastu hääletamist läbi teisele suurparteile hääle andmise, mitte vähem kui PROTESTIKS.
Kahjuks langeb liiga suur hulk inimesi sellise demokraatiat õõnestava agitatsiooni lõksu usus, et nede hääl lähebki protestiks. Tegelikult ei lähe.

Read more

Evelin Ilves: Peame tagama Pariisi kliimaleppe täitmise

Evelin Ilves vastas Karl-Eduard Salumäe küsimustele ajalehe Sakala jaoks:

Kas Euroopa Liidu föderaliseerumine on müüt, oht või hea võimalus?

Ilmselt on ses võimaluses kõiki neid komponente, aga liitriigina ma Euroopa Liidu tulevikku siiski ei näe. Selleks on riikide suveräänsus kõikjal Euroopas liiga oluline, selles on lausa sees tugev emotsioon ja rahvusromantika, mida me kõik armastame. Populistid on võtnud ratsutada rahvusluse hobusel ja selle peaaegu et okupeerinud, lubades meie isesisvust häälekalt EL eest kaitsta. Mis on naeruväärne, EL ei ohusta millegagi ühegi liikemsriigi iseseisvust. Me oleme kõikide otsuste tegemise juures ja lõplik sõna jääb alati liikmesriigile endale, ka see, kuidas kokku lepitud ühistegevusi või lepinguid rakendada. Kuna ise oleme tohutult tublid reeglite ja bürokraatia tootjad – lausa kolmal kohal EL-is selle poolest – jääb tavainimesele mulje, et Brüsselist tuleb mõttetuid käske ja regulatsioone adumata, et ise oleme need kohapeal loonud. Võetagu siinkohal kasvõi toitlustusettevõtete tunnustamise ja kontrollimise reeglistik, mis näiteks Eesti ja Itaalia puhul erineb nagu öö ja päev. Loomulikult on meie reeglite ja nõute nimekiri kordades pikem. Samas inimesed soovivad üha enam EL-is ühtseid reegleid näha, näiteks soovitakse ühtset miinimumpalka samal erialal töötamise eest (transport, medistiin jne), soovitakse ühtset miinimumpensioni, samasuguseid nõudeid toodete sisule jne. See kõik tähendab tegelikkuses samme föderaliseerumise suunas. Aga veelkord – EL on riikide liit ja on seda ka tulevikus. [..]

Loe edasi klikates artikli pealkirjal.

Read more

E-hääletusel tunni ajaga juba üle kolme tuhande hääle!

Täna, 16. mail kell 9:00 algas Euroopa Parlamendi valimiste eelhääletamine, valimisteenistus avas selleks üle Eesti 25 valimisjaoskonda ning samuti algas neljapäeval elektrooniline hääletamine. Tunni ajaga on oma e-hääle andnud juba üle kolme tuhande inimese.

Ära jäta hääletamist viimasele hetkele ja vali kohe kandidaat 110, 111 või 112! Evelin Ilves, Peep Mardiste ja Züleyxa Izmailova lubavad ühiselt koos Euroopa Roheliste fraktsiooniga Euroopa Parlamendis:

1. Peatame kliimamuutused, lõpetame aastaks 2030 saastava söe põletamise ja veidi hiljem ka teiste fossiilkütuste kasutamise. Meie eesmärgiks on süsinikuneutraalne ja fossiilkütuste heitmetest vaba Euroopa, mis kasutab taastuvaid energiaallikaid. Hoiame liigirikkust, säästame metsi üleraiest ja nõuame sama oma kaubanduspartneritelt.

2. Majandus peab saama roheliseks! Korraldame majanduse ümber, seades prioriteetideks mahe-, rohe-, digi- ja ringmajanduse arengu. Peame majanduses looma rohkem väärtust vähema ressursikuluga. Sotsiaalkindlustuse süsteem peab võimaldama töötamist erinevates riikides.

3. Investeerime haridusse, teadusesse ja innovatsiooni! Need valdkonnad peavad saama EL eelarves prioriteediks. Muuhulgas tuleb suurendada rahastust noorte õpirändele, et pakkuda mitmekesisemat haridust ja rohujuure tasandil Euroopat rohkem lõimida.

4. Toetame maksusüsteemi reformimist ja maksuametite infovahetust, et vältida maksude optimeerimist ja nendest kõrvalehoidumist mh maksuparadiiside abil. […]

Loe edasi klikates artikli pealkirjal.

