Izmailova: Roheliste eesmärk on saada Tallinnas koalitsiooni

Erakond Eestimaa Rohelised läheb kohalikel valimistel Tallinnas välja mitu korda suurema nimekirjaga kui eelmistel valimistel ning seab esikohale korruptsioonivastase võitluse teema, ütles erakonna Tallinna linnapeakandidaat Züleyxa Izmailova intervjuus ERR-ile. Erakonna eesmärk on saada Tallinnas koalitsioonipartneriks.

Rohelistele on alati olnud kohalikel valimistel tähtis Tallinn ja seal esindusliku nimekirjaga välja minemine. Kuidas on sel korral, kas olete ise taas Roheliste Tallinna linnapeakandidaat?

Jah, selline otsus tehti mõnda aega tagasi, et esitati minu kandidatuur ja ma võtsin pakkumise vastu.

Mis on põhilised teemad, millele Rohelised sel korral Tallinnas keskenduvad? Kas Keskerakond suudab säilitada ainuvõimu?

Kui kommenteerida näiteks eilset (toim. 9.06.) eetris olnud “Esimest stuudiot”, siis Tallinna linnapea oli oma esinemises väga-väga enesekindel, kuni selle hetkeni, kui jutt läks korruptsiooni peale. Siis tema tema enesekindlus lagunes. Kindlasti on korruptsiooniteema üks oluline aspekt Tallinnas valimiste ajal kõikide kandideerivate erakondade jaoks.

Kui me vaatame rahulolu uuringuid, siis pigem ollakse senise võimuga enam-vähem rahul ja on üsna keeruline leida neid kohti, kus siis valitsevale parteile vastu astuda, aga ma näen, et see korruptsioon, läbipaistev juhtimine ja kaasamine on üks koht, kus kindlasti on vaja muutust. Ja rohelistel on avatud valitsemise põhimõtted ja kohalike inimeste kaasamine erinevatesse linnaelu ja elukeskkonda puudutavatesse küsimustesse olnud alati esikohal. [..]

Loe edasi intervjuud klikates artikli pealkirjal.

Read more

Fideelia-Signe Roots: Ratturikolmapäev

Mul ei ole enam mitu aastat jalgratast. See varastati ära. Tiksusin ilmaoleku lainel, kuni minuni jõudis kuuldus, et liikumine nimega „Linnad inimestele“ korraldab ratturikolmapäevi: https://www.facebook.com/events/345622743623143 Ükskõiksuse rattasõidu osas ja tuusa autojuhi teesklemine muutus keeruliseks, kui Liina mulle üheks kolmapäevaks oma ratast laenuks pakkus.
Koguneme Vabaduse platsile lõõskava päikese alla, igaüks isemoodi. Mõned on profiratturi varustuses, mõned linnaratta, kleidi ja kontsakingadega. Vanast harjumusest kannan kiivrit. 10 aastat tagasi käisime sõpradega pikkadel rattamatkadel ning kiivrid olid alati peas. Tallinnas seigeldes on see eriti tähtis.
Lõpuks tuleb Vabakale 17 rattasõpra. Grupijuht Uwe tutvustab meile teekonda Pikakari randa ning me hakkame entusiastlikult minema. Uwe annab käega sõidusuundadest märku ja meie järgime automaatselt tema eeskuju. Rattateid on napilt. Sõidame kas kõnni- või sõiduteel. Kusagil Pelgulinnas näitab Uwe, et reastuma peab kõnniteelt sõiduteele foori ette koos autodega rohelist tuld ootama ning seejärel tuleb sooritada vasakpööre. Masinaid on tipptunnil rohkesti. Asfalt sulab põrgukuumuses ning autokapottide all auravad ja mürisevad mootorid. Neelatan ja sukeldun liiklusmöllu: YOLO! Kui väntame taas elusate ja tervetena vaiksemal teelõigul, küsib Uwe, kas kellelgi hakkas süda puperdama. See pole veel kõik. [..]

Loe edasi klikates artikli pealkirjal.

