Peasekretäri nimi on Annika!

Eelmisel nädalal kinnitas Erakond Eestimaa Roheliste volikogu ametisse uue erakonna peasekretäri, kelleks on seni volikogu asejuhi ülesandeid täitnud Annika Altmäe. Vastavasisulise ettepaneku erakonna volikogule tegid Roheliste kaasjuhid Züleyxa Izmailova ning Kaspar Kurve. Senine peasekretär Joonas Laks jätkab juhatuse liikmena.

“Tahan kõigepealt tänada Joonast, kes on peasekretäriks oldud aja jooksul teinud erakonna jaoks suurepärast tööd,” ütles erakonna esimees Kaspar Kurve. “Annika Altmäel on olemas kõik eeldused, et olla väga hea peasekretär. Meil on vedanud, et selline inimene meie erakonnas on ning kindlasti saab erakonna juhtide koostöö uue peasekretäriga olema efektiivne ning viljakas.”

Juhatuse liige Joonas Laks: “Paari aasta eest peasekretäri rolli täitma asudes olin arvamusel, et selle ülesandega võiks toime tulla igaüks. Nüüd tagasi vaadates mõistan, et võisin seejuures olla naiivne. Minu õpikõver oli järsk ja erakonna siseseid poolikuid projekte tekkis palju. Oma lahkumisavalduse edastasin juhatusele juba eelmise aasta lõpus. Soov oli leida uus ja võimekas tegevjuht erakonnale rahulikulikult ning läbimõeldult. Annika näol on see meie juhtidel õnnestunud. Mina saan arendusprojektidega jätkata erinevate tiimide juures ja meie Kristiine piirkonna juhina. Samuti jätkan ka erakonna juhatuses.”

“Peasekretäri töö on suur vastutus 900-liikmelises organisatsioonis ja Joonas Laks on ära teinud suure töö,” kommenteerib peasekretär Annika Altmäe. “Oma varasemate kogemuste põhjal tunnen, et olen vastutuseks valmis ja jätkan põnevusega erakonna töö organiseerimist. Meie kõigi eesmärk erakonnas on Eesti loodust hoida ja meie inimestele paremat elu võimaldada. Näitame, et need eesmärgid saavad käia käsikäes. Annan oma panuse, et Rohelised saaksid pärast 2023 valimisi Eesti Vabariigi valitsusse ja saaksime kaitsta ka seda osa meie ühiskonnast, kes juba pikka aega seda ise teha ei saa.“

Seoses Annika Altmäe nimetamisega uueks erakonna peasekretäriks, valiti volikogule ka uus asejuht, kelleks sai Egle Olesk.

Eestimaa Rohelised on ainus erakond Eestis, mille peasekretär on naine.

Read more

Toiduraiskamise vähendamine on üha olulisem – Hermo Kuusk

Toidu raiskamine on seoses koroonaviiruse levikuga muutunud jälle tähtsaks teemaks, nii maailmas kui ka loomulikult Eestis. Paljud meie inimesed pole jõukad ja toidule kulub leibkonna kuu eelarvest oluline osa. Seda enam tuleb küsida, kas söögikõlbliku toidu äraviskamine on ikka mõistlik tegu?

Kasutuskõlbliku toidu äraviskamine on ebaeetiline inimeste suhtes, kes oma väikese sissetuleku tõttu peavad leppima kesisema toiduga voi kannatavad sootuks alatoitumise all. Samuti on toidu raiskamine ebaeetiline looduse suhtes, kuna suuresti just toidutootmine on viinud meid lähemale keskkonnakriisile.

Praegu on toidu arutu raiskamise vastases võitluses teejuhiks olnud Prantsusmaa, kus toidupoodide toiduraiskamist keelustav seadus võeti vastu 2016. aastal. Nimelt peavad kauplused nüüd annetama toidu heategevusorganisatsioonidele. Seadusel on olnud positiivne mõju, toidukaupade hinnad ja toidu raiskamine on vähenenud. Hindade alanemine on olnud abiks vaesemale elanikkonnale. Prantsusmaa tahab laiendada seadust ka toitlustusasutustele, eelkõige restoranidele ja kiirsöögikohtadele.

Mis toimub Eestis? [..]

Loe selle kohta edasi klikates artikli pealkirjal.

Read more

Mikroplast muutub bakterite paljundajaks – Aleksander Laane

äiesti tavalistes kosmeetika-, puhastus- ja hügieenitoodetes leiduvad mikroplastid, sünteetiliste riiete pesemisest erituvad kiud ja paljud muu päritoluga plastiosakesed võivad patogeene “võõrustada” ja bakterite antibiootikumiresistentsust võimendada kuni 30 korda.

