Rohelised kogunevad Tamperes

 Eestimaa Rohelised on saatnud oma delegaadid Euroopa Roheliste nõukogu koosolekule, mis sellel aastal toimub Tamperes. Vastu võetakse mitmeid organisatsiooni töö dokumente kui ka poliitilise deklaratsioone.

Eestimaa Rohelised aseesimees ja nõukogu delegaat Marko Kaasik: “Töö käib selle nimel, et Kesk-Euroopa roheline laine jõuaks varsti ka Euroopa Liidu idaossa. Põhjused selleks on olemas – põhivoolu erakondade suutmatus tulla toime kliima- ja keskkonnaprobleemidega. Põlevkivitööstuse hävimine on juba reaalsus, metsa hävitamine ärihuvide pärast on inimesed äraveks teinud jne. Inimeste haaramine keskkonnaliikumistesse on see, millest meil puudu jääb, milles lääne kogemust on appi vaja.”

Eestimaa Rohelised juhatuse liige ja nõukogu delegaat Johanna-Maria Tõugu: “Möödunud edukas valimistelaine Euroopas on kinnitanud Roheliste võidukäiku. Eesti on üks nendest riikidest, mis iseloomustab Ida-Euroopa Roheliste olukorda. Meil on suurem areng veel ees ning kahtlemata vajab Ida-Euroopa selleks tihedat koostööd Lääne-Euroopaga, kus on piisavad teadmised ja oskused mitte lihtsalt inimeste kõnetamiseks, vaid ka kaasamiseks. Euroopale on oluline ühtsus, solidaarsus ning võrdsed võimalused – seetõttu saab järgmiste aastate põhiülesandeks tihedam suhtlus Ida- ja Lääne-Euroopa vahel. Leian, et ühtselt tugev Rohelise poliitika esindatus on see, mis tähenduslikke muutusi ellu saab viia. Elame maailmas, kus pea ükski suur probleem ei ole lahendatav ilma teisi riike kaasamata. Sellest ilmeb, et koos tegutses oleme mõjusamad. ”

Leia konverentsi otseülekande link klõpsates artikli pealkirjal.

Read more

Jüri Ginter: Lõpu- või sisseastumiseksamid?

Käivitunud on aktiivne arutelu selle üle, kas põhikooli lõpueksamid tuleks kaotada või on need vaja alles jätta. Kahjuks ei anta aru, et lahenduse pakkumisel tuleb arvestada õpilase motiveerimise ja õpetaja rolliga.

Kas õpitakse eluks valmistumiseks või eksamite hirmus ja kas õpetaja peab toetama õppimist või korraldama pidevaid kontrolle? Kas koolis õpetatav on nii elukauge, et ainukeseks võimalikuks õppimise stiimuliks on eksamid?

Mina eelistaksin õpetajana treeneri rolli, kes toetab noore arengut, ning hinde nii sportlasele kui mulle panevad võistlustel kohtunikud, selmet olla kole koll, kes hoiab õpimotivatsiooni pidevate hindeliste kontrolltööde ja tunnikontrollidega. Viimasel juhul on arusaadav, miks lapsed ei taha koolis käia ning eelistavad noortekeskuseid ja hulkumist.

Loe edasi klikates artikli pealkirjal.

Read more

Izmailova nõuab rahvusringhäälingult selgitusi

Roheliste esinaine Züleyxa Izmailova nõuab Rahvusringhääligu juhatuselt ja nõukogult selgitusi ETV+ saates “Oma tõde” 29.09 kõlanud fossiiltööstuse propagandale.

Züleyxa Izmailova: “Miljonid inimesed üle kogu maailma kogunevad meeleavaldustele, et viia valitsusteni teadlaste sõnumit eskaleeruvast kliimakriisist ja nõuavad kiiret üleminekut süsinikuneutraalsele majandusele. On lubamatu, et samal ajal tegeleb Eesti Rahvusringhääling fossiiltööstuse propagandaga. Teaduskaugete meelsusajakirjanike, kes aitavad meie laste tulevikku pöördumatult kahjustada, koht pole maksumaksja rahastatavas telekanalis.”

Pühapäeval ETV+ eetris olnud saates “Oma tõde” eksitati televaatajaid saatejuhtide Jelena Poverina ja Jelena Hanga juhtimisel Eesti majandust pärssivate ja elukeskkonna kahjustamisele kaasaaitavate seisukohtade levitamisega ning hirmutati inimesi tulede kustumisega põlevkivi kaevanamise lõpetamise tagajärjel.