Read more

Rohelised: Euroopa Liidu liidrite deklaratsioon on noortele solvang

Eile kohtusid Rumeenia linnas Sibius Euroopa liidrid ja leppisid kokku kümnes Euroopa tulevikku puudutavas punktis. Kliimamuutused olid pingereas alles kümnendal kohal.

Kohtumise tulemusi kommenteeris Euroopa Roheliste üks tipukandidaate ning Greens/EFA president Ska Keller:”Lõppenud Sibiu kohtumisel nägime selgelt, et kliimamuutuste küsimuse tõsidus ei ole jätkuvalt Euroopa juhtidele kohale jõudnud. Kliimamuutused on esindatud pelga järelmõttena. See ilmestab tõsiasja, et noorema põlvkonna üleskutseid kiireks tegutsemiseks kliimaküsimuses ei ole kuulda võetud. Tõotatud on olla vastutustundlikud globaalsed juhid, ent selle asemel on planeedi tulevik täielikult hooletusse jäetud. Meie oleme kliima küsimuse tähtsuse rõhutamise osas #FridaysForFuture õpilastega täielikus üksmeeles ja oleme valmis siduvateks sihtmärkideks, et viia Euroopa kooskõlla kriisi tõsidusega.”

Euroopa Roheliste teine tipukandidaat, Hollandi MEP Bas Eickhout lisas:
“Teaduslik kogukond on olnud väga kategooriline: kliimamuutuste teemat eirates ei saa meil tulevikku olema. See deklaratsioon ei vasta püstitatud eesmärkidele ja on solvang noortele inimestele, kes rõhutavad vajadust kliimamuutuste osas konkreetseid samme astuda. Kasutamata jääb suurepärane võimalus siduvate lepete sõlmimiseks süsinikuneutraalse Euroopa saavutamiseks aastaks 2050. Kell tiksub edasi, ent kliimamuutuste eest marssivad vanad ja noored annavad meile lootust, et ükskord saabub päev, mil sõnum hakkab kohale jõudma.”[..]

Loe edasi klikates artikli pealkirjal.

Read more

Eluslooduse kadu planeedil ähvardab hävitada inimkonna

Täna Pariisis ÜRO liikmesriikide poolt kinnitatud teadlaste mahukas raport šokeerib isegi paljunäinud rohelisi – üle miljoni taime- ja loomaliigi on inimtegevuse tõttu väljasuremisohus. Raporti 1800 leheküljel võetakse kokku teadusuuringud, mis näitavad, et kliimamuutuste ärahoidmise kõrval peame samavõrra keskenduma looduse päästmisele laiemalt.
Peep Mardiste: ”Me kõik ju teame, et looduse hävitamine lõpeb halvasti, aga valitsused ei tegutse, sest hetkehuvide rahuldamine tundub alati tähtsam kui tulevikku vaatav poliitika,” lisas Eestimaa Roheliste liige Peep Mardiste. “Heaks näiteks on debatt raierahust Eesti metsades – metsamasinate tulusat aastaringset tööshoidmist peetakse nii tähtsaks, et see justkui õigustaks lindude massimõrva.”
Üle 15 000 teadusartikli info põhjal koostatud raport koondab endas globaalsete kliimamuutuste, bioloogilise mitmekesisuse ja inimkonna heaolu vahelisi vastastikmõjusid. Selle järeldused ning sõnum poliitikutele ja üldsusele on selged – inimkonna heaolu on planeedi elutagamissüsteemide hävinemise ja hävingu ulatuse tagajärjel kriitilises ohus.
Raport on kõige laiaulatuslikum ja ambitsioonikam vaade planeedi tervislikule seisundile läbi aegade. Selle tulemustest moodustub rida murettekitavaid tõdemusi: peamiselt inimtegevuse tagajärjel on täna otseses väljasuremisohus 40% kõigist kahepaiksetest, kolmandik riffe moodustavatest koralliliikidest, pisut alla kolmandiku kõigist mereloomadest jne. [..]

Loe edasi klikates artikli pealkirjal.

Read more

Peep Mardiste: Miks roheline ei või lennata?