See käib lihtsalt. Kõik need miljonid mikroplastiosakesed, mis pärinevad meie igapäevastest toodetest ja sisaldavad erinevaid mürgiseid loodusvõõraid aineid, liiguvad kanalisatsiooni, kus on ees ootamas paljud meie antibiootikumikasutusest resistentseteks muutunud bakterid. Ja antibiootikumijäägid ka.

New Jersey Tehnoloogiainstituudi teadlaste hinnangul laseb ainuüksi keskmise suurusega reoveepuhasti, mis teenindab umbes 400 000 elanikku, keskkonda iga päev kuni 2 000 000 mikroplastiosakest.

Lisaks jõuab suur osa mikroplastist keskkonda ja lõpuks meie toidulauale tänavatelt-maanteedelt vette uhutud rehvipuru ja konide näol, ehitustelt, tööstustest. Ja see kraam ei läbi enamasti mingeid puhastusseadmeid.

Journal of Hazardous Materials Letters avaldatud teadustöös leidsid New Jersey Tehnoloogiainstituudi teadlased, et teatud bakteritüved suurendasid antibiootikumiresistentsust kuni 30 korda, elades mikroplasti osakestel tekkivas limases kihis ehk biofilmis. Samadele osakestele kinnituvad ka antibiootikumid ja nende jäätmed. Ja see protsess toimub lisaks torudele ja kraavidele ka veepuhastusjaamade aktiivmudaüksustes. [..]

Loe edasi klikates artikli pealkirjal.

Read more

Fideelia-Signe Roots: naised on suurest ajaloost välja jäetud

Kunstnik ja humanitaarteadlane Fideelia-Signe Roots räägib intervjuus Andra Roosmetsale naiste kujutamisest ajaloos, naiskangelastest ja nõukogude aja naistraktoristidest. Roots avab teemat pikemalt laupäeval, 3. aprillil Eesti Vabaõhumuuseumi veebiloengus “Nõukogude aja naine”.

Uurisite oma doktoritöös naise kui kangelase kuvandit. Kuidas selle teemani jõudsite?

Olen juba aastakümneid teinud feministlikku kunsti. Ka minu Eesti kunstiakadeemias kaitstud magistritöö oli feministlik ja doktoritöö oli selle loogiline jätk. Naist on läbi ajaloo kujutatud pigem ohvri rollis ning minus tekkis huvi, kas üldse on naisi, keda ajaloos on kajastatud kangelastena ja kuidas. Paraku on naised nii suurest ajaloost kui ka kooliõpikutest välja jäetud. Alles viimastel aastakümnetel on hakatud olulisi naisi tagantjärele ajalukku sisse kirjutama.

Read more

Züleyxa Izmailova: Jäätmekaosest päästab põhimõtteline suunamuutus mitte peenhäälestus

Pole saladus, et poliitikud eiravad juba aastaid nii riigikontrolli, Euroopa Komisjoni kui ka OECD soovitusi ennistada Eestis 2014. aastal kaotatud omavalitsuskeskne jäätmekorralduse mudel, mis on kasutuses kõigis Euroopa Liidu liikmesriikides, kus ringlussevõtu tase on juba üle 50%. Suuresti tänu ajakirjandusele, aga ka Riigikontrollile, avalikkuse tähelepanu alla sattunud jäätmetega sahkerdamised mõjusid paljudele loodussõpradele reetmisena. EKRE minister Kokk olevat leidnud paari aasta eest viisi kuidas Eesti jäätmestatistikat Euroopale paremana näidata. Ametnike ärapööratud pilkude all manipuleeritakse jäätmekoodide, mahtude ja taaskasutuse tõenditega.

Olmejäätmete ringlussevõtu eesmärgid jäävad paljudest ennetavatest hoiatustest hoolimata ikkagi täitmata ning riik kulutab aferistide järelt koristamiseks maksumaksjate miljoneid. On põhjust oletada, et jäätmevaldkonda kureerivad ametkonnad on toiminud mõnede ettevõtete pilli järgi tantsides. Inimeste ja riigi huvid tallati lihtsalt jalge alla nagu maha visatud koni.

Kui seadusi tehakse erahuvidest tõukuvalt, aga mitte lähtuvalt pikemaajalistest keskkonnahoiu eesmärkidest ja kokkulepetest, ongi tulemuseks täna valitsev korralagedus, kus justkui keegi tekitatud kahju eest ei vastuta. [..]

Loe edasi klikates artikli pealkirjal.

Read more

Tallinna ringkond valis piirkondade koordinaatorid

Tallinna kaheksa piirkonda said eilsel ringkonna koosolekul endale rohelised koordinaatorid, kelle ülesandeks on linnaosades toetada elanikke võimalike probleemide lahendamisel, kaardistada linna arenguprioriteete ja tutvustada Rohelise juhtimise põhimõtteid linnarahvale.

