Piret Räni: Eestist ei tohi saada järgmine Poola

Meilt on küsitud, miks Rohelised nõuavad abieluvõrdsust.

Selle pärast, et meile on olulised kõikide inimeste inimõigused ja solidaarne ühiskond, kus ei tohi kedagi represseerida, diskrimineerida, vihakõnedega üle kallata ega tõrjuda rahvuse, rassi, nahavärvuse, soo, keele, päritolu, usutunnistuse, poliitiliste või muude veendumuste, samuti varalise ja sotsiaalse seisundi või muude asjaolude tõttu – nagu on kirjas meie Põhiseaduses.

Selle pärast, et kõik eestimaalased on meie oma inimesed ja neile peavad avanema võrdsed võimalused – ka võimalus abielluda teise inimesega, keda sa armastad.

Selle pärast, et kui me lubame kiusata üht osa meie inimesi, siis järgmiseks kiusatakse juba järgmist gruppi. Vaadake, mis toimub Poolas! Me ei soovi, et populistlikud konservatiivid rikuksid meie sõbraliku Eesti ära ning võtaksid samuti järgmiseks päevakorda naiste vaenamise. Meid, eestimaalasi, on vähe, me peame tegutsema koos, ühtsena ja mitte otsima vaenlasi meie endi inimeste seast. [..]

Loe edasi klikates artikli pealkirjal.

Read more

Perekonnaseaduse petitsioon täitub rekordkiirusel kogudes paari päevaga 22 000 allkirja

Roheliste algatatud erakondadeülene petitsioon perekonnaseaduse muutmiseks, et võimaldada abielu ka samast soost paaridele, allkirjastati rahvalgatusportaalis rekordkiirusel – kogudes esimese ööpäevaga 6000 inimese toetuse ja täna õhtuse seisuga oli allkirja andnud pea 22 000 inimest ning see arv kasvab pidevalt.

“Ühiskond on andnud üliselge sõnumi, millest ei ole enam võimalik mööda vaadata,” ütles roheliste esimees Kaspar Kurve. “Meil on väga hea meel näha allkirju andmas ning petitsiooni jagamas ka teistesse erakondadesse kuuluvaid inimesi, mis näitab selgelt, et ühised väärtused on päevapoliitikast suuremad.”

“Meie eesmärk on seaduse muudatuse abil lõpetada inimeste diskrimineerimine. See võib olla ka meie viimane võimalus samast soost paare perekonnaseadusega kaitsta,” ütles partei teine juht Züleyxa Izmailova.
“Õiguskantsler Ülle Madise teatas reedel “Aktuaalses kaameras”, et pärast kevadist abielureferendumit pole riigikogul enam võimalik perekonnaseadust ilma uue referendumita muuta. Seega jätkame allkirjade kogumist ja kutsume kõiki erakondi meie algatusega liituma ja seda levitama. Saadame koos valitsusele sõnumi, et Eesti on avatud, solidaarne ning empaatiline riik, kus vähemuste õigused on kaitstud.

Read more

Perekonnaseaduse petitsioon kogus päevaga 5000 allkirja

Meie petitsioon perekonnaseaduse muutmiseks kogus loetud tundidega poolteist tuhat allkirja.

Eestimaa Roheliste algatatud petitsioon perekonnaseaduse muutmiseks, nii et abielu oleks määratletud kahe täiskasvanu vahelise liiduna, sõltumata inimeste soost, on kogunud loetud tundidega enam kui tuhat allkirja, mis tähendab, et Riigikogu on kohustatud teemat arutama.

“Ehkki petitsiooni algatasid Eestimaa Rohelised, on algatus erakondadeülene ning petitsiooni on oodatud toetama ning levitama kõik Eesti liberaalseid ning isikuvabadusi austavad erakonnad,” kommenteeris roheliste esinaine Züleyxa Izmailova. “Me peame ühiskondlikult ning ka poliitiliselt saatma sõnumi, et Eesti on avatud, solidaarne ning empaatiline riik, kus vähemuste õigused on kaitstud.”