Näitleja Emma Thompson sai äsja sugeda, sest saabus Ameerikast Londoni kliimamarsile lennukiga. On ebaõiglane eeldada, et keskkonna kaitsmise teemal tohiks sõna võtta ainult see, kes istub viiskudes oma metsaonni muldpõrandal peeru valgel. Käimas on 21. sajand ja mina alustasin selle loo kirjutamist arvutiga, mille aku olin laadinud Varssavi lennujaamas. Lennujaama pistikupessa jõudis elekter ilmselt mõnest Poola saastavast söejaamast.
Lennuk
On huvitav, et roheliste puhul peavad kriitikud maailmavaateliselt lubamatuks näiteks autot kasutada – olen kuulnud osatamist, et ise roheline, aga tuli koosolekule autoga. Ma pole märganud, et liberaali oleks süüdistatud lapse tasuta riigikooli panemise eest, kuigi õige majandusliberaal propageerib õhukest riiki ja inimeste toimetulekut avaliku sektori toeta. Ka ei meenu, et oleks hurjutatud näiteks ettevõtjast sotsiaaldemokraati, sest klassikaliselt on omanikku pahaks kurnajaks peetud ja sotsiaaldemokraat peaks olema palgatöötaja. Ma usun, et rohelisel on õigus lennata lennukiga, nagu on liberaalil on õigus kasutada avaliku sektori hüvesid või sotsialistil olla tööandja.

2018.a. sügisel astus tagasi ÜRO keskkonnaprogrammi UNEP direktor Erik Solheim, skes siseauditi raporti järgi oli olnud 80% oma tööajast välisreisidel keskkonnasõnumit levitamas. Kliimamuutuste kontekstis sai Solheimi ringilendamisest maailmaorganisatsioonile reputatsioonirisk ja nii ta sule sappa saigi. [..]

Loe edasi klikates artikli pealkirjal.

Read more

Rohelised esitasid ka kolmanda kandidaadi Euroopa Parlamendi valimistele

Laupäeval, 6. aprillil esitasid rohelised oma kandidaadid Euroopa Parlamendi 2019 valimisteks. Nimekirja kolmas kandidaat on Züleyxa Izmailova.

Roheliste kandidaadid Europarlamendi valimisteks on Evelin Ilves, Peep Mardiste ja Züleyxa Izmailova. Rohelised soovivad näha tugevat Euroopa Liitu, mis panustaks rohelise majanduse arengusse ja kliimamuutustega võitlemisse. Rohelised erakonnad lähevad kõigis liikmesriikides valimistele identse valimisplatvormiga, mida on läbi viimase aasta koos sõnastatud.

Roheliste erakondade saadikud on Euroopa Parlamendis esindatud juba 1984. aastast ja rohelised on seitsme parlamendikoosseisuga kasvanud tugevaks euroopameelseks jõuks. Täna 51 saadikuga roheliste fraktsioon on Europarlamendi keskmike seas ja hääletustel sageli kaalukeeleks, kelle valikust sõltub teinegi kord seaduseelnõu saatus.

Valimiskomisjonis registreeritud Eestimaa Roheliste kandidaadid lähevad valimistele positiivse programmiga. Kampaanias hakatakse rõhuma teemadele, millega kolleegid Europarlamendis on juba aastaid tegelenud – üleminek ressursse säästvale rohelisele majandusele, kliimamuutuste vältimine, tervislik toit, inimõiguste kaitse, internetivabadus ja väärtuspõhine välispoliitika. [..]

Loe edasi klikates artikli pealkirjal.

Read more

Züleyxa Izmailova: ärge võtke meilt tulevikku!

Noorest rootslannast Greta Thunbergist on vähem kui aastaga saanud ülemaailmne lootuse, mõistuse hääle ja järjekindluse sümbol. Ühel 2018. aasta augustipäeval otsustas Thunberg, et alustab Rootsi parlamendihoone ees koolistreiki, nõudmaks Rootsi poliitikutelt kliimasoojenemise vastaste meetmete rakendamist. Ühe koolitüdruku „popipanemisest“ on saanud eksponentsiaalselt kasvav rahvusvaheline liikumine, millel on üks ja väga konkreetne sõnum poliitikutele: TEIE tegevusetus kliimasoojenemise osas võtab MEILT võimaluse tulevikuks.

Thunberg inspireerib ka Eesti noori tänavatele tulema. Nimelt on täna, 15. märtsil toimuvale kliimastreigile end Facebookis osalejana märkinud juba ligi 800 inimest. Protestijate suur arv tõestab, et osa Eesti ühiskonnast mõistab probleemi teravust.

Inimtegevuse mõju kliimale ei ole tegelikult teadusmaailmas teab mis uudne kontseptsioon, seda nähtust uuriti juba 19. sajandil. Teadlased on pikalt häirekella löönud ja selle heli on valjenemas: hoiatuste sõnakasutus muutub raport-raportilt jõulisemaks ja uusi hoiatusi tuleb järjest tihemini.