Züleyxa Izmailova, linnapeakandidaat: “Haljasalade täisehitamine, turvaliste jalgrattateede puudus, logisev linnajuhtimine, läbipaistmatus ja paljud muud probleemid on praeguse linnajuhtimiskultuuri tulemuseks. Avatus, kaasamine, linna juhtimisstruktuur korrastamine on see, mida Rohelised soovivad teostada tulevases Tallinna Linnavalitsuses.”

Tallinna kaheksa piirkonna koordinaatoriteks said:

Olev-Andres Tinn (Haabersti)
Aleksander Laane (Kesklinn)
Joonas Laks (Kristiine)
Timur Sagitov (Lasnamäe)
Katrin Jõgisaar (Mustamäe)
Helina Tilk (Nõmme)
Piret Räni (Pirita)
Züleyxa Izmailova (Põhja-Tallinn)

Olev-Andres Tinn, Tallinna ringkonna esimees: “Juba käesoleva aasta oktoobris toimuvad kohalikud valimised. Tallinnas valitakse uus 79-liikmeline volikogu, kes omakorda kinnitab ametisse uue linnavalitsuse. Kui on jõudu ja tahet muuta elu Tallinnas paremuse suunas, siis saab meie piirkondade koordinaatorite poole pöörduda ka kandideerimissooviga. Roheliste nimekiri on avatud kõigile isiksustele, kes hoolivad enamast kui ainult endast.”

Read more

Arvi Tapver: Eesti kui tulevase tuumariigi hiilgus

Kõik mis hiilgab, veel ei kiirga!
Elu on sinusoidne. Isegi, kui sinus oidu pole. Kunagi väitis akadeemik Gustav Naan, et elu võngub pendlina äärmuste vahel ja tuleb ikka alguspunkti tagasi või midagi sellist. Ilmselt parafraseeris ta Marxi, kes väitis, et ajaloos kordub dragöödia farsina. Marksismi taastulek on seda ilmekalt tõestanud.
Ent minu jutustus puudutab teist Eesti akadeemikut, kes kipub end kordama tuumaenergia kasulikkuse ainetel. Jäägu ta nimi siinkohal mainimata, kuid igaüks võib guugeldada aatomienergia ja Eesti väljavaadetest ning ega neid autoriteetseid pooldajaid rohkem olegi.
Seitse aastat tagasi oli mul juhust kirjutada tuumajaama ehitamise mõttekusest ja võimalikest alternatiividest. Kipun järelikult samuti end kordama.
Põhjus selleks on seitse aastat hiljem taas esile ujunud plaan kuskile Viru-Nigulasse tuumaelektrijaam ehitada. Ühe põhjusena võimalus, et kui Eesti end Venemaa elektrikilbist lahti ühendab, võib vool tarbijale kalliks minna. Nagu polekski eestlane iga valitsuse ajal kõik hinnatõusud kuulekalt kinni maksnud – nurisedes ja mõnuga kirudes! [..]

Loe edasi klikates artikli pealkirjal.

Read more

Eestimaa Roheliste juhtide avalik pöördumine rahandusministrile, valitsusele ning Riigikogule

Lugupeetud rahandusminister, lugupeetud Vabariigi Valitsus, lugupeetud Riigikogu.

Me oleme riigina kriisis, seda ei ole teile vaja meelde tuletada. Kahtlemata on tegu keerulise ajaga ning rohelistena soovime teile jõudu ja otsustuskindlust, et mitmes mõttes äärmiselt ebameeldiv olukord võimalikult kiiresti laheneks.

Tunnustame tänase valitsuse otsust võtta vastu lisaeelarve, mille mahuks on vähemalt 600 000 000 eurot – praeguses situtasioonis on selline käik ainuvõimalik.

Pöördume täna teie poole palvega tühistada eelmise valitsuse poolt kinnitatud 171 000 euro suuruse katuseraha eraldamine abordivastasele liikumisele MTÜ Elu Marss. Seda Roheliste palvega ühinesid 72h jooksul ligi 16 000 inimest – nii suurt allkirjade hulka pole nii lühikese ajaga veel ükski teine petitsioon kogunud.

Raha eraldamine MTÜ Elu Marsile oleks praeguses olukorras äärmiselt kohatu, devalveerides nii naiste õigusi kui ka Eesti senist kurssi üldiselt. Mitte ühegi naise jaoks ei ole abort kerge otsus, vastupidi. Oleme veendunud, et parim viis abortide vähendamiseks on panustamine seksuaalharidusse. On väga hea meel tõdeda, et seni on Eesti just nii teinudki ning tulemused on silmnähtavad: abortide arv, võrreldes vabariigi taasiseseisvumise esimeste aastatega, on tänaseks vähenenud rohkem kui seitse korda.

Loodame väga, et otsustate antud rahaeralduse tühistada ning suunata see summa kohta, mis meie ühiskonda tõepoolest edasi viiks.