“Selline allkirjade torm näitab selgelt, kui palju on Eestis progressiivselt mõtlevaid ja häid inimesi,” ütles roheliste esimees Kaspar Kurve. “Meie eesmärk on teha antud petitsioonist läbi aegade edukaim rahvaalgatus, mis päädiks ka reaalse seadusandliku muudatusega.”

Kliki artikli pealkirjal, et leida otselink rahvaalgatus.ee portaalis olevale algatusele.

Read more

Izmailova ja Kurve: Abieluvõrdsus kõigile!

Kerime ajas mõned aastad tagasi. Aasta on 2014, kuupäevaks üheksas oktoober ning kooseluseaduse kolmas ning viimane lugemine on Riigikogu saalis edukalt läbitud. Riigikogu esine upub lilledesse, president Ilves kuulutab juba mõne tunni pärast kooseluseaduse välja ja sõnab “inimõigusi austavas ühiskonnas on ka samasoolistel paaridel õigus elada pereelu ning mitte kogeda ühiskonna halvakspanu ja ebavõrdset kohtlemist.” Tundub, et aastaid ühiskonda lõhestanud küsimus sai lõpu ning Eesti astus märgilise sammu avatuma, solidaarsema ning empaatilisema ühiskonna suunas…edasi lugemiseks klõpsa pealkirjal

Read more

Algatasime petitsiooni perekonnaseaduse muutmiseks

Eestimaa Rohelised algatasid rahvaalgatus portaalis erakondadeülese petitsiooni, mille eesmärk on samast soost paare diskrimineeriva perekonnaseaduse muutmine ja võrdse kohtlemise tagamine.
Züleyxa Izmailova: “Praegu kehtiv perekonnaseadus ei ole minu hinnangul põhiseadusega kooskõlas ja on meie ühiskonnaliikmete suhtes diskrimineeriv. Seaduseelnõude algatamise pall on parlamendiparteide käes, meie veel Riigikokku kahjuks ei kuulu. Kui petitsioon kogub suurel hulgal allkirju, on riigikogu kohustatud seda menetlema.”
“See, et üks tsiviliseeritud riik aastal 2020 endiselt LGBT õiguste üle debatti peab, ei tee meile au,” ütles roheliste esimees Kaspar Kurve, “aga seda on tänases Eestis paraku vaja teha ning rohelised seisavad alati inimõiguste ning võrdse kohtlemise eest. Mul on hea meel, et oleme ühiskonnana liikunud sammu edasi ning täna pole teemaks enam pelgalt kooseluseaduse rakendusaktide vastuvõtmine, vaid abieluvõrdsus.”… loe edasi klõpsates pealkirjal

Read more

Rohelised: Metsavalimisteni on jäänud täpselt aasta

Eestimaa Rohelised kutsuvad kõiki metsast, loodusest ja oma laste tulevikust hoolivaid inimesi tegema järgmistest kohalike omavalitsuste valimistest metsavalimised moodustades rohelised valimisnimekirjad üle kogu Eesti, et astuda koos välja meie metsade kaitseks.

Kandideerimisõigus on igal hääleõiguslikul Eesti kodanikul ja Euroopa Liidu kodanikul, kelle püsiv elukoht asub hiljemalt valimisaasta 1. augustil vastavas vallas või linnas ning selleks ei pea olema erakonna liige. Üles seatavate nimekirjade pikkus ei ole piiratud ja kautsjoni ei pea tasuma.

Roheliste esinaine Züleyxa Izmailova: “Arvestades tänaseid arenguid, kus erinevais paigus üle Eesti kohalikud sõdivad oma kodumetsa raiumise vastu kõikvõimalike vahenditega ja on ette võtnud isegi kohtutee, on aasta enne valimisi õige aeg ka poliitiliste hoobade kasutamist planeerima hakata. Kohalikel valimistel kehtib põhimõte, mida pikemad nimekirjad, seda rohkem hääli, mida rohkem hääli, seda rohkem kohti volikogudes ja suurem võimalus kaitsta kogukonnametsi ja elanike huvisid.”