Read more

Züleyxa Izmailova: Autoga sõitmist peab linnas tipptunnil maksustama

“Pole normaalne, et elumajade esised tänavad on mõlemas suunas autodega palistatud, hoovid asfalteeritakse parklateks, ja ikka on sellest vähe. 10-20-eurone parkimistasu oleks ka magalates mõistlik,” leiab Roheliste erakonna juht Züleyxa Izmailova. “Samuti peab omavalitsustel olema õigus maksustada saastavate sõidukite liikumist ja tipptunnil linnas autoga sõitmist. Riigi tasemel saab kehtestada ka trahve, millega reostajaid korrale kutsuda”

Tallinn koostab kliimakava, kus on kirjas keskkonna puhtuse eest seisvad eesmärgid aastaks 2050. Seal on näiteks kirjas, et elamute lähedal ja keskustes tuleks vähendada autode kiirust; bussipeatused, rohelus ning inimestele vajalikud asutused asuvad kodu juures; sooja ja elektrit annab loodussõbralik allikas. Oma ettepanekud kavasse sai teha ka erakond Eestimaa Rohelised. Pealinn tegi selle juhi Züleyxa Izmailovaga ehk rahvapäraselt Zuzuga intervjuu.

Millised on need punktid kliimakavas, mis on tõesti teostatavad? Kuidas need teoks teha?

Kõige kiiremini ja mõjuvamalt saab pidurdada kliimamuutusi hoonete sooja- ning elektritarbimist vähendades. Sooja ja elektrit tarbib kõige suurem hulk inimesi ning lahendused säästuks on juba olemas. Neid on vaja lihtsalt rakendada. Esimene ülesanne on korda teha kõik hooned, kus energiat läheb kaduma või raisku. Euroopa Liit ja toetab elamute remonti. Ka Tallinna Tehnikaülikooli teadlased on ulatanud abikäe ning majade soojustamine on tehtud elanikele võimalikult valutuks – paneelmajade jaoks on loodud tehases valmistatud moodulid, mis tuuakse kohale ja paigaldatakse mitu korda kiiremini, kui seni käibel olnud praktika puhul oleks olnud võimalik. Ka päikesepaneelide paigaldamine kõikide linna, aga ka erahoonete katustele, peaks olema lihtsam, kuid asjaajamine on alati jäänud liiga bürokraatlikuks. Linn peaks praeguse elamufondi panema ritta, nagu on seda tehtud üleriigilise vaktsineerimisega. Vanemaealised ja suuremas ohus inimesed enne, nooremad ja tugevamad hiljem. Nii võiks ka hoonete puhul olla – suurema energiakaoga hooned enne, väiksemaga hiljem. Ja siis kõik vaktsiini nõudma!

Kliimakava oleks teostatav lühema ajaga, kui see viia kokku riiklike plaanidega. Ei ole mõeldav, et pealinn saaks saavutada eesmärke riigi toeta, nagu ka riik ei saa saavutada oma eesmärke Tallinnata.

Kuidas panna arendajad ehitama maju, mis on energiasäästlikud, kuid samas taskukohased lihtsatele peredele?

Linn peaks olema ise arendaja. [..]

Loe edasi klikates artikli pealkirjal.

Read more

“Kliimaneutraalne Tallinn” – Roheliste ettepanekud seoses Tallinna kliimakavaga

Kliimaneutraalsus on mitte lihtsalt oluline, vaid lausa ainuvõimalik eesmärk elamisväärseks tulevikuks, mille võimaldamiseks ei tohi ühtegi otsust täna tegemata jätta. Soomes, sh Helsingis on ratifitseeritud kliimaneutraalsusekava, mis näeb ette eesmärgi saavutamist aastaks 2035. Praegune Tallinna plaan on mõeldud Euroopa Liidu nõuete täitmiseks viimasel minutil.

Tallinn kui roheliseks pealinnaks pürgiv linn, mis hakkas juhtima äsja käivitatud Euroopa 19 linna võrgustikku, mille ülesanne ÜRO kestliku arengu eesmärkide rakendamine kohalikul tasandil, ei tohi endale lubada mõõdetavate indikaatorite ja tähtaegadeta ambitsioonitut tegevuskava.