Read more

Edastasime 5030 allkirjaga lastekaitse petitsiooni Riigikogule

Meie 5030 allkirja kogunud petitsioon, mille eesmärk on muuta karistusseadustikku laste kaitsmiseks pedofiilide ja muu seksuaalse ärakasutamise eest esitati Riigikogule arutamiseks.

“Avalikkuse ette jõuab vaid murdosa seksuaalse väärkohtlemise juhtumitest, enamik ohvreid abi ei saa ja kurjategijad jäävad karistamata ning järgmiste laste kallal kuritegusid sooritama. Oleme olukorras, kus pensioniealine pedofiil võib elada seksuaalelu 14-aastase teismelisega ja politsei ning sotsiaalkaitsesüsteem on puuduliku õigusloome tõttu võimetud last aitama, ” ütles Roheliste esinaine Züleyxa Izmailova.

“Millegi pärast pole Riigikogu juba aastaid soovinud seda probleemi lahendada. Rohelised esitasid sarnase eelnõu laste kaitseks juba 2010. aastal, kuid valitsusparteid hääletasid eelnõu esimesel lugemisel Riigikogu päevakorrast välja ja lapsed jäetigi kaitseta,” sõnas Roheliste volikokogu esimees Aleksander Laane. “Loodame siiralt, et viimasel ajal avalikuks saanud pedofiilia juhtumid on tänastele parlamendisaadikutele piisavalt veenvad seaduse muutmise toetamiseks ja laste kaitseks vajalikud otsused ei jää taaskord poliitikute vastuseisu tõttu ootele,” lisas Laane.

Roheliste kaasjuht Kaspar Kurve: ”Täna jõudis algatus riigikogu juhatuse lauale ja sealt edasi Õiguskomisjoni, kus meil ja paljudel teistel asjasse pühendatud spetsialistidel tekib võimalus olukorda pikemalt põhjendada ja teema olulisust rõhutada. Loodetavasti koalitsioon hoiab avatud suhtumist ja ei hakka justiitsministri Maris Lauri (REF) kombel pikalt keerutama. Sotsiaalkaitseminister (REF) Signe Riisalo andis selleks nädalavahetusel lootust, et asjasse suhtutakse tõsisemalt kui nii mõndagi teise rahva poolt tulnud algatusse. Rohelised on valmis valitsust kiires tegutsemises toetama.”

Algatus kogus rahvaalgatusportaalis ühe kuuga 5030 allkirja. Allakirjutanud nõuavad laste paremaks kaitsmiseks seksuaalkurjategijate eest riigikogult lapse ja täiskasvanu vahelise seksuaalvahekorra vanusepiiri tõstmist seniselt 14 eluaastalt 16-le, kuna praegune piir pole piisav.

Read more

Kaspar Kurve: palju õnne sünnipäevaks, kallis kodumaa!

Armsad erakonnakaaslased, armsad kaasmaalased!

Täna on Eesti Vabariigi 103. sünnipäev. Palju õnne, Eesti – need kolm sõna kõlavad täna ühest küljest vägagi iseenesestmõistetavalt, teisest küljest teab iga eestlane, sõltumata vanusest, kui habras ja väärtuslik on vabadus. On suur õnn ja privileeg oma riigi sünnipäeva tähistada ning meil, eestlastel, on palju, mille üle tänulik ning uhke olla.

Meie teekond iseseisva riigini ei ole olnud lihtne, vastupidi, me oleme rahvana pidanud selle nimel väga palju kannatama. Täna saame öelda, et need kannatused on olnud seda väärt. Päevakajalisi poliitikute arvamuslugusid lugedes võib tihti jääda mulje, nagu oleks Eesti kuristiku äärel, aga tegelikkuses, sõbrad, on asjad meie riigis ju üldjoontes hästi, ärgem seda unustagem! Me oleme teinud viimaste aastakümnetega suure arenguhüppe ja võime end, tõsi, küll pisikeste mööndustega, põhjusega pidada edukaks riigiks.

Samas ei tohi me senise edu najale toppama jääda, vaja on seada uusi eesmärke, vaja on lahendada uusi väljakutseid. Me kipume tihti unustama või lausa ignoreerima fakti, et Eesti on palju enamat kui vaid kodu meie inimestele. Eesti on koduks ka meie taimedele ja loomadele, lindudele ja putukatele…imeliselt toimivatele ning mitmekesistele ökosüsteemidele – need on eestimaalased, kelle häält valimistel kuulda ei ole, kuid ilma kelleta poleks siin ka inimesi, ilma nendeta ei tähistaks me täna ka Eesti sünnipäeva. On kriitiline, et me arvestaksime ka selle vaikse, kuid elutähtsa osaga meie riigist, õnneks on veel meil täna mida ja keda kaitsta. Tehkem seda!