Nädala alguses algas allkirjade kogumine lageraiete referendumi petitsioonile. Petitsiooni on nelja päevaga allkirjastanud 650 inimest.
…loe edasi klikates pealkirjal

Read more

Rohelised toetavad abielu kahe täiskasvanu vahel, soost sõltumata

Rohelised võtsid esimese erakonnana Eestis vastu ametliku seisukoha, millega toetatakse kahe täiskasvanud inimese vahelist abielu, sõltumata nende soost.

Erakond Eestimaa Rohelised volikogu võttis reedel, 9. oktoobril, Eesti Rahvusraamatukogus toimunud koosolekul vastu poliitilise avalduse, milles esimese erakonnana Eestis toetatakse kahe täiskasvanud inimese abielu, sõltumata nende soost. Ühtlasi mõisteti hukka EKRE kavandatav rahvaküsitlus abielu määratlemise teemal. Mul on au ning väga hea meel selliste vaadetega erakonda juhtida,” sõnas roheliste esimees ning avalduse autor Kaspar Kurve. “See on märgilise tähtsusega otsus nii meie erakonna kui ka Eesti poliitika jaoks laiemalt. Ma väga loodan, et teised erakonnad, kes ennast liberaalsetena määratlevad, järgivad meie eeskuju. On piinlik, et üks tsiviliseeritud riik aastal 2020 sellistel teemadel, nagu LGBT õigused, üldse veel debateerima peab.” [..]

Loe avalduse täisteksti klikates artikli pealkirjal.

Read more

Mets on meie! Rohelised rohkearvuliselt metsameeleavaldustel [Fotod/videod]

Eestimaa Rohelised osalesid metsameeleavaldustel 16. augustil mitmes kohas üle terve eesti. Suur tänu kõikidele korraldajatele, liikmetele ja kohalikele, kes aitasid ürituse korraldamisele kaasa kohapealsete meeleavalduste korraldamise või nendel osalemise läbi! Kokku oli meeleavaldusi 27. Lootus Eesti metsade säilimisest ei ole kadunud!

Vaata fotosid ja meediakajastusi klikates artikli pealkirjal.

Read more

Rohelised taunivad EKRE taganemist Rail Balticu projekti kriitikast

Eestimaa Rohelised heidavad Eesti Konservatiivsele Rahvaerakonnale ette taganemist enda valimisprogrammist, millega oldi selgelt vastu Rail Balticu uue trassi rajamisele. Roheliste hinnangul oleks olemasoleva raudteevõrgustiku rekonstrueerimine ja vesinikrongide soetamine Euroopa rohelise kokkuleppe vahenditest praktiline ning nutikas rahapaigutus majanduslanguse mõjude pehmendamiseks.

Olemasoleva taristu kasutamise ideed sisaldas ka EKRE mullune parlamendivalimiste programm: “Lõpetame Rail Balticu projekti ja loome kvaliteetse raudteeühenduse Euroopaga, kasutades maksimaalselt juba olemasolevat raudteetaristut.” Edasi lugemiseks klõpsa pealkirjal…

Read more

Züleyxa Izmailova | Kriisi õppetund: kartul oma aiast, elekter naabri käest

Üks asi, mida praegune kriis meile ühiskonnana õpetada võib – või õigemini öeldes meelde tuletab –, on asjaolu, et oma põhivajaduste katmiseks vajamineva toidu ja energia tagamine peab olema kindlustatud.

Kunstlikult suureks paisutatud majandusmull on kerge purunema, kui korrutajad tehtest järjest kustutatakse. Plärtsatuse kahjud võivad ulatuda üsna kaugele, sest liiga kergekäeliselt oleme loobunud isemajandamise võimalusest ja asendanud selle tööga, mis majandusolude muutudes enam ei toida. Taas muutub üha ilmsemaks, et kontoritöö ja Hiinas toodetud kaupadega spekuleerimise kõrval on oluline omada oskust oma kätega midagi ära teha. Olgu selleks siis õmblemine, puutöö või taimekasvatus.