Ettepanek ambitsioonikuse tõstmiseks: Tallinn võtab eesmärgiks saavutada kliimaneutraalsus hiljemalt aastaks 2040. Aastaks 2030 tuleb vähendada kasvuhoonegaaside emissiooni vähemalt 60%.

Teised märkused ja ettepanekud:

– Tulubaasi arvestus on puudulik. Näiteks peab Kliimakava arvestama ka sellest tekkiva sotsiaalse tuluga.

– Dokumendis on vähe mõõdetavaid eesmärke, mille abil hiljem tegevuse tulemusi hinnata. Mõõdetavad eesmärgid on vajalikud selleks, et saaks objektiivsemalt hinnata saavutatud tulemusi. Hea viis mõjude hindamiseks on iga valdkonna kohta eraldi peamiste mõjuindikaatorite määramine ja nende indikaatorite abil mõjukaardi loomine. Mõõdetavad indikaatorid aitavad sõnastada eesmärke, jälgida nende täitmist, kommunikeerida tulemusi ja kavandada uusi samme. Näiteks peab seadma selged, üheselt mõistetavad ja mõõdetavad eesmärgid autode osakaalu vähendamise osas.

– Puuduvad vahetähtajad, mille abil tegevuse tulemusi hinnata. Tallinna kliimakavas on liiga vähe lühiajalisi tähtaegadega eesmärke, millega saab paremini kontrollida kava täitmist ja arenguid. Tähtajad on vajalikud, et kontrollida kava täitmist ja määrata vajadusel lisaabinôud. Tähtaegu saab väga hästi seostada mõõdetavate indikaatoritega ja lisada mõjukaardile. [..]

Loe edasi klikates artikli pealkirjal.

Read more

Tallinna ringkond valis piirkondade koordinaatorid

Tallinna kaheksa piirkonda said eilsel ringkonna koosolekul endale rohelised koordinaatorid, kelle ülesandeks on linnaosades toetada elanikke võimalike probleemide lahendamisel, kaardistada linna arenguprioriteete ja tutvustada Rohelise juhtimise põhimõtteid linnarahvale.

Züleyxa Izmailova, linnapeakandidaat: “Haljasalade täisehitamine, turvaliste jalgrattateede puudus, logisev linnajuhtimine, läbipaistmatus ja paljud muud probleemid on praeguse linnajuhtimiskultuuri tulemuseks. Avatus, kaasamine, linna juhtimisstruktuur korrastamine on see, mida Rohelised soovivad teostada tulevases Tallinna Linnavalitsuses.”

Tallinna kaheksa piirkonna koordinaatoriteks said:

Olev-Andres Tinn (Haabersti)
Aleksander Laane (Kesklinn)
Joonas Laks (Kristiine)
Timur Sagitov (Lasnamäe)
Katrin Jõgisaar (Mustamäe)
Helina Tilk (Nõmme)
Piret Räni (Pirita)
Züleyxa Izmailova (Põhja-Tallinn)

Olev-Andres Tinn, Tallinna ringkonna esimees: “Juba käesoleva aasta oktoobris toimuvad kohalikud valimised. Tallinnas valitakse uus 79-liikmeline volikogu, kes omakorda kinnitab ametisse uue linnavalitsuse. Kui on jõudu ja tahet muuta elu Tallinnas paremuse suunas, siis saab meie piirkondade koordinaatorite poole pöörduda ka kandideerimissooviga. Roheliste nimekiri on avatud kõigile isiksustele, kes hoolivad enamast kui ainult endast.”

Read more

Tallinna linnapeakandidaadiks on Züleyxa Izmailova

Teisipäeval valis Eestimaa Roheliste Tallinna piirkond sügisel toimuvate omavalitsuste valimiste Tallinna linnapeakandidaadiks erakonna esinaise, looduskaitsja Züleyxa Izmailova.