Read more

Politsei ei algata menetlust võimaliku kuriteo uurimiseks Pakri hoiualal

Rohelised esitasid 5. veebruaril politseile kuriteoteate seoses Pakri hoiualal ja Natura 2000 alal naftasaaduste ümberpumpamisega, milles palusid uurida otsuse tagamaid, kuna tegu võib olla korruptsioonikuriteoga. Nimelt saab sama tegevust naaberiigis Soomes harrastada vaid sadamates ja riik küsib selle eest ka kõrget tasu. Meil on aga keskkonnaametnikud loonud naftaärikatele maksuparadiisi lausa kaitsealal.

Sellest hoolimata otsustas politsei aga kriminaalmenetlust mitte alustada. Otsuse vaidlustusõigust aga põhimõtteliselt pole, kuna vaidlustada saab vaid kannatanu ehk isik, kellele on kuriteoga vahetult kahju tekitatud.

“Pakri hoiuala hülged paraku ei saa kuriteoteadet esitada, kui naftareostus nende elupaika ohustab,” sõnas Roheliste esinaine Züleyxa Izmailova “See näitab meie ametkondade küünilisust, aga mugavat formalismi – “kannatanu” ju puudub, mis me teha saame. Ühe ümberlaadimiskorra kohta hoiavad keskkonda ohtu seadvad naftafirmad kokku sadu tuhandeid eurosid ja riigile jäävad vaid kulud võimaliku õnnetuse likvideerimisel. Meie naaberriigid miskipärast nii lahkelt oma keskkonda ohustada ei võimalda.”

“Rohelised palusid uurida, kas valitsuse kurikuulsa määruse vastuvõtmise ajal või pärast seda on esinenud mõjuvõimuga kauplemist, teadlikku keskkonnaõnnetuste riski eiramist, riigi huvide eiramist mittemaksustamise läbi või on otsustega seoses tehtud keelatud annetusi erakondadele või makseid valitsuserakondade liikmetele,” osutas Izmailova kuriteoteatele. “Politsei- ja piirivalveameti sõnul on need ainult meie oletused ja nemad asjas midagi kahtlast ei näe.”

“Politsei vastuse saab tavakeelde tõlkida nii, et valitsus tegeleb juba oma tegevuse uurimisega läbi keskkonnaameti ise ja politsei ei näe, et korruptsioon võiks aset leidnud olla. Kahjuks ei hajuta see kahtlusi mitte kuidagi,” teatas Roheliste volikogu esimees Aleksander Laane. “Seda enam, et PPA need laevad ju ise Eesti vetesse sisse lasi.”

Rohelised näevad otsest vastuolu ka loodukaitseseadusega, mis sätestab, et hoiualal on keelatud nende elupaikade ja kasvukohtade hävitamine ja kahjustamine, mille kaitseks hoiuala moodustati, ning kaitstavate liikide oluline häirimine. Samuti keelab looduskaitseseadus tegevuse, mis seab ohtu elupaikade, kasvukohtade ja kaitstavate liikide soodsa seisundi.

“Iga laps saab aru, et nafta ümberpumpamine on suure riskiga tegevus, mis seab ohtu elupaikade, kasvukohtade ja kaitstavate liikide soodsa seisundi,” kommenteeris Izmailova õiguslikku paralüüsi.

Read more

Kaspar Kurve: Kaja Kallas, ärge tehke Trumpi!

Ilmselt ohkasid paljud kergendusega kui EKRE, Isamaa ja Keskerakonna koalitsioon (lõpuks) lagunes. Seda tegin minagi, hoolimata sellest, et Reformierakond esindab mingeid kindlaid väärtusi, eelkõigi majanduspoliitilisi, millele ma kohe kindlasti alla kirjutada ei saa.

Algus oli ilus, uue valitsuse prioriteediks seati koroonakriisiga toimetulek, mainiti ka rohepöörde olulisust (tänases poliitilises kliimas hästi populaarne sõna – piisavalt abstraktne, et kõik erakonnad seda harukordse järjepidevusega korrutavad) ja palju muud, millega nõustuda.

Täna oleme me sügavas tervishoiukriisis, see kriis on kestnud mitu kuud ning aina süvenenud, 15.02 seisuga on haiglas üle 490 Covid-19 patsiendi. Senised meetmed ei ole töötanud ega soovitud tulemusi andnud, see peaks olema nüüdseks selge kõigile. Kõik ootavad valitsuselt konkreetseid samme, et kriisi ohjeldada, aga konkreetsusest on asi kaugel. Kaja Kallase mõtted viimases EPLi intervjuus olid kõike muud selged ja tema (poolikud) argumendid olid justkui 1:1 Trumpi kõnedest kopeeritud.Loomulikult ei ole praegusele kriisile kergeid lahendusi, mis kõigile meeltmööda oleksid. Samas on Eesti täna EL’i nakatumismäära kontekstis jõudnud TOP 5. Oleme kihutanud mööda Lätist ja Leedust, riikidest, mis end juba mõni aeg tagasi lukku keerasid – nende nakatumiste hulk väheneb (küll visalt, aga siiski kindlalt), meie oma aga aina kasvab, täpselt nagu ka haiglaravi vajavate inimeste hulk.