Usun, et nii mõnigi on praeguses olukorras õnnelik, et pole maha müünud päranduseks saadud talu või aiamaaga suvilat, sest ees ootab suvi, mil saab enesele vajaminevat toidukraami õhina ja hoolega kasvatada. [..]

Loe edasi klikates artikli pealkirjal

Read more

Peep Mardiste: Ehitame Supilinna kooli!

Uute kortermajade ehitamise buumi tagajärjel hakkab Supilinna elanike arv varsti kiiresti kasvama. Üldplaneeringus lasteaiale planeeritud Emajõe-äärsele krundile oleks mõistlik ehitada hoopis kohalik väike algkool, näiteks lähedal asuva ja ruumipuuduses Kesklinna kooli filiaalina. Tõenäoliselt oleks sellest koolist huvitatud ka paljud Ülejõe pered.

Supilinn on ses mõttes huvitav linnaosa, et ta tiksub kuidagi omasoodu. Omanikud korrastavad vaikselt oma puumaju, kriimu näoga lapsed mängivad tolmustel tänavatel. Linnaosa tuntuim objekt on ilmselt väike Herne pood. Linnavalitsus vaatab oma eelarveid koostades Supilinnast mööda ja piirdub siin tänavate kõpitsemise ja talvise lumelükkamisega. Suurim Supilinna teoreetiliselt puudutanud avaliku sektori investeering oli ilmselt Tartu Veevärgi poolne reoveemagistraali suunamine Supilinna alt läbi.

Linna eelarveid analüüsides selgub, et aastail 2006-2017 investeeriti Supilinna keskmiselt 34 eurot linnaosa elaniku kohta aastas. Võrdluseks: investeeringud Maarjamõisa linnaosas olid elaniku kohta keskmiselt 2400 eurot aastas, Ropka tööstusrajoonis 1900, Ihastes 550 ja Kesklinnas 470 eurot aastas. Me tarbime tänulikult investeeringuid teistes linnaosades, kuid soovime, et noorte poolt aktiivset kasutamist leidev Emajõe äärne külakiik ei jääks olulisimaks “avalikuks objektiks” linnaosas. [..]

Loe edasi klikates artikli pealkirjal.

Read more

Ott Kiens: Koroonaviirusest

Sissejuhatuses olgu öeldud, et koroonaviirus ja COVID-19 on selle artikli sees sünonüümid, ehkki täpsemas bioloogilises tähenduses nad seda ei ole. Mõlemad tähendavad antud artiklis 31.12.2019 Hiinas Wuhanis alguse saanud ja üle maailma levinud viirushaigust.

1) Faktid:
Koroonaviirus levib piisknakkusena nakkusohtliku inimese aevastamisel, köhimisel, rääkimisel, nuuskamisel, ka nakkusohtliku inimese käte kaudu.

Piisknakkus kas hingatakse sisse või satub käte kaudu hingamisteede, suu, silmade, nina limaskestadele. COVID-19 elutseb pärast pindadele sattumist neil pindadel (papp, plastik, metall jne) veel LABORITINGIMUSTES kuni 3 päeva. Seega selle viiruse saab poest, bussist või muust avalikust kohast mõne pinna või pakendi katsumisel ülesse korjata. Seetõttu on vajalik kätepesu enne kodust lahkumist ja koju jõudes.

Miks ma rõhutan laboritingimustes? [..]

Loe edasi klikates artikli pealkirjal.