Olev-Andres Tinn: “Züleyxa Izmailova on ennast juba näidanud positiivsest küljest töötades väärikalt Tallinna abilinnapeana. Züleyxa on olnud kaasav juht ja võimaldanud spetsialistidel teha oma tööd ausalt ja südametunnistuse järgi. Tallinn väärib nooruslikku ja linnakodanikke jõustavat juhti, kes lähtub tänapäevasest linnaplaneerimisest, hoolides inimestest ja loodusest.“

“Minu eesmärgiks, nagu paljudel teistel rohelistel, on inimsõbralik Tallinn. Leian, et meie pealinn peab olema positiivseks eeskujuks nii Eesti kui maailma linnadele. Tallinn peab olema igal aastal nii Euroopa kultuuri- kui rohelise pealinna tiitli vääriline. Linn peab seadma prioriteediks jalakäijatele ja jalgratturitele turvalise keskkonna loomise. Linna planeerimine on aastakümneid olnud vaeslapse rollis. Kui olin abilinnapea, siis liitusime Pestitsiididevaba Linnade Võrgustikuga. Selleks, et Tallinn saaks päriselt mürgivabaks, erinevatesse liitudesse kuulumisest ei piisa. Et Tallinn saaks päriselt roheliseks, on vaja enamat. Tallinn vajab Sind.”

Erakond on otsustanud osaleda kohalike omavalitsuste valimisel 2021 oktoobris Tallinnas oma nimekirjaga.

Read more

Joonas Laks: Euroopa Rohelise Pealinna tiitel jookseb eest ära

Nädalavahetusel ilmus Tallinna linnapea artikkel, mis kommenteeris Euroopa Rohelise pealinna tiitlist ilma jäämist ja kutsus linlasi mõtteviisi muutma. Linnapea leiab, et “Rohelise pealinna tiitel ei ole lõpp-peatus vaid üks peatus paljudest.” Miks oleme aga oma peatusest juba nii mitmel korral mööda sõitnud? Kas asi on ainult meie nõukogude pärandis ja mõtteviisides, mis sellest johtuda võivad?

Linnapea viitab sellele, et Tallinnal ei ole olnud nii sujuvat arengut kui pidevalt vabalt arenenud Helsingil, Stockholmil või Kopenhaagenil ja see on sulatõsi, aga laisa tegutsemise ettekäändena on see siiski üsna nõrk. Ja kuigi ise olen küll sündinud 80-ndate lõpus, siis 1990. aastatel ehitatud teid ei saa veel minu hinnangul ajalooliselt välja kujunenuteks nimetada. Kui oma naabrite pikaaegsest kogemusest õppides teame, millist tulemust soovime, siis miks me ei võiks jätta mõne rumaluse, mida nemad on pidanud võib-olla omal nahal järgi proovima, tegemata? Fakt on see, et pidevalt autoteid laiendades ei ole võimalik autostumist peatada, veel vähem seda tagasi pöörata. Ja tegelikult keegi ju sellega ka ei vaidle. Vaieldakse hirmust, et midagi hakatakse ära võtma – et autojuhid kaotavad midagi sellega, kui loovutavad osa ruumist kergliiklejatele. Kolmandiku loovutamine võib tunduda autojuhtidele kohutava ähvardusena. [..]

Loe edasi klikates artikli pealkirjal

Read more

Helina Tilk: Rohelised kohtuvad sel nädalal lausa kolm päeva järjest

Roheteisipäevale (27.10.) on oodatud kõik erakonna liikmed, kes on pealinna paremaks tegemisest huvitatud või kellel on lihtsalt häid ideid kilulinna kaunistamiseks. Kui sa veel erakonna liige pole, siis saad oma avalduse sisse anda siin: avaldust täitma!