Elusolendite üks tugevamaid instinkte ja evolutsioonilisi kohastumusi on tagada enda järeltulijatele võimalikult head võimalused ellujäämiseks. On hämmastav, et seejuures oleme reostanud õhku, mulda ja vett, uhanud maa seest välja nii palju energiaks ja tarbeesemeteks muundatavat kraami ning hävitanud ära nii palju erinevaid ökosüsteemi tasakaaluks hädavajalikke liike, et suur osa Maast ähvardab muutuda järeltulevatele põlvele elamiskõlbmatuks. [..]

Loe edasi klikates artikli pealkirjal.

Read more

Valimiskomisjoni ootab seaduserikkumise jätkamisel kohtutee

Erakond Eestimaa Rohelised on tuvastanud, et valimiskomisjon keeldub avaldamast valimistulemusi avaliku teabe seaduse nõuete kohaselt masinloetavate avaandmetena, kuid pakub selliseid andmeid siiski erikokkuleppe alusel meediaväljaannetele. Seetõttu on erakond otsustanud valimiskomisjoni rikkumise jätkamisel kohtusse anda.

“Kõigile pakkusid valimisõhtul huvi reaalajas masinloaetavad andmed valimistulemuste kohta, nii põnevil kodanikele kui analüütikutele, kes tahtsid näha andmeid kiiresti võrdluses varasemate aastatega või teha muid järeldusi valimiste käigu kohta,” ütles Erakonna Eestimaa Rohelised peasekretär Joonas Laks. “Nende andmete avalikkusega jagamise teeb kohustuslikuks avaliku teabe seadus, kuid valimisteenistus pakub neid üksnes erikokkuleppe alusel meediaväljaannetele aadressil https://rk2019.valimised.ee/press/. Kui tavaliselt õigustatakse avalike andmete jätmist sisekasutusse õigusse formaati viimise ja avalikuks tegemisega kaasnevate kuludega, siis valimiskomisjonil on vastav avaandmete kataloog ideaalkujul olemas ning selle riigi avaandmete portaali kaudu kõigile kättesaadavaks tegemine seisab ainult tahte taga. Arvestades, et nad on nõudnud kodanikuaktivismi korras üles pandud valimisandmete eemaldamist avaandmete portaalist, on nende käitumine sihipärane seaduserikkumine ning kodanikuühiskonnale näkku sülitamine. Juurdepääsupiiranguteta andmed peavad vastavalt seadusele olema kättesaadavad kõigile ja eriti kuritahtlik on valimisi puudutavate andmete salajas hoidmine.”

Loe edasi klikates artikli pealkirjal.

Read more

Rohelised jätkavad võitlust vastutustundliku poliitika eest!

Tänan iga inimest, kes rohelistele enda hääle andis, meie nimekirjas kandideeris, enda teadmiste, aja, raha või oskustega meid toetas. Meie vabatahtlikest koosnev organisatsioon on vaid sild ühiskondlike otsustusprotsesside ning Eestimaa looduse, inimeste ja tuleviku vahel – just sinna ongi meie toetajate panus läinud.

Mul on ääretult kahju, et hoolimata kõikide heade inimeste tööst Riigikogu seekord rohelist täiendust ei saanud. Kahju, sest Riigikokku on hädasti vaja vastutustundlikku ja tulevikku vaatavat poliitilist jõudu, mis seisab kogu hingega puhta keskkonna, teaduspõhiste otsuste, puhta südametunnisega poliitikaloome ja kõikide Eesti asukate, nii loomade kui inimeste eest.

Võtmata vastu ühtki kahtlase päritoluga senti, andmata järgi üheski enda põhimõttes, oleme meie nende väärtuste eest seisnud, seda nii valimiste-eelsel kui –järgsel ajal. Ja teeme seda edaspidi. Mitte sellepärast, et väga tahaksime „poliitikaga“ tegeleda – uskuge mind, maailmas on palju muudki, millesse me meelsamini oma energiat panustaksime – vaid sellepärast, et alternatiiv oleks lihtsalt kõrvalt vaadata, kuidas raha, isiklikud ambitsioonid ja vastutustundetu poliitika suuresti meie ühist tulevikku määravad. [..]

Loe edasi klikates artikli pealkirjal.

Read more

Marko Kaasik: Head kaasvõitlejad!