Read more

Allkirjasta petitsioon: Kaitseme lapsi seksuaalkurjategijate eest!

Erakond Eestimaa Rohelised ja allakirjutanud teevad ettepaneku muuta Karistusseadustikku, et kaitsta lapsi pedofiilide tegevuse ja muu seksuaalse ärakasutamise eest. Selleks palume Riigikogul tõsta lapse ja täiskasvanu vahelise seksuaalvahekorra vanusepiiri seniselt 14. eluaastalt 16. eluaastale. Praegune piir, 14 aastat pole osutunud piisavaks.

Ajal, mil Euroopa riigid nagu Soome, Läti, Leedu, Suurbritannia ja paljud teised on tõstnud seksuaalse enesemääramise vanuse 16.eluaastani, ei ole Eesti seadusandjad sellega tegeleda märganud. Oleme olukorras, kus pensioniealine pedofiil võib elada seksuaalelu 14-aastase teismelisega ja politsei ning sotsiaalkaitsesüsteem on puuduliku õigusloome tõttu võimetud last aitama. Seksuaalne väärkohtlemine kahjustab lapse psüühilist kui ka füüsilist arengut. Laste seksuaalne väärkohtlemine on väga varjatud kuritegevuse liik kogu maailmas.

Kuna seksuaalkurjategijate ravivõimalused väljaspool vanglasüsteemi pole paranenud, kutsume valitsust panustama ennetustegevusse ning tegutsema jõuliselt seksuaalkurjategijate raviprogrammide loomisel ja rahastamisel, sest see vähendab retsidiivsust.

Teeme ettepaneku teha parandused ja täiendused Karistusseadustiku järgmistesse paragrahvidesse:

§ 145. Suguühendus lapseealisega

(1) Täisealise isiku poolt noorema kui kuueteistaastase isikuga suguühendusse astumise eest – välja arvatud juhul, kui täisealise ja alaealise vanusevahe on kuni neli aastat – karistatakse kuni viieaastase vangistusega.

§ 146. Sugulise kire rahuldamine lapseealisega

(1) Täisealise isiku poolt noorema kui kuueteistaastase isiku kaasamise eest … edasi lugemiseks klõpsa pealkirjal

Read more

Rohelised pärivad komisjonilt aru 171 000 euro kohta

Rohelised esitasid riigikogu rahanduskomisjonile arupärimise seoses enda algatatud petitsiooniga, mis kutsub loobuma riigieelarvest eraldatud 171 000 euro andmisest abordivastasele liikumisele MTÜ Elu Marss.

“Ma väga loodan, et uus valitsus esindab oluliselt teistsuguseid väärtusi kui endine EKREIKE koalitsioon. Maksumaksja raha jagamine abordivastasele liikumisele aastal 2021 ei ole miski, mis Eestile au teeks, aga praeguses tervishoiukriisis on see absoluutselt kohatu,” kritiseeris Roheliste esimees Kaspar Kurve “Õnneks on tänasel valitsusel võimalik see käik väga kiiresti tagasi pöörata ning täpselt seda sammu ma koos kümnete tuhandete kaasmaalastega Kaja Kallase valitsuselt ootangi.”

“Eelmine valitsus otsustas eraldada suurima osa katuserahadest ehk 171 000 eurot Moonika Helme sõbranna abordivastasele ühingule, mis registreeriti vaid mõned kuud enne ning millel polnud oma tegevuses ette näidata muud, kui üks kahtlase väärtusega meeleavaldus,” selgitas erakonna esinaine Züleyxa Izmailova. “Kuivõrd eetiline on maksumaksjatelt kogutud raha jagamine mõjuka parteilase lähikondsetele? Kutsun uut valitsust antud eraldist tühistama ja suunama raha hoopis vastavatesse haridusprogrammidesse.”

Roheliste algatatud petitsioon kogus vaid kolme ööpäevaga ligi 16 000 allkirja ning saadeti riigikogule juba detsembris.

Read more

Helina Tilk Raul Kirjanenile: Isegi teie ei tohi sõita üle inimeste õigustest!

Lugupeetav Raul Kirjanen!

Teie äriimpeerium nimetusega Graanul Invest on muutunud Euroopa suurimaks graanulitootjaks ja teid nimetatakse hellitavalt graanulikuningaks. Kuningale omaselt käsitlete teisi kodanikke oma alamatena, kes peaksid oma eetilised tõekspidamised ja järgnevate põlvkondade võimalused elamisväärseks eluks lühiajalise majanduskasvu altarile ohverdama.