Meie vapper Tiganik on juba loendamatuid kordi käinud RMK ees kõigi rohemeelsete meelsust näitamas. Kolmapäeval, 28.10. on aeg minna talle appi! Koguneme kell 16, meel valmis plakatitegemise töötoaks, mida veab Helina Tilk ning Roheliste ideede tutvustamiseks. RMK ees saab anda allkirju lageraiete vastasele rahvaalgatusele. Palume inimestel tulla kohale OMA SÕNUMIGA, mille aitame vormistada plakatil. Võib ka saata FB kaudu. Hiljem teeme näituse sõnumitest, mis inimestele kõige rohkem korda lähevad🌲

29.10. kell 21 toimub Tallinna Ülikooli BFM õppehoone 4. korruse Supernova kinosaalis keskkonnateemalise filmi vaatamine. Autor Maaja Hallik vastab küsimustele. Film “Mees Metsast “ jutustab läbi noore metsamehe silmade, kuidas Eesti riiklik metsapoliitika hävitab meie elurikkust. Mure tuleviku pärast ja kaadrid lageraiutud metsadest puudutavad kõiki keskkonnast hoolivaid inimesi. Tule vaatama ja too kaasa oma sõbrad või pereliikmed! Oodatud on osaluspanus 5 euri.

Kohtumiseni (kohe kolm korda järjest)!

Read more

Võit või valus läbikukkumine – kas Tallinnast saab Euroopa Roheline Pealinn?

Juba täna selgub, milline linn saab 2022. aasta Euroopa Rohelise pealinnaks.
Nagu teame võistleb tiitli nimel ka sel korral Tallinn. Finaali ja auhinnatseremooniat saab igaüks jälgida otse Euroopa Komisjoni veebist.

Finaali jõudmiseks tehti kandideerimistaotluses lubadusi, mis jätavad Tallinnast aga märksa eesrindlikuma mulje, kui reaalsuses seda näha võib.
Näiteks on taotlusse on kopeeritud peatükid Roheliste algatatud Säästva Energiamajanduse ja kliima tegevuskavast, kuid mille kinnitamise ja rakendamiseni pole praegune linnavõim tänasenigi jõudnud. Veelgi enam, tegevuskava kinnitamine jäeti Tallinna Linnavalitsuse istungi päevakorrast viimasel hetkel välja.

Samuti veel rakendamata Säästva Liikuvuse Strateegiast kopeeriti taotlusse ka kavatsus suurendada märkimisväärselt jalgrataste kasutust Tallinnas. Selle kohaselt peaks juba viie aasta päras vähemalt 50% kõigist liikumistest Tallinnas ja Harjumaal toimuma ühistranspordi, jalgsi või jalgrattaga…

loe edasi klikates pealkirjal

Read more

Rohkem ruumi ratturitele!

Eestimaa Roheliste Tallinna juhatus soovib, et linnavalitsus annaks piirangute leevendamisega varasemast suurema osa tänavaruumist jalgratturitele, keda ilmade soojenedes tänavatel aina enam sõitmas on.

Juba eriolukorra kehtestamisel oli tänavatel näha rohkem jalgratastega liikujaid.
Autodest tühjad tänavad andsid inimestele hea ettekujutuse, milline potentsiaal meie linnal keskkonnasõbralikuks saamisel päriselt on.

Nüüd oleks vaja märgistada laiematel magistraalidel ühe sõiduraja laiused jalgrattateed, et pärast eriolukorra lõppu ratturite massid Tallinnasse turvalisemalt ära mahuksid ja ei tekiks liiklusohtlikke olukordi jalakäijatega. Sõiduautode liiklus taastub tasapisi ja tänavasüsteemi umbe jooksmist suvel ei pea kartma. Kui väga tarvis võib sügisel olukorda hinnates rattarajad taas sõiduautodele loovutada. [..]

Loe edasi klikates artikli pealkirjal

Read more

Izmailova: Reformierakond ajab jälle kärbseid pähe

Eestimaa Roheliste liidri Züleyxa Izmailova hinnangul on Reformierakonna tegevus lasteaia kohatasude kaotamise osas paljuski mitte ainult vastuoluline, vaid ka populistlik.