Umbes 6 tunni pärast on selged tänaste valimiste tulemused. Sõltumata
sellest, millised need meie jaoks on, läheme kindlalt edasi ja järgmine
suur ülesanne on juba mai lõpus: Euroopa Parlamendi valimised!

Oleme selgelt tõusuteel. Nendeks valimisteks esitasime umbes kolm korda pikema nimekirja, kui eelmisteks, ja osalesime mitu korda rohkemates debattides. Praktiliselt kindla peale annab see meile tugevama toetuse, kui 2015. aasta 0,9% häältest. Samas on üldine olukord keerulisem. Meie kõrval on keskkonna peatükis kattuva programmiga Elurikkuse Erakond, Vabaerakond on teinud vähemalt retoorikas pöörde jätkusuutliku arengu suunas ja ka senised suured, eelkõige sotsid, on läinud suuresti sama peale välja. See on aja märk: inimarengu sõltuvus elukeskkonnast on teravamalt päevakorral, kui kunagi varem.

See on meie võit, kui järgmine Riigikogu koosseis teeb korrektiive senises praktikas Põxiti ja püsimetsanduse suunas, aga selleks peab avalik surve tänaval ja meedias veelgi tugevnema. Tselluloositehase planeeringu tühistamine, teaduse rahastamise eelotsus ja Keskkonnainspektsiooni iseseisvuse säilimine valitsuse plaanide kiuste on need edulood, millele peab järgnema veel kümneid ja võibolla sadu üksikotsuseid, mis lõppkokkuvõttes viivad suurte muutusteni. [..]

Loe edasi klikates artikli pealkirjal.

Read more

VALIMISPÄEV KÄES! Züleyxa Izmailova kommentaar eilsele ETV-debatile

Eilse debati kommentaariks veel nii palju, et kahjuks, ei pidanud ei saatejuhid kui ka peaministrikandidaadid oluliseks rääkida lahendustest, millega ära hoida meie laste elukvaliteedi langus, mida praeguseks juba paratamatud kliimamuutused endaga kaasa toovad.

Saates püüdsin tutvustada mõtet, et üleminek süsinikuneutraalsele majandusele loobki uusi töökohti ja hoopis arendab majandust. Taastuvenergia Koja plaani kohaselt looks Eesti 100% taastuvenergiale üleminek keskeltläbi 14 000 töökohta (samas vähendaks CO2 heitmeid 15 miljonit tonni aastas)

Nüüd on Euroopa Komisjon käinud välja Puhta Planeedi visiooni, mis tähendaks süsinikuneutraalsust aastaks 2050 ja potensiaalselt 2,1 miljoni uue töökoha loomist Euroopas, millest ka Eesti võiks proovida osa saada. Samas, kui me riigina õigel ajal õigeid muudatusi ei tee, siis maksame tagajärgede eest, mitte ainult tervise ja eluklvaliteedi langusega, vaid otseselt ka rahaga. Näiteks on aastast 2010- 2016 ekstreemsete kliimaolude iga-aastased kahjud Euroopas vähemalt 12,8 MILJARDIT eurot ning aastal 2080 võib iga- aastane kahju ulatuda juba 190 MILJARDI euroni, mis võrdub Euroopa Liidu SKP 1,8%-lise vähenemisega.

Eile tundus, et poliitikutele on need suurusjärgud hoomamatud, et neisse tõsisemalt suhtuda. Isegi saatejuht ei paistnud uskuvat, et mahetööstusega võiks riik raha teenida. Üleminek intensiivsest suurtööstusest hajusale keskkonnasõbralikule mahetootmisele on samuti kliimameede, millega saab heitmeid vähendades parandada keskkonda ja inimeste tervist, sest oluline osa haigustest on põhjustatud just pestitsiididest, mida meie igapäevane toit sisaldab.

Juba ainuüksi inimeste tervise parandamine pestitsiidivaba toidu tarbimisega tähendab majanduslikku kasu, sest pestitsiididega kokkupuutest põhjustatud haiguste (vähkkasvajad, alzheimer, rasvumine, diabeet, fertiilsusprobleemid jt) hinnaks on Euroopas juba ligi 160 MILJARDIT eurot aastas. Eestis on hormoonsüsteemi häirivate kemikaalide kulu inimeste tervisele tagasihoidliku prognoosi kohaselt 320 MILJONIT eurot, ehk 1,5% SKTst ja 239 eurot inimese kohta aastas. [..]

Loe edasi klikates artikli pealkirjal.