Read more

Europarlamendi fraktsioonid hoogustavad kliimakriisi

“Arvestades kliimaalase hädaolukorra tõsidust ja vähest aega, mis meil on kliimakatastroofi ärahoidmiseks jäänud, täiesti ebaadekvaatne kulutada avaliku sektori raha fossiilkütuse projektidesse, kui samal ajal peaks Euroopa investeerima hoopis energiatõhususse ja taastuvenergiataristusse ning vesiniktehnoloogiasse. Märkimist väärib ka fakt, et kliimavaenulik otsus sündis konservatiivsete paremäärmuslaste ja sotside ning nende vahele jäävate keskmike koostööst,” ütles Roheliste liider Züleyxa Izmailova.

“Euroopa Kliimafondi tööstuskonsultantide uue uuringu kohaselt ei vaja Euroopa varustuskindluse tagamiseks uut gaasi infrastruktuuri ning 29 miljardi euro kulutamine PCI nimekirjas olevale 32 gaasiprojektile täiesti tarbetu.” [..]

Loe edasi ja leia viited uuringutele klikates artikli pealkirjal.

Read more

Roheliste volikogul arutati erakondade koostööd ja kahe juhi valimisi

Roheliste laupäeval Tallinnas toimunud volikogu koosolekul olid päevakorras nii organisatsiooni areng kui ka Eesti ühiskonnas olulised teemad.

“On väga hea meel tõdeda, et Rohelised on täna kahtlemata üle aastate kõige tugevamas seisus”, ütles Roheliste aseesimees Kaspar Kurve ning lisas, et erakonnaga on viimasel ajal liitunud väga palju aktiivseid liikmeid, neist mitmed Eesti poliitikas täiesti värsked nimed. “Me oleme viimastel kuudel palju panustanud konkreetse arengustrateegia väljatöötamisse, mis rohelise maailmavaate loodetavasti senisest oluliselt suurema hulga inimesteni viib.”

Volikogu koosolekul arutati ka võimalikku koostööd teiste parlamendiväliste erakondadega.
“Eelmisel nädalal toimus kohtumine, kus arutati kolme erakonna koostööd järgmistel kohalikel valimistel,” ütles Roheliste juht Züleyxa Izmailova. “Volikogu oli üldjoontes positiivselt meelestatud ning see annab mulle võimaluse teemaga edasi tegeleda. Täpsustame detaile ja tuleme teema juurde tagasi.”

Planeeriti ka märtsis toimuval üldkogul kahe juhi valimist, milleks eelmise aasta üldkogu omapoolse korralduse andis. Lisaks tegi peasekretär Joonas Laks volikogule ettepaneku toetada mõtet üldkoosolekul juhtide tandemi valimiseks. [..]

Loe edasi klikates artikli pealkirjal.

Read more

Joonas Laks: Neli küsimust rahandusministrile

Debattide ja avalike seisukohtade alusel võib öelda, et poliitikate osas oleme alati pigem vastandlikel seisukohtadel olnud, aga Rail Balticu suhtes on meie ja ka meie erakondade vahel valitsenud üksmeel.

Varsti saab kevadistest valimistest üks aasta ja senimaani pole midagi kuulda olnud Rail Balticu praeguse läbi Pärnu kulgeva projekti üle vaatamise kohta. Veel hullem – kahel viimasel korral kui on riigieelarvet koostatud, oleme pidanud selles nägema lauset „Rail Baltic projekti rahastus kasvab seoses suuremahuliste projekteerimistöödega ja viaduktide ehituse alustamisega.” Ka eelarvestrateegias 2020-2023 on lause “Jätkatakse Rail Balticu ning teiste strateegiliste taristute väljaehitamist,” mille täpsustuseks lisa 8 “Rail Balticu ehitamise tegevuskava 2020.aastal ning sellele järgnevail aastatel.” Ka esmaspäevasel Riigikogu istungil saime korduvalt kuulda, et käesolevaks aastaks on ette nähtud 54,4 miljonit eurot. Kehtivas eelarvestrateegias on see summa aga 49 miljonit eurot ehk rahastus on taas suurenenud 5,4 miljonit ehk rohkem kui 11%. [..]