“Võimul olemisega harjunud parteide tegevus on kohati täiesti ajuvaba. Näiteks lubasid viimastel riigikogu valimistel Kaja Kallas ja Reformierakond lasteaia kohatasude kaotamist. Kahjuks või õnneks jäi reform valitsusest välja, kuid nõuab Tallinnas opositsioonis olles oma riigikogu valimiskampaanias välja käidud lubaduse – lasteaia kohatasu kaotamise täitmist,” ütles Izmailova BNS-ile.

“Jääb arusaamatuks, miks ei täida Reformierakond valijatele antud lubadust neis omavalitsustes, kus võimul ollakse. Näiteks Tartus, kus nad värskes koalitsioonis sotsidega võidukalt teavitavad, et kohatasu ei tõsteta. Mis pole muidugi kaugeltki sama, mis algselt lubatud kohatasu kaotamine,” märkis Izmailova. “Sisuliselt on tegu populistliku, lennukilt raha loopimise lubadusega. Sest kõik ei vaja kohatasust vabastust. Lisaks võivad taolisel meetmel olla ka väga halvad regionaalpoliitilised tagajärjed. Eriti just väiksemate ja suuremate omavalitsuste konkurentsis, andes veelgi suuremat hoogu linnastumisele.” [..]

Loe edasi klikates artikli pealkirjal.

Read more

Kutsume üles Tallinna eraldama lisaraha ühistranspordikriisi lahendamiseks

Erakond Eesimaa Rohelised Tallinna osakond teeb Tallinna Linnavolikogule ettepaneku linna ühistranspordikriisi lahendamiseks eraldada pealinna liiniveo tarbeks 4 miljonit eurot rohkem kui Tallinna Linnavalitsus on järgmise aasta eelarves ette näinud ning pakub sellega seoses välja piisavas mahus kärpeid muudes vähem vajalikes kuludes. Samuti kutsuvad rohelised muutma linna ühistranspordi juhtimist professionaalseks ja apoliitiliseks.

Rohelistele teeb muret, et linn ei suuda juba aastaid muuta seda, et üha enam inimesi kasutab liiklemiseks autot ning ühistranspordi kasutajate osakaal väheneb. Roheliste hinnangul on põhjuseks linna ühistranspordi ebaühtlane kvaliteet ning vajadustele mitte vastav liinivõrk.

„Inimesed kasutavad autot sellepärast, et nii on sageli kiirem ja mugavam. Kaasaegses linnas peaks kõige mugavamaks alternatiiviks vastupidi olema just ühistransport. Tallinnas aga tuleb sihtpunkti jõudmiseks sageli teha mitmeid ümberistumisi. Samuti on linn tunnistanud, et madalatest palkadest tingitud juhtide puuduse tõttu ei ole võimalik võtta kasutusele uusi keskkonnasõbralikke sõidukeid,“ ütles Roheliste juhatuse liige Joonas Laks.

Loe edasi klikates artikli pealkirjal.

Read more

Rohelised: Linnavalitsus on osa Reidist lepingut rikkudes juba laiemaks ehitanud

On selgunud kurvastav tõsiasi, et linnavalitsus on teadlikult ja vettpidava põhjenduseta rikkunud Reidi tee kokkulepet ning teed juba laiemaks ehitanud.

Roheliste volikogu esimees Aleksander Laane: “Nähtavasti on Reidi teed laiemaks ehitatud palju varem, kui linnavalitsuse tellitud uuring väidetavalt valmis. Töö on sedavõrd nõrk, et tegijadki möönavad vabandades ja vastutust veeretades, et nad pole algandmete õigsust kordagi kontrollinud. Täpselt nende samade algandmete väga nõrk kvaliteet ilmnes juba tunamulluste läbirääkimiste käigus.”

Uuring ei kajasta lahendusi, millega autostumisprobleeme kaasajal lahendatakse – näiteks ühistransport. Osa dokumendist on koguni kopeeritud kümnenditagustest materjalidest. Kas selleks, et mitte kasutada nende linnade kogemust, kus autostumise probleemi on osatud edukalt ohjata?

Tallinnlasi püütakse petta ka ummikutega hirmutamise läbi. [..]