Read more

Rohelise 9 varjundit

Hea Pärnumaa valija! Roheline on elu ja lootuse värv ning sellel on palju ilusaid toone. Ka Pärnumaal kandideerib Riigikogusse tervelt 9 inimest, keda ühendab armastus looduse vastu — kuid ka loovus.

Ma ise olen ajakirjanik, ent kirjutanud ka mõned raamatud. Meie nimekirjas on õpetajaid ja lastekirjanikke, luuletajaid ja prosaiste, metallikunstnikke ja antifašiste, loomakaitsjaid ja kanepi legaliseerimise pooldajaid, taimetoitluse poole püüdlejaid ning kolumniste, ennekõike aga lihtsalt südamega inimesi. Süda on tähtis, sest vaid mõistuspäraselt otsustav inimene on kalk. Ainult südamega näeb hästi, teadis Antoine de Saint-Exupéry.

Seda, mis on juhtunud meie metsaga, näeb ja kuuleb igaüks. Lagedast raiesmikust tõeliselt liigirikkaks vanaks metsaks kasvamine võtab aega mitmeid sajandeid. Kuid vahel tundub, et me küll kuuleme, kuid ei kuula! Kui Rohelised 1. märtsil Keskkonnaministeeriumi ukse taga kaitsealadel toimuva metsaraiumise vastu protesteerisid, ei tulnud minu meelest meie muret kuulama ükski ministeeriumi töötajaist.

Paneme metsaparisnike tegevusele palun nüüd üheskoos pidurit ja hoolime rohkem oma loodusest, loomadest ja inimestest, mis vahel võib tähendada seda, et me anname neile lihtsalt rohkem elamis- ja olemisrahu. Roheliste täpsema programmi leiad aadressilt rohelised.ee/valimisprogramm-2019/ ja ülevaate Pärnumaa kandidaatidest aadressilt rohelised.ee/kandidaadid/. Nimekirjas on Krister Kivi (467), Margit Adorf (468), Mikk Pärnits (469), Tiina Kilkson (470), Anu Paluoja (471), Sven Arulaid (472), Johannes Sarapuu (473), Krista Lehari (474) ja Tiia Kõnnusaar (475).

Palun tule pühapäeval valima, kui Sul valik juba tehtud pole. Mina usun, et Rohelistel on eeldusi saada üle valimiskünnise ja Sinu hääl võib olla otsustav! Kuid ka siis, kui Rohelised jäävad alla künnise, ei lähe Su hääl kaotsi. Toetusprotsent valimistel määrab igal juhul selle, kas ja millises ulatuses saavad Rohelised toetust riigieelarvest, et jätkata sõnakalt seismist Pärnumaa ja kogu Eesti keskkonna ja looduse eest!

Siiralt

Krister Kivi (www.467.ee)

Read more

PRESSITEADE: Rohelised taunivad valeväidetega valijate eksitamist

Erakond Eestimaa Rohelised taunib valija eksitamist valeväidetega valimissüsteemi kohta, palub seisukohta valimiste valvuritelt.

Taunime erakondade ja ajakirjandusväljaannete katseid mõjutada valimistulemust valimisteenistuse poolt korduvalt ümber lükatud vale faktiväite levitamisega, mille kohaselt künnise alla jääva nimekirja hääl läheb valimiste võitjatele. Iseäranis on vastuvõetamatu selle esitamine põhitõena valimissüsteemi kohta valijale meelespidamiseks, sest valijate laiaulatuslik eksitamine valimissüsteemi omaduste osas võib seada kahtluse alla valimiste usaldusväärsuse.

“Juhin tähelepanu, et mitte väikestele erakondadele antud hääled ei anna giganterakondadele mandaate juurde, vaid künnisest puudu jäänud hääled päästavad need pikalt riigikokku jäänud erakonnad mandaatide kaotusest,” selgitab Erakonna Eestimaa Rohelised esinaine Züleyxa Izmailova. “See on tegelik tõde, mida oma Riigikogu positsioone kaotada kartvad erakonnad ning nende kaasamõtlejad soovivad selle valeväite taha varjata ning parim viis selle valeväite ümberlükkamiseks on anda oma hääl valimistel just uutele tulijatele.”[..]

Loe konkreetseid nimesid klikates artikli pealkirjal.

Read more

TIIU ROOSMA: APPI, KEDA VALIDA?! VALI ROHELISED! MIKS?