Paraku kasvab Eestis nende ettevõtjate hulk, kes tahaksid hoida ja kaitsta veel allesjäänud loodusväärtusi, liialt aeglaselt. Metsaomanikuna pean igapäevaselt tõrjuma pealetükkivaid telefonikõnesid metsaärikatelt, kes minu hoitud ja paljudele liikidele koduks olevas metsatukas vaid palke ja rahanumbreid näevad… edasi lugemiseks klõpsa pealkirjale

Read more

Jüri Ginter: Kõik saavad panustada inimkonna päästmisse, loodus päästab ennast ise

eame muutma süsteemi, mis majanduse ja heaolu kasvu loosungi all kuritarvitab keskkonda. Ei piisa virisemisest ja protestimisest. Süsteemi ei muuda jumal ega robotid. See ei ole kerge ülesanne, sest varem pole see kellelgi õnnestunud, kuid meil pole võimalik ka kellegi teise peale lootma jääda. Süsteem ei saa olla parem, kui inimesed, kellest süsteem koosneb. Süsteemi pole võimalik muuta ülevalt alla, kuna need, kellel on suurim võimalus süsteemseid muutusi mõjutada – poliitikud, finantssüsteemi osalised, suurkorporatsioonid, ülirikkad – on ise olemasolevast süsteemist suurima kasu saajad. Kui me oma käitumise muutmisega kohe algust ei tee, jätkub pidu katku ajal või ootame värisedes süsteemi kokkuvarisemist.

Read more

Uus valitsus peab abordivastaste hiigeltoetuse tühistama

Rohelised ootavad Kaja Kallaselt abordivastastele riigieelarvest eraldatud 171 000 euro suuruse toetuse tühistamist.
Rohelised on seisukohal, et EKRE satelliitühingu Elumarss abordivastase tegevuse riiklik toetamine pole tänases Eestis kuidagi kohane, mistõttu loodi Rahvaalgatus.ee veebikeskkonnas vastav petitsioon. Algatus kogus mõne päevaga internetis enam kui 15 000 allkirja ja ootab nüüdseks riigikogu rahanduskomisjonis menetlust.
“Loodan, et Kaja Kallas näitab fanaatilise abordivastasuse suhtes resoluutset hoiakut ja ei hakka varrolike ideoloogiatega taaskord flirtima, nagu seda abieluvõrdsuse küsimuses on tehtud. Oma keha üle otsustamine on inimõigus, aborditeemalisele debatile pole 21. sajandi Eestis kohta,” ütles Roheliste esinaine Züleyxa Izmailova.

“See on suurepärane võimalus uuel koalitsioonil näidata, et alustatakse puhtalt lehelt. Selline allkirjade hulk vaid 72 tunni jooksul on pretsedentitu: maksumaksja raha jagamine abordivastasele liikumisele ei ole Eestis aastal 2021 mitte kuidagi aktsepteeritav,” lisas Roheliste esimees Kaspar Kurve.

Read more

Algatasime allkirjade kogumise tuumajaamade rajamise vastu (lisatud link ja täistekst)

“Üks olulisemaid tekste, mida volikogus arutasime ning mis ka volikogu heakskiitu pälvis, on tuumajaama petitsiooni tekst – järjekordne rahvaalgatus, mille üle on võimalik alates homsest arutleda rahvaalgatuse portaalis ja pärast kolme päeva möödumist hakata allkirju koguma,” selgitas volikogu asejuht Annika Altmäe.

“Tuletasin volikogu liikmetele meelde värsket iseseisvumise aega, kui 1991 aastal kutsuti keskkonnaministriks toonaste Roheliste liige Toomas Frey,” meenutab Roheliste volikogu liige Valdur Lahtvee. “Siis otsustati välja kuulutada tuumamoratoorium aastani 2000. Käesoleva algatusega kutsume sisuliselt ametisse astuvat uut valitsust üles sarnast moratoorium välja kuulutama. Näiteks aastani 2040. Tehnoloogia ei ole veel nii kaugele jõudnud, et saaksime rääkida turvalisest, keskkonnasõbralikust ja jätkusuutlikust tootmisest. Tuumajaam? Täna EI! ”

Volikogu juht Aleksander Laane: “Mida tekst põhimõtteliselt tähendab, on see, et Eesti on praeguste tuumajaamade jaoks liiga väike ja Rohelised selle suunal edasi tegutsemist perspektiivikaks ei pea. On aeg keskenduda ohututele taastuvatele energiaallikatele, mis muutuvad ka järjest odavamaks. Me ei ütle, et tuumaenergeetika kui selline tuleks ajaloo prügikasti visata, aga Eestis rakendamiseks sobilikku tehnoloogiat täna olemas ei ole. Kas see üldse kunagi tuleb, ei ole samuti kindel. Aga varustuskindlust saab tagada taastuvenergia salvestus- ja “targa võrgu” tehnoloogiate rakendamisega ning energiat säästvate lahendustega” [..]