Read more

Rohelised toetavad toidu käibemaksu alandamist

Eestimaa Rohelised toetavad jaekaupluste ettepanekut vähendada toidukaupade käibemaksu, kuid lisavad, et riiklikult tohiks soodustada vaid neid tooteid, mis ei mürgita inimorganismi ja keskkonda.

Roheliste esinaine Züleyxa Izmailova: “On tervitatav, et jaekauplejad haarasid peaministrit sõnast ja tõstatasid käibemaksu erisuste temaatika. Oleme kindlasti selle poolt, et keskkonnasõbralik toodang jõuaks suurema hulga inimesteni, kes tervisele ja loodusele turvalisema toote praegu kallima hinna tõttu kahjuks ostmata jätavad. Käibemaksu soodustuse peaksid lisaks mahedalt toodetud toiduainetele saama ka ökoloogiliselt toodetud esmatarbekaubad nagu hügieenisidemed ja mähkmed. Lihatoodete ja pestitsiididega kasvatatud toorainele ei tohiks kliimameetmetest lähtuvalt soodustusi teha.”

Volikogu esimees Aleksander Laane: “Käibeamaksu soodustus tervisele kasulikele toiduainetele ja ohututele kaupadele aitaks vähendada ka riigi ravikulutusi. Eesti kulutab otse ja kaude 320 miljonit eurot, 1,5% SKTst ja 239 eurot inimese kohta aastas selleks, et ravida inimese hormoonsüsteemi häirivate ainete tõttu tekkinud kasvajaid ja muid raskeid haigusi. Soovitame valitsusel lähtuda Roheliste programmis toodud lahendusest, kus käibemaksu alandatakse vaid mahetoodangule. See annab topelthea tulemuse Eesti inimeste rahakotis ja tervises ning soodustab maheettevõtlust, millel on ka suur ekspordipotentsiaal.”

Read more

Koondamiste asemel tuleks Valitsusel kaaluda tarast loobumist

Rohelised on seisukohal, et Politsei- ja Piirivalveameti peadirektori ja Helmede vahel lahvatanud skandaal on kahetsusväärne egode kokkupõrge, mis kuidagi Eesti elu edasi ei aita. Piiritara ehitamisest loobumine lahendaks probleemi.

Eestimaa Roheliste juht Züleyxa Izmailova: “Kui Vaheri tegevuse osas on kahtlusi, siis peab asja ametlikult lahendama, mitte emotsionaalselt lahmides isetegevust tegema. See mis praegu toimub on lihtlabane kukepoks. Palju tüli, vähe villa.”

Aleksander Laane, Eestimaa Rohelised volikogu esimees: “EKRE oma labase hüsteeritsemisega ei saa aru, mida vastutus oma riigi ja rahva eest tegelikult tähendab.”Siseministri plaan luua endale täiesti eraldiseisev üksus ning samal ajal mängida mõttega sama suur summa kokku hoida PPA eelarvest on muidugi huvitav kokkusattumus, aga miks koondamiste asemel ei pidurdata sotside algatatud idapiiri tarastamise plaani, mis nüüdseks neelab riigieelarvest juba 320 miljonit eurot, jääb täiesti arusaamatuks. Selle rahaga saaks ka erakorralise pensionitõusu kasvõi kohe ära teha. Ametnikud jäävad alles ja igale pensionärile 100 eurot kätte.”

Read more

Kohting Rohelistega Säutsukohvikus. Tule Paidesse!

Säutsukohting toimub nii reedel kui laupäeval kell 14:00-15:30 Paide Vallimäel ala nr 16 taga – erakondade arutelualade keskel.

Säutsukohting kestab kokku poolteist tundi, millest kuni 60 minutit toimub kiirkohting küsimuste vastuste vormis, kus kokku sattunud valijal ja poliitikul on vastastikku küsimiseks aega täpselt 3 minutit.

Kiirkohtingule järgneb 30 min kestev vabas vormis toimetamata kommentaarium ehk arutelu nende osapoolte vahel, kellel kiirkohtingu ajal tekkis tõmme või põnev probleemipundar, mida soovite kindlasti lahti harutada.

Roheliste poolt on osalejatena ennast kirja pannud reedel Züleyxa Izmailova ja Marko Kaasik ning laupäeval Helina Tilk ja Aleksander Laane.