Loe edasi klikates artikli pealkirjal.

Väide, et inimeste liikumisvõimaluste mitmekesistamine kasvatab ummikuid, on iseenesest absurd. Uuringust endastki selgub, et rääkida saab vaid ajutistest ootejärjekordadest ja sedagi vaid tipptunnil ja korraga vaid ühe suuna lühikesel lõigul. Samuti pole uuringus tehtud õhusaaste hajumisarvutust. Selle asemel on vaid spekulatiivsed, põhjendusteta eeldustega hinnangud õhuheitmete muutumise protsentide kohta kahe variandi võrdluses.

Read more

Rohelised: Reidi tee oli kompromiss, mis kuulub täitmisele

Erakond Eestimaa Rohelised volikogu leidis oma 5. juunil toimunud koosolekul, et laiapõhjaline “Reidi tee ehitusprojekti parandamise kokkulepe”, mis sõlmiti 06.02.2018, on kompromiss, mis kuulub täitmisele.

“Kompromissi eesmärgiks oli ja on suunata Tallinna liikluse arengut nii, et prioriteetideks on jalakäija, jalgrattur ja ühistranspordiga liikleja. Selleks tuleb eelistada kaasaegse planeeringuga linnatänavaid ja mitte magistraale, viia võimalikult palju liiklust kesklinnast välja, suurendada jalakäijate alasid kesklinnas,” selgitas Roheliste volikogu esimees Aleksander Laane.

Tallinna poolt allkirjastasid kokkuleppe linnapea Taavi Aas ja kaasamise eest vastutav abilinnapea Züleyxa Izmailova, rühmitust Merelinna Kaitseks esindasid Elo Kiivet ja Mihkel Annus.

Uudised selle kohta, et Tallinna Linnavalitsus kavatseb taganeda kokkuleppest ja muuta linnaarengu poliitikat nii, et jätkuvalt on jalakäijate ja ratturite asemel eelistatud vaid sõiduautod, on murettekitav, sest antud mõtlemine kuulub minevikku.

Linnavalitsus viitab Reidi tee osas millegipärast avalikustamata uuringule. Reeglina on taoliste mitte-riigikaitseliste uuringute salastamise põhjuseks nende kehv kvaliteet, küsitav metoodika või tellijale-maksjale sobivate, kuid sisuliselt põhjendamatute järelduste tegemine. [..]

Loe edasi klikates artikli pealkirjal.

Read more

SUUR ÜLEVAADE – kuidas Rohelised Tallinna muudavad

Koalitsioon Keskerakonnaga on kestnud praeguseks aasta – siin on ülevaade senistest saavutustest, mille üle ise kõige uhkemad oleme:

– Reidi tee
– Kaasamine, koostöö ja läbipaistvus
– Tallinna Energiaagentuur ja päikesepaneelide projekt
– Tallinna Botaanikaaed
– Tallinna viimine pestitsiidivabade linnade kaardile
– Mahetoit ja toiduteadlikkus laste haridusasutustes
– Linnaaiandus
– Välisprojektid
– Õismäe raba terviseradade rekonstrueerimine
– Merivälja muul
– Igapäevane rohestamine

“Üks meie siinne tegevus, mille oleme ristinud „igapäevaseks rohestamiseks“, seisneb abilinnapeade, ametnike, linnaosavanemate, koostööpartnerite, volikoguliikmete ja kõikide teiste otsustajate mõjutamises ja nende keskkonnaalaste teadmiste suurendamises. Hoiame silma peal, et projektides, uutes algatustes ja igapäevatöös oleks sees inim- ja keskkonnamõõde, et otsustusprotsessid oleksid võimalikult läbipaistvad ja kaasavad ning et arvestataks erinevate ühiskonnagruppide huvidega.” [..]

Loe pikemalt klikates artikli pealkirjal.