Rohelisi saab valida vaid kord iga nelja aasta tagant. Täna ehk 27.02. kuni 18:00 on viimane päev, millal saab e-hääletada.

Sa pole veel otsustanud? Siin on hästi konkreetne jutt miks mina olen rohelisel poolel ja valin Rohelised. Sest julgelt ja kogu hingest puhta elukeskkonna, meie metsa, puhta toidu, Eestimaa ühtlase arengu ja keskkonnasäästliku teaduspõhise nutika majanduse eest seisev jõud jääb Riigikogus puudu. MITTE ÜKSKI erakond ei kanna edasi seda tänaseks nii olulist kõikehõlmavat vaatenurka, mis peaks olema tegelikult kõigi otsuste langetamise alus ja lähtepunkt. Enne igat otsust tuleks küsida: kas see otsus aitab meil jääda kestma füüsiliselt ja emotsionaalselt terve rahvana, päriselt, ka saja aasta pärast?

Kas sina ei arva nii? Mina kardan, et peale valimisi ununeb peatselt kõigi teiste erakondade keskkonnameelsus (kuigi on olnud näha väga südantliigutavaid valimiskampaania klippe, khm), nagu see on toimunud siiani. Rohelistel aga ongi ju see point, ega miski muu. Seega nad ei saa oma lubadust isegi suurima laiskuse puhul eirata 🙂 Ja laisad nad kindlasti pole, roheliste kandidaatide keskmine vanus lihtsalt jääb nn. tegijate vanusegruppi, kus pole veel mugavustsooni langetud, sekka tarmukad teadlased, spetsialistid ja professorid noori kogemuse ja teadmistega varustamas. [..]

Loe edasi klikates artikli pealkirjall.

Read more

Eestimaa Rohelised kandidaat Aul Pedajas: “Raske on kõike Eestis toimuvat lihtsalt käed rüpes pealt vaadata.”

Aul Pedajas on Eestimaa Roheliste ridades Riigikogusse kandideeriv sügava liikumispuudega ning voodisse aheldatud mees, kelle suurimaks sooviks ongi just puudega inimeste probleeme Eestis lahendada. Aul on kõrgharidusega ning viite võõrkeelt valdav peagi kahe lapse isa. Arvutiga töötab ta häälkäskluste abil ning tema igapäevane töö ongi seotud IT alaga. “Olen väga rahul, et mul üldse töö on, kuigi alati võiks seda rohkem olla, sest praegune töötasu ei võimalda mul mu varsti neljaliikmeliseks saavat peret ära toita.”

Mõte Riigikogusse kandideerida tuli nii, et mul läks väga raskeks kõike Eestis toimuvat lihtsalt käed rüpes pealt vaadata. Rääkisin oma kandideerimise võimalikkusest nii kodus kui ka erakonnas ja kuna see mõte leidis poolehoidu, siis nii läkski. Kindlasti soovin tegelema hakata puudega inimeste probleemidega. Elasin 18 aastat USA-s ja kaks aastat Saksamaal ning pean ütlema, et Eestis on selles valdkonnas veel palju teha. Näiteks erihoolt vajavate inimeste olukord on siin kohe väga kole. Võimalik, et valituks osutudes hakkaksin tegelema ka kodanikupalga ja rahvusküsimustega. [..]

Loe edasi klikates artikli pealkirjal.

Read more

Jakko Väli: Eesti mets vajab puhkust lageraietest

Kui Arno isaga metsa jõudis, oli viimane palgipuuks sobiv kuusk juba maha võetud. Selliselt võiks parafraseerida meie metsades – eriti just riigimetsas –täna toimuvat.

Eesti metsade üleraie on juba aastaid avalik saladus, kuid nii keskkonnaministeerium kui RMK väidavad avalikkusele, et kõik on kõige paremas korras. See, kuidas maksumaksja nimel ja raha eest tegutsevates asutustes žongleeritakse arvude ja statistikaga – see on omaette meisterklass.

Eestimaa Rohelised koos teiste Eesti metsa kaitseks loodud ühingutega suudavad kogu selle pokazuha taga näha ka metsa. Me mõistame hukka selle, et üha suurema dividendi nimel riigieelarvesse sulgevad võimupoliitikud silmad ning lasevad ennast statistilisest vahust uimastada. Artikli maht ei võimalda kogu seda absurdi välja tuua, kuid kogu see hinnanguline metsa juurdekasv koos värskelt raiutud lankide arvestamisega metsa hulka kannab vaid ühte eesmärki: metsatööstuste huvides oleks veel rohkem raiuda. Neid see puude taga olev mets ei huvita, nad vajavad tooret ja palju.