Read more

Evelin Ilves: Peame tagama Pariisi kliimaleppe täitmise

Evelin Ilves vastas Karl-Eduard Salumäe küsimustele ajalehe Sakala jaoks:

Kas Euroopa Liidu föderaliseerumine on müüt, oht või hea võimalus?

Ilmselt on ses võimaluses kõiki neid komponente, aga liitriigina ma Euroopa Liidu tulevikku siiski ei näe. Selleks on riikide suveräänsus kõikjal Euroopas liiga oluline, selles on lausa sees tugev emotsioon ja rahvusromantika, mida me kõik armastame. Populistid on võtnud ratsutada rahvusluse hobusel ja selle peaaegu et okupeerinud, lubades meie isesisvust häälekalt EL eest kaitsta. Mis on naeruväärne, EL ei ohusta millegagi ühegi liikemsriigi iseseisvust. Me oleme kõikide otsuste tegemise juures ja lõplik sõna jääb alati liikmesriigile endale, ka see, kuidas kokku lepitud ühistegevusi või lepinguid rakendada. Kuna ise oleme tohutult tublid reeglite ja bürokraatia tootjad – lausa kolmal kohal EL-is selle poolest – jääb tavainimesele mulje, et Brüsselist tuleb mõttetuid käske ja regulatsioone adumata, et ise oleme need kohapeal loonud. Võetagu siinkohal kasvõi toitlustusettevõtete tunnustamise ja kontrollimise reeglistik, mis näiteks Eesti ja Itaalia puhul erineb nagu öö ja päev. Loomulikult on meie reeglite ja nõute nimekiri kordades pikem. Samas inimesed soovivad üha enam EL-is ühtseid reegleid näha, näiteks soovitakse ühtset miinimumpalka samal erialal töötamise eest (transport, medistiin jne), soovitakse ühtset miinimumpensioni, samasuguseid nõudeid toodete sisule jne. See kõik tähendab tegelikkuses samme föderaliseerumise suunas. Aga veelkord – EL on riikide liit ja on seda ka tulevikus. [..]

Loe edasi klikates artikli pealkirjal.

Read more

E-hääletusel tunni ajaga juba üle kolme tuhande hääle!

Täna, 16. mail kell 9:00 algas Euroopa Parlamendi valimiste eelhääletamine, valimisteenistus avas selleks üle Eesti 25 valimisjaoskonda ning samuti algas neljapäeval elektrooniline hääletamine. Tunni ajaga on oma e-hääle andnud juba üle kolme tuhande inimese.

Ära jäta hääletamist viimasele hetkele ja vali kohe kandidaat 110, 111 või 112! Evelin Ilves, Peep Mardiste ja Züleyxa Izmailova lubavad ühiselt koos Euroopa Roheliste fraktsiooniga Euroopa Parlamendis:

1. Peatame kliimamuutused, lõpetame aastaks 2030 saastava söe põletamise ja veidi hiljem ka teiste fossiilkütuste kasutamise. Meie eesmärgiks on süsinikuneutraalne ja fossiilkütuste heitmetest vaba Euroopa, mis kasutab taastuvaid energiaallikaid. Hoiame liigirikkust, säästame metsi üleraiest ja nõuame sama oma kaubanduspartneritelt.

2. Majandus peab saama roheliseks! Korraldame majanduse ümber, seades prioriteetideks mahe-, rohe-, digi- ja ringmajanduse arengu. Peame majanduses looma rohkem väärtust vähema ressursikuluga. Sotsiaalkindlustuse süsteem peab võimaldama töötamist erinevates riikides.

3. Investeerime haridusse, teadusesse ja innovatsiooni! Need valdkonnad peavad saama EL eelarves prioriteediks. Muuhulgas tuleb suurendada rahastust noorte õpirändele, et pakkuda mitmekesisemat haridust ja rohujuure tasandil Euroopat rohkem lõimida.

4. Toetame maksusüsteemi reformimist ja maksuametite infovahetust, et vältida maksude optimeerimist ja nendest kõrvalehoidumist mh maksuparadiiside abil. […]

Loe edasi klikates artikli pealkirjal.

Read more

Rohelised: Euroopa Liidu liidrite deklaratsioon on noortele solvang

Eile kohtusid Rumeenia linnas Sibius Euroopa liidrid ja leppisid kokku kümnes Euroopa tulevikku puudutavas punktis. Kliimamuutused olid pingereas alles kümnendal kohal.