Loe algatuse täisteksti klikates artikli pealkirjal.

Read more

Tederi raha Rohelistele ei sobinud

Mõned kuud enne 2017. aasta KOV valimisi tegi Jüri Mõis rohelistele pakkumise, mis seisnes roheliste nimekirjas kandideerimises ja valimiskampaania toetamises märkimisväärse summaga. Toetuse tegijatena mainis ta Hillar Tederit ja Siim Kallast. Vastu küsiti vastuseisu lõpetamist majanduslikult kahjumlikule, keskkonnavaenulikule ja loomade elupaiku hävitavale Rail Balticule. Me lükkasime pakkumise tagasi. Rohelised toetavad küll raudteid, aga mitte korruptsiooni hinnaga.

Vaatamata sellele, et enamus erakondi võtavad igal aastal riigieelarvest kokku 5,4 miljonit eurot maksumaksjate raha, jääb neile sellest ikkagi väheks. Ja vähe sellest, kuna kulud suurenevad kiiremini kui tulud, otsivad nad võimalusi, millega motiveerida ettevõtjaid neile võimalikult suuri annetusi tegema.

Mäletame mõne aasta tagust 8 ärimehe poolt kõigile parteidele tehtud mitmesajatuhande eurost annetust kolmanda lapse toetuse tõstmise ees. Kuigi paljudes tekitas see õigustatud küsimuse, kas seadused ongi nii lihtsalt ostetavad, siis see konkreetne juhtum on pigem positiivne näide, sest see toimus avalikult, läbipaistvalt ja mis kõige tähtsam, mitte ühegi annetaja otsese kasu saamise eesmärgil. [..]

Loe edasi kliaktes pealkirjal.

Read more

Piret Räni ja Kaspar Kurve: metsakaitsjad, kandideerigem omavalitsustesse!

Meie Eesti on palju rohkemat kui vaid meie inimesed. Meie Eesti on ka meie puud ja põõsad, loomad ja putukad, järved, jõed ning metsad – terved ökosüsteemid. Kutsume kõiki Eesti looduse käekäigu pärast muret tundvaid inimesi kohalike omavalitsuste volikogude valimistel kandideerima, et seista üheskoos just nende eestimaalaste eest, kes valimistel hääletada ei saa, kuid ilma kelleta poleks ka meid ega meie riiki.

Teisel jõulupühal süttisid raielankidel KAH-alade mälestustuled. Interaktiivsele kaardile kogunes üle 120 koha, kus põlesid küünlad – kohalikud näitasid nii oma kokkukuuluvust metsaga, mida enam pole.

See näitab probleemi laiaulatuslikkust – üle kogu Eesti näevad inimesed, et metsi raiutakse liiga palju. Metsakaitsjaid ühendab nördimus, et RMK on otsustanud KAH-alasid ja looduskaitsealade piiranguvööndeid majandusmetsana arvestada ning majandab neid lageraiega. See ei ole paratamatus, vaid meie endi seniste poliitiliste valikute küsimus. Muutkem seda!

Read more

Rohelised tunnustavad otsuse eest peaministrit

Rohelised tunnustavad öösel vastu võetud otsuse eest peaminister Jüri Ratast ja ootavad erakondadelt tulemuslikke läbirääkimisi

Eestimaa Rohelised tunnevad sügavat muret ja pettumust ning mõistavad resoluutselt hukka võimaluse, et Eesti poliitikas saab raha eest endale sobivaid teeneid osta. Rohelised tunnustavad Jüri Ratast otsuse eest antud olukorras ametist tagasi astuda ning loodavad, et teised erakonnad võtavad tulevikus omaks korruptiivse käitumise osas sama resoluutse hoiaku.

“Tasub meeles pidada, et Hillar Tederilt on kõige suuremad annetused saanud hoopis Reformierakond, seda aastatel 2013-2015, mil oldi peaministripartei,” sõnas roheliste esimees Kaspar Kurve, “tänaste sündmuste valguses on selge, et ka neile summadele tuleks veidi enam valgust heita. Kas ja kui, siis mida sai selliste annetuste eest Teder Reformierakonnalt on kindlasti väärt uurimist.”

“Üks äärmiselt õudne etapp Eesti poliitikas ehk EKREIKE on seks puhuks läbi saanud,” ütles roheliste esinaine Züleyxa Izmailova, “loodan, et siit saab Eesti jaoks alguse uus poliitiline kultuur ning võtame uue suuna keskkonda ning isikuvabadusi austava ning läbipaistva riigijuhtimise poole. Meil ei ole aega hakata uuesti seletama kliimamuutuste vastu võitlemise ja inimõiguste eest seismise olulisust järgmisele valitsusele. Meil on vaja, et hakataks tegutsema. Kohe.”

Read more
Translate »