Rahvaalgatus: kõrghariduse ja teaduse rahastamine korda!

Eesti Akadeemiliste Ametiühingute Nõukogu, Eesti Üliõpilaskondade Liit ja Eesti Teaduskoda tulid täna välja veebipõhise rahvaalgatusega, mille eesmärk on korrastada kõrghariduse ja teaduse rahastamist. Kõrghariduse ja teaduse riiklik rahastus on sisemajanduse kogutoodangu lõikes kukkunud viimase seitsme aasta jooksul ligi kolmandiku (kõrghariduses vastavalt 1,5%-lt 1,0%-le ja teaduses 0,83%-lt 0,66%-le). Ilma rahastuse jõulise suurendamiseta on võimatu säilitada tugevat rahvuslikku kõrgharidus- ja teadussüsteemi. Lootusetuks muutub innovaatilise majandusega Põhjamaade elatustaseme püüdmine. Rahastuse korrastamine võimaldaks säilitada tasuta eestikeelse kõrghariduse, tõsta teadustöö kvaliteeti ja parandada koostööd ettevõtete ning ülikoolide vahel.

Kuna 2018. aastal sõlmitud laiapõhjalist teaduslepet ei ole täidetud, peavad allakirjutanud vajalikuks Eesti tulevikku silmas pidades kirjutada teatud kohustused seadustesse: teaduse ning kõrghariduse riikliku rahastamise miinimummäärad ning kolmepoolsed palka ja töötingimusi puudutavad läbirääkimised.

Leia ja allkirjasta algatus klikates artikli pealkirjal.

Read more

Mattias Turovski selgitab kuidas toituda õhust ja armastusest

Roheliste liige Mattias Turovski kommenteerib Soomes Helsingi lähistel arendatavat uut ja põnevat toiduainete tootmise tehnoloogiat.

Fermingu näol on tegemist uudse tehnoloogiaga, milles väga täpselt valitud ja juhitud bakterikultuurid toodavad vee hüdrolüüsil saadud vesiniku energiat kasutades sisuliselt väga lihtsast bioloogilisest ollusest väga spetsiifilise koostisega jahusid, pastasid ja muid vajalikke toidu algkomponente. Vastavate bakterikultuuride kasutamisel on nii võimalik toota erinevaid valke, rasvu ja süsivesikuid, panna neid kasvama erinevatele substraatidele, tootes nii keemiliselt ülispetsiifilisi aineid, millest omakorda on võimalik toota funktsionaalset toitu.

Võrreldes traditsioonilise toidutootmisega saab fermingu abil aga välja skriinida ebavajaliku transrasvhappe, kaseiini või mistahes potentsiaalselt ebavajaliku traditsioonilise toiduaine komponendi. Kui loomse saaduse tootmine loomade kehades on täna kümneid kordi energiaintensiivsem, kui fotosünteesi teel toodetud taimsed toidud, siis fermingu vesiniku-jõul toodetud aines lubab olla 10-korda energiasäästlikum, kui fotosüntees. Seda ka põhjusel, et bakterite toodangu saab ära tarbida kogu ulatuses, kus aga taimedest sööme me vaid nende vilju või teisi nende osi.

Leia originaalartikkel klikates artikli pealkirjal.

Read more
Translate »