Kohtumise tulemusi kommenteeris Euroopa Roheliste üks tipukandidaate ning Greens/EFA president Ska Keller:”Lõppenud Sibiu kohtumisel nägime selgelt, et kliimamuutuste küsimuse tõsidus ei ole jätkuvalt Euroopa juhtidele kohale jõudnud. Kliimamuutused on esindatud pelga järelmõttena. See ilmestab tõsiasja, et noorema põlvkonna üleskutseid kiireks tegutsemiseks kliimaküsimuses ei ole kuulda võetud. Tõotatud on olla vastutustundlikud globaalsed juhid, ent selle asemel on planeedi tulevik täielikult hooletusse jäetud. Meie oleme kliima küsimuse tähtsuse rõhutamise osas #FridaysForFuture õpilastega täielikus üksmeeles ja oleme valmis siduvateks sihtmärkideks, et viia Euroopa kooskõlla kriisi tõsidusega.”

Euroopa Roheliste teine tipukandidaat, Hollandi MEP Bas Eickhout lisas:
“Teaduslik kogukond on olnud väga kategooriline: kliimamuutuste teemat eirates ei saa meil tulevikku olema. See deklaratsioon ei vasta püstitatud eesmärkidele ja on solvang noortele inimestele, kes rõhutavad vajadust kliimamuutuste osas konkreetseid samme astuda. Kasutamata jääb suurepärane võimalus siduvate lepete sõlmimiseks süsinikuneutraalse Euroopa saavutamiseks aastaks 2050. Kell tiksub edasi, ent kliimamuutuste eest marssivad vanad ja noored annavad meile lootust, et ükskord saabub päev, mil sõnum hakkab kohale jõudma.”[..]

Loe edasi klikates artikli pealkirjal.

Read more

Rohelised kohtusid sünnipäevalises Telliskivis

Erakond Eestimaa Rohelised peab laupäeval, 27. märtsil oma iga-aastast üldkoosolekut oma kümnendat sünnipäeva pidavas Telliskivi Loomelinnakus, täpsemalt MTÜ Mondo maailmaharidus- ja koolituskeskuses aadressil Telliskivi 60a/5. Lisaks majandusaasta aruande kinnitamisele ja valitavate kogude valimisele, on erakonna juht Züleyxa Izmailova teinud ettepaneku arutada ka üht põhikirjamuudatust, mis on seotud erakonna juhtimisega.

“Olen teinud erakonna liikmetele ettepaneku arutada võimalust muuta meie põhikirja selliselt, et erakonna etteotsa valitaks senise ühe juhi asemel kaks. Nii nagu mitmetes meie liikmesorganisatsioonides üle Euroopa kombeks on – üks naine ja üks mees,” täpsustab erakonna juht Züleyxa Izmailova.”Näiteks UK, Saksa, Belgia ja Rootsi, Ungari, Kreeka, Poola, Hispaania, Itaalia, Norra ja Luksemburgi Rohelistel on selline süsteem. Kas Eestimaa Rohelised on selliseks muudatuseks valmis juba sel aastal, näitab lähitulevik.”

Lisaks üldkoosoleku nö. kohustuslikule programmile, on päevakorras ka Euroopa Parlamendi valimistega seonduv. Erakonna kandidaadid seekordsetel valimistel on Evelin Ilves (kandidaat nr 110), Peep Mardiste (111) ja Züleyxa Izmailova (112). Laupäeval annavad kandidaadid ülevaate oma kampaania põhiteemadest ning Eestimaa Rohelised valimisprogrammist, mis on väga tihedalt seotud Euroopa Roheliste Erakondade ühise platvormiga.

Loe edasi klikates artikli pealkirjal.

Read more

Evelin Ilves toetab kohalikku kogukonda paekarjääri vastases võitluses

Roheliste ridades europarlamenti kandideeriv Evelin Ilves kohtus täna Lüganuse valla elanikega, kes soovivad enda elukeskkonda kaitsta kavandatava paekivikaevanduse negatiivsete mõjude eest.

Paekivikaevandust planeeritakse rajada Lüganuse ja Matka küla vahele, kusjuures lähim talu jääb kavandatavast karjäärist vaid 70 meetri kaugusele. Kogukond on mures eelkõige enda veevarude, müra, tolmu ja vibratsiooni pärast.

Evelin Ilvese sõnul on tekkinud olukord järjekordne näide sellest, kuidas otsuseid langetatakse kohaliku kogukonna huvisid arvestamata. “On tõenäoline, et karjääri rajamise tagajärjel sureb elu Lüganuse ja Matka külades ajapikku välja, sellele on viidanud ka Tartu Ülikooli teadlaste uuring. Arendajate majanduslikud huvid ei saa olla olulisemad, kui mitme küla elanike heaolu,” sõnas Ilves.