Koostatavasse metsanduse arengukavasse aastani 2030 surutakse sisse raiemahtu 15 miljonit tihumeetrit aastas. Kui aga arengukava töögrupis hakati arutama punkti „Riigimetsa roll erinevate hüvede tagajana“, siis oli tubli ametnik eemaldanud sõna „riigi“. Samas on riigimetsa ja erametsa roll olemuslikult täiesti erinev. [..]

Loe edasi klikates artikli pealkirjal.

Read more

KAI KÜNNIS-BERES: Looduskeskkond jääb tsivilisatsioonile alla

Olen oma Vooremaal elanud vanaisa suure pere ainus järeltulija ja minu missioon on oma esivanemate talupojatarkust ja peremehetunnet ehk vastutust oma maa ja tegude eest alal hoida.

Olen oma Vooremaal elanud vanaisa suure pere ainus järeltulija ja minu missioon on oma esivanemate talupojatarkust ja peremehetunnet ehk vastutust oma maa ja tegude eest alal hoida.

Üha enam näen ma bioloogi-ökoloogi ja veeteadlasena kuidas looduskeskond tsivilisatsioonile alla jääb. Eriti ilmekalt avaldub see Tallinnas, kus elan. Aga keskkonnast mittehoolivaid plaane ja arendusi, nagu hiiglaslik 15-aastase puidutarne garanteeritusega ja heitvett Emajõkke suunava tselluloositehase riiklik eriplaneering Tartumaale ja Rail Baltic, tuleb viimasel ajal ridamisi. See näitab selgelt, et riigikogus puudub looduskeskkonna, puhta vee ja toidu, tervislike elutingimuste eest seisev jõud.

Tegelikult puudub ka teadmine ja ohutaju, milliste tulemusteni võib viia looduskeskkonda hoolimatu ja hävitav suhtumine. Meie veekogud on talunud aastakümneid inimtegevusest tulenevat koormust ning nende ökosüsteemide taluvuspiir on juba künnist ületamas. Veel veidi ja järvede põhjast kaob hapnik, surevad põhjaloomad, siis kalad. Metsatööstuse masinapargi võimsuse hüppeline kasv, harvesteride kasutuselevõtt, on järsult suurendanud ulatuslikke lageraideid, mida Vooremaalgi arvukalt kohata võib. Tõeline peremees oma metsaga nii ei teeks. [..]

Loe edasi klikates artikli pealkirjal.

Read more

Andres Jaadla: Mis meid vaeseks teeb?

Mullu kallines elekter ja tõusid üürihinnad. Kaugkütte hind rühib samuti ülespoole, mõnel pool Eestis tabas tarbijaid aasta alguses lausa 30% küttehinna tõus – ühel hetkel peame nentima, et pärast eluasemekulude tasumist ulub rahakotis tuul, kirjutab erakonna Eestimaa Rohelised esinumber Lääne- Virumaal Andres Jaadla.

Vaesusest kõneldakse aina rohkem. Pöörase kiirusega kasvavad hinnad, mis trügivad ühte ritta maailma esimetropolidega, sunnivad igalt poolt kärpima, ainult et energiavaesusest pole Eestis eriti palju räägitud. Ometi on tõsi see, et liigagi tihti peab Eesti pere elektri- või küttearve tasumiseks kõhu kõrvalt näpistama. Energiavaesus on nimelt majapidamise olukord, kus ei suudeta taskukohaste kulutustega elamut piisavalt kütta või muid energiateenuseid tarbida. Eestis energiavaesuse defineerimisel on oluline klimaatilistel põhjustel ebapiisava kütmise aspekti rõhutamine, aga ka muude energiateenuste aspekt on oluline, sest majapidamised kasutavad energiat ka söögi tegemiseks, valgustamiseks, kodutehnika ja IT-ja kommunikatsiooniseadmete kasutamiseks, mille puudumine või ebapiisav tarbimine avaldaks mõju majapidamiste elukvaliteedile. Kõige hullemal juhul võib energiavaesus aga maksta koguni elu, nii nagu juhtus ühes maaperes, kus elektrimüüja lülitas tasumata arve tõttu voolu välja, pere hakkas kasutama küünlaid – kui saatusliku põlenguni, kus said surma ema ja kaks väikest last.[..]

Loe edasi klikates artikli pealkirjal.

Read more