Loe edasi klikates artikli pealkirjal.

Read more

Roheliste taskuhäälingu 2020 esimesed saated on nüüd järelkuulatavad

Eelmisel aastal alguse saanud Rohelise Reede Raadio ehk R3 on suure hooga taas käima läinud ning esimesed saated on nüüd järelkuulatavad erakonna taskuhäälingus: https://soundcloud.com/rohelised

Tegelikkuse Tagamaad

Tegelikkuse Tagamaad tuleb taas! Seda aastakümmet alustavad Inga Raitar, Olev-Andres Tinn ning Joonas Laks uue aasta soovidega. Juba traditsiooniliseks saanud Rail Balticu teemale pühendatakse lõviosa saatest, sest vahepealsed arengud, kaasa arvatud esmaspäeval toimunud Riigikogu istung, annavad selleks palju materjali. Tähelepanu juhitakse Austraalias toimuvate metsatulekahjude üksikasjadele ning seostele ka meie endi metsades toimuvaga. Tuletatakse meelde, et mets ei ole puupõld ning meie endi metsad põlevad – küll graanulitena või silmakirjaliku “taastuvelektrijaama” kateldes. Kuidas saame teha nii, et lõpuks midagi tegelikkuses ka muutuma hakkaks?

Tervis Eetris

Söömine – ainus töö, mis toidab! Täna räägime väga praktilisetest ja igapäevastest asjadest. Toitumisterapeut Jaanika Tapver räägib, kuidas ühel või teisel juhul süüa nii, et tervis ikka tuleks, mitte ära ei läheks. Kas kartul ja liha sobivad kokku ja mis järjekorras? Kas roheline kraam on parem kui kartul? Mida teha lihaga? Millised on põhilised toitumisprobleemid, millega Jaanika kokku puutub? Kuuleme ka Jaanika põnevat põletikuvastast retsepti, mida tasub proovida! Intervjuu Jaanikaga ilmub ka Terviselehes – koos retseptidega! Jaanika Tapveri kontaktandmed leiad lehelt toitumisteraapiakeskus.ee/

Kuulamiseks kliki pealkirjal.

Read more

Izmailova ei lenda Saksamaa roheliste aastapäevapidustustele Berliini

“Algselt planeerisin Saksamaa roheliste neljakümnenda ja Allianss 90 kolmekümnenda aastapäeva sündmustest osa võtta, aga Austraalia maastikupõlengute ja üleüldise süveneva kliimakriisi tõttu otsustasin reisist loobuda,” ütles Izmailova. “Minust oleks vastutustundetu sellisel ajal Berliini lennata.”

Izmailova edastas õnnitlused rohelistele kirjalikult, andes ühtlasi teada pidustustest loobumise põhjusest.

“Loomulikult nad mõistavad. Paljud inimesed kasutaksid lendamise eeliseid muu maailmaga suhtlemisel. Kahjuks pole lennundusettevõtted veel piisavalt pingutanud, et leevendada oma äritegevuse mõju keskkonnale,” täpsustas Izmailova. “Austraalia metsatulekahjud on vägagi mastaapsed ja ainult rumal võiks mõelda, et tema tegevus pole sellele kuidagi kaasa aidanud.”

Reedel tähistatavad Saksamaa rohelised enda neljakümnendat ja Bündnis 90 kolmekümnendat tegutsemisaastat. Berliini Motorwerkis kohaliku aja järgi kell 18 algavatest pidustustest võtavad osa ka Saksamaa president Frank-Walter Steinmeier ning endine välisminister ja asekantsler Joschka Fischer.

Read more

Aleksander Laane | Riigikogu avagu kanepi ees silmad

Riigikogu sotsiaalkomisjoni asjatundmatus kanepi-küsimuses on näha ka palja silmaga. Kanepi reguleerimise mõtte läbikukutamine ilma sisulise aruteluta ja vaid asjatundmatute tegelaste arvamusele toetudes on asja üks pool. Hullem on teadmine, et riigikogu liikmed ja ennast ekspertideks nimetavad inimesed jätkavad järjekindlalt teaduslike uuringute ja teiste riikide kogemuste eiramist, asendades teadmisi õõnsate poliitiliste loosungite ja hirmujuttudega.