Lüganuse Vallavolikogu veel karjääri rajamiseks nõusolekut ei ole andnud. Vallaelanikud loodavad, et volikogu otsus toetab kohaliku elukeskkonna säilimist.

Teisipäeval, 30. märtsil kell 17 toimub Kiviõlis vallavolikogu istung, kus arutatakse Lüganuse küladele kahjulikku koostöölepet karjääri arendajaga.

Lisainfo:
Triin Remmelgas
Erakond Eestimaa Rohelised
Tel: +372 555 678 02
E-mail: triin.remmelgas@gmail.com

Read more

Evelin Ilves: tervislik toit on sama oluline kui NATO vihmavari

Euroopa Parlamenti Roheliste ridades kandideeriv Evelin Ilves ütles, et tema seisab tervisliku toidu, maaelu edendamise ja kliimamuutuste vastase võitluse eest. Ta ei ole veel kindel, kas ta soovib end poliitikaga pikaajaliselt siduda, aga ei välista ka Roheliste juhi kohale kandideerimist.

Miks te valisite just Rohelised, aga ei otsustanud kandideerida Euroopa Parlamenti näiteks üksikkandidaadina?

Tegelikult ma kaalusingi põhiliselt üksikkandidaadina kandideerimist, aga põhiargument oli selles, et esiteks, pärast kõikide erakondade programmmide läbitöötamist, mulle lihtsalt meeldis see, mis Roheliste programmis kirjas on ja ma tõesti enamasti toetan seda. Ja teiseks. Milleks minna üksikkandidaadina, kui Euroopa Liit tähendabki ühte suurt koostööd meie jaoks ja kui sa juba alustadki seda teekonda individualistina, siis see lihtsalt ei ole maitsekas minu meelest. Võiks siis alustada kohe proovides teha koostööd.

Millised on teie põhilised teemad seoses europarlamenti kandideerimisega?

Ma jätkan nende teemadega, millega ma olen üle 20 aasta vahelduva eduga siin esil olnud. Minu jaoks on kõige tähtsamad teemad toit ja tervis. Toit ja tervis on mõlemad väga tihedalt seotud ka kõikide Roheliste teemadega. Lisaks toidu puhtus ja põllumajandus. Põllumajanduspoliitika eelarve on teatavasti 40 protsenti kogu Euroopa Liidu eelarvest, nii et see on ülioluline teema. See, mida Euroopa Liit toetab, kas lühikesi või pikki tarneahelaid, kuidas ta suhtub lisaainetesse, põllumajanduskemikaalidesse, nende normidesse. Kõik see mõjutab meie toitu ja toit mõjutab otseselt meie tervist. Ja tervist mõjutab ka kogu keskkonnapoliitika. Kui palju on meil alles loodust, reostus, kliimamuutused. [..]

Loe edasi klikates artikli pealkirjal.

Read more

Naftaloigus surev luik, mitte tuulikud ja päikesepaneelid

Ehkki valitsused leppisid kolme aasta eest Pariisis kokku kliimamuutuste pidurdamise sammudes, ei hooli tegelik elu sellest eriti. Värsked uuringud näitavad, et probleemsete fossiilkütuste kasutamisse liiguvad siiani hiigelinvesteeringud. Energiafirmad töötavad aga sageli otseselt heakskiidetud otsustele vastu.
tuulikud-2
Globaalsete suurpankade laenutegevust kaardistav kodanikuühendus BankTrack avalikustas oma äsjases aruandes[1], kui ulatuslikult on Pariisi kliimaleppest möödunud kolme aasta jooksul endist viisi investeeritud fossiilkütuste kasutamisse. Laenuportfelle läbi töötades selgus, et 33 Ameerika, Euroopa ja Aasia juhtivat erapanka on selle ajaga laenanud klientidele kokku 1,9 triljonit dollarit suuresti nafta, kildagaasi või söe kasutamisega seotud projektideks. Selliste projektide rahastamine on viimastel aastatel tasapisi koguni suurenenud.

Ühelt poolt saavad pangad anda raha loomulikult ainult selleks, milleks soovijad krediiti paluvad. Samas on ka paljudel erapankadel ettevõtte ühiskondliku vastutuse (ingl. corporate social responsibility, CSR) skeemid, milles määratakse muu hulgas oma keskkonnaeesmärgid. [..]

Loe edasi klikates artikli pealkirjal.

Read more

Evelin Ilves – Miks ma kandideerin?

Sest seni tehtu enam ei aita. Läbi elu terviseteemade sees olnuna tean, et teadlikkuse tõstmisel on piirid. Sealt edasi aitavad suuremal hulgal inimestel teha elus turvalisi valikuid regulatsioonid: standardid ja seadused. Ükskõik kui tüütud nad ei tundu, aga kindlustunne, et poes müüdav ei tapa tervist ning uus maja ei kuku poole aasta pärast kokku, ongi tagatud standarditega. Meie toidus sisalduvate lisaainete koostis ja kogused, keskkonnas, põllumajanduses ning tööstuses kasutatavad tehnoloogiad ja mürgid on täna Euroopa Parlamendi pädevus. Tahan selles kaasa rääkida. Näiteks see, et meil üldse on võimalik toidukaupade pakendilt lugeda, millest sisu koosneb, on samuti nn eurodirektiiv, mitte meie endi idee. Aga andmeid põllumajandusmürkide jääkide kohta me sealt ei leia.

Mulle on kandideerimine missioon. Edasiminek teemadega, mis on mulle päriselt olulised ja südames. Olgu see puhas ja kohalik toit, lisaained toidus ja mürgid tööstuses ning põllumajanduses. Kõige selle mõju meie tervisele ning elukvaliteedile. Liikumine ja elustiil. Puhas loodus ja elu võimalikkus (ääre)maal, väljaspool linnasid. Väike-ettevõtlus versus suurettevõtlus, keskkonda säästev versus intensiivne majandamine.

Olen paarikümne aasta jooksul pidevalt sõna võtnud. Rääkinud, kirjutanud, ise katsetanud ja õpitut teistega jagada püüdnud. Et tõuseks teadlikkus ja info jõuaks inimeseni. Et toit, elustiil ja haigused on omavahel seotud. [..]

Loe edasi klikates artikli pealkirjal.

Read more

Evelin Ilves ja Peep Mardiste kandideerivad Euroopa Parlamenti

Täna, 27.03. algas kandidaatide esitamine Euroopa Parlamendi valimistele. Selle puhul kutsusid Eestimaa Rohelised ja Evelin Ilves ajakirjanikud rohelisele teele Evelini kodurestorani ROOG aadressil Pikk 57-1, Tallinna vanalinnas.

Esmaspäeval jõudis meediasse uudis, et Evelin Ilves kandideerib Eestimaa Roheliste nimekirjas Euroopa Parlamenti. Erakonna esinaine Züleyxa Izmailova: “Me ei ole pärast äsjaseid Riigikogu valimisi püssi põõsasse visanud ja jätkame meile oluliste teemade esindamist, sest sellest sõltub nii meie rahva tervis kui ka kogu planeedi säilimine. Meil ei ole planeeti B! Kuni kõik poliitilised jõud on sellest aru saanud, jätkame meie oma tegevuse tõhustamisega. Teeme selle nimel tööd, et Eesti valijad ärkaksid ja meid üles leiaksid.”

“Rohelised astuvad vihakõne vastu ja eelistavad mõistuse ning südame häält,” ütles erakonna Euroopa Parlamendi valimiste kandidaat Evelin Ilves. “Eesti inimestel on võimalus teha ajalugu ja saata esimest korda meie poliitilises ajaloos Euroopa Parlamenti roheline kandidaat. Ekstremistide kõrval on rohelised Euroopas kõige kiiremini kasvav jõud. Euroopa tasandil ei lähe rohelistele antud hääl kaduma, vaid osutub pigem kaalukeeleks kahe suurima jõu – EPP ja Sotsialistide omavahelises võimuvõitluses.” [..]

Loe edasi klikates artikli pealkirjal.

Read more

Agu Kivimägi: e-valimiste turvalisusest

Peale valimisi on alati neid, kes kahtlevad e-valimiste tulemuses. Kahtlemise põhjuseks on peamiselt süsteemi töö kontrolli keerukus, mis tekitab usaldamatust. Etteheited tehakse protseduuride ja komponentide osas, mis on enam vähem hoomatavad, kuigi nendel ei pruugi olla olulist mõju turbele ja valimistulemusele, kirjutab küberturbeekspert ja roheliste liige Agu Kivimägi.