Fakt on see, et praktiliselt mitte üheski riigis või osariigis pole tõeks saanud reguleerimisvastaste jutustatud kolemuinasjutud. Kõige kurbnaljakamad on muidugi jutud kanepi tulekust kuskilt kaugelt maalt Eestisse – on tagumine aeg pea liiva alt välja võtta ja tunnistada: kanep on juba ammu Eestis. Fakt on, et senine poliitika kanepi suhtes pole vilja kandnud ja põhineb suuresti poliitmuinasjuttudel. [..]

Loe edasi klikates artikli pealkirjal.

Read more

Poolthäälte enamusest

Kahjuks ollakse arvamusel, et ettepanek on kaalukas siis, kui seda pooldab palju inimesi. Tundub, et seda toetab ja võimendab ka meedia – mida rohkem vaatajaid ja klikke, seda parem. Aga miks need inimesed on aktiviseerunud? On vana tõde, et ühine vaenlane liidab. Lihtne on korraldada miitingut LBGT, uue kanala, tänava vms vastu. Inimesed aktiviseeruvad ka siis, kui mängus on nende erihuvid. Vajadusel mobiliseerivad nad demagoogia vm abil ka teisi. Seetõttu võivad jääda realiseerimata ettepanekud, mis annaksid häid tulemusi, kuid pole idee algataja erihuvid. Mul on pakkuda omalt poolt mitu näidet.

Tartu linna esimesel kaasava eelarve konkursil pakkusin välja kahe kooli vahelise spordiväljaku arendamise Annelinna südames, kuid kuna mul ei olnud sellega seoses otsest isiklikku huvi, siis see ettepanek piisavalt poolthääli ei saanud. Üldjuhul võidavad ikkagi ideed, mille taga on konkreetne huvigrupp. Õnneks on võitjate seas olnud ka koolide spordiväljakuid jms, kuid sel juhul on idee eest võidelnud vastav kool vm huvigrupp. [..]

Loe edasi klikates artikli pealkirjal.

Read more

Erakonnal on täna sünnipäev!

Erakond Eestimaa Rohelised asutati 25. novembril 2006 Tallinna Tehnikaülikooli aulas toimunud asutamiskoosolekul kui Rohelise erakonna algatusgrupi töö tulemusena oli kokku saadud toonastes seadustes nõutud 1000 liiget. Erakond kanti registrisse 6. detsembril 2006.

Erakonna juht Züleyxa Izmailova: “Meie organisatsioonil on täna 13. sünnipäev – palju õnne sulle ja meile kõigile!

Tänan kõiki liikmeid ja toetajaid, kes on meiega olnud algusest peale, aga ka neid, kes on aja jooksul liitunud ja oma panuse organisatsiooni arendamisesse andnud!

Meie roll Eesti poliitikas pole jõudnud veel tasemele, millega võiks rahule jääda, aga me veel jõuame sinna! Koos erakonna aktiiviga oleme loomas strateegiat, et saaksime seadusloomes Riigikogu tasandilt kaasa rääkida ja seeläbi Eesti elu rohelisemaks kujundada.”

Selleks, et tähistada 13.-nda tegevusaasta täitumist ja mitte langeda musta masendusse praeguse poliitilise olukorra või lihtsalt ilma pärast, käib sünnipäevanädalal annetuskampaania, kus (25.11 – 01.12) annetanud toetajate vahel loosime välja kaks piletit mai lõpus toimuvale legendaarse montypythonlase John Cleese’i etendusele Tallinnas (väärtus 2×75€). Ka kõik liikmed on teretulnud osalema ning Facebooki kommentaaris teada andma, miks sina oma annetuse tegid.

Read more
Translate »