E-valimiste käigus liiguvad andmed mitme serveri vahel. Tagamaks, et andmeid pole muudetud on IT-s kasutusel standardsed meetodid: andmetest arvutatakse lähte- ja sihtserveris sõnumilühend (ing. hash) ja veendutakse, et mõlemas serveris arvutatu on identne.

2011. aastal kuvati sõnumilühend arvutite ekraanile ja kõik vaatlejad võisid kontrollida identsust. Järgmistel valimistel on andmed ja sõnumilühend allkirjastatud serveri poolt. Serveri allkiri kinnitab andmete päritolu ja korrektsust sarnaselt inimese antud digiallkirjaga.

Inimese allkiri ülekande protsessis turvalisust ei lisa. Allkiri on vajalik, et hiljem tuvastada vastutav isik või vastutuse üleminek kui andmed edastatakse üksusele, mille eest vastutab teine isik. 2007. aastal serveri allkirju ei olnud ja turvalisus oli tagatud usaldusega valimisi läbiviivate administraatorite vastu. [..]

Loe edasi klikates artikli pealkirjal.

Read more

Kiri Maaeluministeeriumile: taimekaitsevahendite kasutamist tuleb piirata

Rohelised kritiseerivad Maaeluministeeriumi taimekaitsevahendite kasutamise uut tegevuskava: „Kava ei kaitse inimesi ja keskkonda pestitsiidide poolt tekitatud kahju eest, vaid võimaldab veelgi rohkem reostada.“

Oma pöördumises Maaeluministeeriumile toovad Eestimaa Rohelised välja, et ehkki tegevuskava eesmärk on väidetavalt taimekaitsevahendite negatiivset mõju keskkonnale ja inimeste tervisele vähendada, ei toeta kavas ette nähtud mõõdikud ja tegevused kuidagi selle eesmärgi täitmist.

Roheliste esinaise Züleyxa Izmailova sõnul on tegevuskava koostamine positiivne ja selle sõnastatud eesmärk igati õilis, kuid dokumendis leidub põhimõtteline loogikaviga.

„Täna oleme olukorras, kus meie põhjavees on pestitsiidijääke oluliselt rohkem, kui ettenähtud piirnormid seda lubavad. Tegevuskavas peaksid olema väga konkreetsed meetmed, kuidas probleemi lahendada. Selle asemel loeme aga tegevuskavast, et ministeeriumi hinnangul on areng positiivne ka siis, kui piirnormi ületavate proovide osakaal TÕUSEB praeguselt 38,5 protsendilt 50 protsendile. Probleemi süvenemine on ikkagi taandareng, mitte areng,“ kommenteeris Izmailova.

Roheliste hinnangul peaksid tegevuskava mõõdikute kõrval olema ambitsioonikamad ka kavas ettenähtud tegevused, sest juba praegu on mürgiste pestitsiididega seotud tervisekulud Eestis u 320 miljonit eurot, 1,5% SKTst aastas. [..]

Loe edasi klikates artikli pealkirjal.

Read more

Eve Roots: „Sinine majandus“ on võimalus näha tervikut.

Sinise majanduse mõtteviis on kasvatada heaolu, suurendades majanduslikku, looduslikku ja sotsiaalset kapitali – tehes seda kõike ökosüsteemi kahjustamata.

Kuigi keskkonnasäästikke mudeleid ollakse harjunud seostama rohelise värviga, kasutab Gunter Pauli mõistet „sinine majandus“ – Maa paistab kosmosest vaadates sinine ja uus majandus hõlmab planeeti tervikuna.

Raamat „Sinine majandus 3.0“ räägib uue ärimudeli kujundamisest, mis rahuldab kõigi vajadusi, k.a. kõik liigid, kellega planeeti jagame. See majandusmudel viib looduse oma evolutsioonilisele rajale. Eesmärk on kohapeal kättesaadavate ressurssidega varustada elanikkond kõige vajalikuga, samal ajal saavutada keskkonna säilitamine, töökohtade loomine ja rahaline tulu.

Seda tehakse juba paljudes piirkondades üle maailma. [..]

Loe edasi klikates artikli pealkirjal.

Read more

Eesti ühiskond on eutanaasia üle arutamiseks valmis

Eutanaasiast mõtleminegi pole lihtne, kuid küsimus nõuab arutamist varem või hiljem. Et aru saada, millest parasjagu jutt, tuleb vahet teha passiivse ja aktiivse eutanaasia/abistatud enesetapu vahel. Väga lihtsustatult tähendab passiivne eutanaasia seda, et patsiendi teadlikult ja selgelt väljendatud soovil (patsient ei tohi olla näiteks depressioonis); talumatu ja leevendamatu valu puhul ja meditsiiniliselt kinnituse saanud elulootuse puudumisel temale elu hoidvat abi arstide poolt enam ei anta. Aktiivne eutanaasia/abistatud enesetapp tähendab aga elu lõpetavate ja valutustavate ainete andmist (tavaliselt süstimist) või võimaldamist meedikute poolt – samuti patsiendi selgel, dokumenteeritud ja reeglitele vastaval soovil ja eelpool loetletud tingimustel.

ui passiivse eutanaasia õigus on suhteliselt laialt levinud, siis aktiivse eutanaasia ja abistatud enesetapu soov on enamikes riikides illegaalne. Kõige tuntum aktiivse eutanaasia maa on muidugi Šveits, kus abistatud enesetapp on legaalne aastast 1943. Seda küll hulga tingimuste täitmisel, sh et abistaja teeb seda altruistlikel kaalutlustel. Vastasel juhul on see endiselt kriminaalkuritegu. Vähem on teada, et selle sajandi algusest on aktiivne eutanaasia patsiendi teadlikul soovil ja nõudmisel ning kindlatel tingimustel lubatud ka Belgias ja Hollandis. Mõlemas riigis on eraldi range kord ka laste eutanaasia jaoks. Veel on eutanaasia või abistatud enesetapp erinevate reeglitega lubatud Luxembourgis, mitmetes USA osariikides, Saksamaal, varsti ka Austraalia Virginia osariigis jm. Eestis on juba räägitud elustamiskeelust kui kõige kiiremini ja ehk ka lihtsamini seadusesse sisseviidavast muudatusest. [..]

Loe edasi klikates artikli pealkirjal.

Read more

Kaspar Kurve: vahet pole, milline koalitsioon tuleb, Keskerakond on juba kaotanud

Nüüdseks on juba pisut üle nädala möödunud 2019. aasta Riigikogu valimistest. Suurimaks kaotajaks on minu subjektiivsel hinnangul keskkond, aga selge on see, et keskkonnateemad eestlasi ei kõneta. See on küll raske, aga midagi pole teha- sellega tuleb leppida. Või võib-olla on õigem öelda, et Eestimaa Rohelised ja Elurikkuse erakond ei suutnud valijaid kõnetada. No vaata, mis nurga alt tahad, vahet pole, üsna nüri värk ikkagi. Kahju polegi mul mitte niivõrd neist kahest erakonnast, vaid meie loodusest, mis on meie väikese Eesti suurim väärtus. Aga mitte sellest ei tahtnud ma täna kirjutada.

Mind on juba tükk aega hämmastanud, kuidas täiesti marginaalsed maksusüsteemimuudatused nende valimiste põhiteemaks kerkisid. Ma tunnistan ausalt, et ehkki Reformierakond pole mulle kunagi maailmavaateliselt eriti sümpaatne olnud, siis olin varasemate valimiste kontekstis siiski aru saanud, miks neil siiani niivõrd hästi on läinud. Sellel korral ma seda aga absoluutselt ei taipa- Kaja Kallase juhitud Reformierakonnas polnud aastal 2019 mitte midagi, mis oleks vähegi intellektuaalselt huvitav või teiste ideedest kardinaalselt erinev olnud. Aga raha ja turundus teevad imesid, ma kipun ilmselt poolteadlikult ja naiivselt seda pahatihti unustama. Mind hirmutab, mida see kõik meie demokraatia ja ratsionaalsete valikute kohta ütleb, aga see on juba hoopis teine teema.

Ühesõnaga, eksisin ja üllatusin (negatiivselt) kui valimistulemused välja tulid. Kui enne 3. märtsi tundus, et Reformierakonnal pole šanssigi, siis järsku olid kõik trumbid nende käes. Mis aga juhtus viimase nädala jooksul, on nii sürrealistlik, et paneks Dali enda närviliselt vuntse siluma ja kukalt kratsima. Reformierakonna ja Keskerakonna koalitsioon oli ilmselgelt kõige tõenäolisem ja lihtsam lahendus, Kaja Kallas ja Jüri Ratas võivad ju ETV debatis jätta mulje, et nende kahe erakonna poliitikas ja maailmavaates haigutab ületamatu kuristik, aga olgem ausad- nende erinevused on reaalsuses siiski minimaalsed.

Read more