Read more

Tallinna Rohelised linnavalitsusele: Ettepanek aaastavahetuse ilutulestiku asjus

Lemmikloomaomanikud, keskkonnast hoolijad, väikelaste vanemad jpt on pikka aega silmitsi seisnud massilise pürotehnika (kuri)tarvitamisega aastavahetuse paiku, mis hirmutab nii lemmikloomi kui ka metsloomi ja -linde. Paugutamine ei piirdu ainult vana-aasta õhtuga – kuna ilutulestiku müük algab väga varakult, saab igaüks osta pürotehnikat, mille tulemusel tekib palju planeerimata müra ajavahemikus novembrist jaanuarini. Loomadele, aga ka väikelastele ja nende vanematele tähendab see kolme kuud lakkamatut stressi.

Ilutulestiku puhul häirivad põhiliselt paugud, mitte niivõrd valgusefektid. On teada, et paljud koerad võtavad paugutamist rünnakuna ja tunnevad end ohustatuna. Varjupaikade täituvus on aastavahetusel alati suurem, sest paanikas koerad põgenevad kodust. Kuna koeral on inimesest palju teravam kuulmine, võib paugutamine tekitada talle isegi füüsilist valu. Heal juhul satuvad eksinud koerad varjupaika, halvimal juhul jäävad auto alla, külmuvad surnuks või hukkuvad kokkupõrkes metsloomade või pahatahtlike inimestega.

Linnaruumis elab lisaks lemmikloomadele ka metsloomi ja –linde. Hollandis viidi läbi uurimus, kus ilutulestiku ajal jälgiti radaritega lindude käitumist. Selgus, et tuhanded linnud tõusid peale keskööd, st uusaastaööl lendu ja maandusid alles 45 minuti pärast, seega järeldati, et linnud kogesid tugevat häiringut.[…]

Loe edasi klikates artikli pealkirjal.

Read more

Küllike Reimaa: Võtame tuleviku tagasi!

Ma ei tea, millal päike oma põlemise lõpetab ja ma ei tea, millal inimesed, riigid ja rahvad üksteise kõrid läbi närivad, et toita majanduse kasvu püha allikat, sõjatööstust. Kuid ma tean, et maavarad, nii ka põlevkivi, saavad ükskord otsa ja need ei taastu kiiresti, ehk mitte üldse inimkonna eluea jooksul. Seetõttu meie slogan “võtame tuleviku tagasi” peegeldab kõige täpsemalt seda, kus me oleme ja kuhu tahaksime jõuda.

Ma ei arva, et põlevkivi kaevandamise ja põletamise saab lõpetada kohe ja kiiresti, nipsust, kuid see peaks olema meie mitte liiga kauge eesmärk, kui me ei taha oma Põhja- Eesti maa-alust õõnsaks uuristada, ükskõik kui kõrgele me põlevkivist ära kasutatava energia hulga viime. Samas ma ei arva, et meie energiatulevik peaks olema aatomienergias.

“Põlevkivi kasutamise riikliku arengukava 2016-2030” järgi on 2013.aasta koondbilansi andmetel Eesti põlevkivimaardla varu 4750,4 miljonit tonni. Praegu on Eesti energia kaevandusmaht 15,01 miljonit tonni aastas ja kogu Eesti kaevandusmaht 20 miljonit tonni. Kuigi Enefit toodab energiat ka tuulest, veest, päikesest, prügist ja biomassist, on selle osakaal Eesti elektritootmise mahust mitte eriti suur. 2005 aastal oli taastuvatest energiaallikatest toodetav energia 18%, planeeritud oli see tõsta 20% -ni aastaks 2020.

Auveres väidetavalt saaks toota 50 % osas taastuvast biomassist.[…]

Loe edasi klikates artikli pealkirjal.

Read more

Kaasav linnaplaneerimine kui kliimameede

Kui kohalik kogukond ja eksperdid on oma elukeskkonna kujundamisel kaasatud, sünnivad rohelisemad lahendused. Arvestades, et toimub võimust võõrandumine ja samal ajal istume kõik valguskiirusel kihutaval kliimasoojenemise rongil, peaks olema kaasav ja jätkusuutlik linnaplaneerimine elementaarne.

Tallinna abilinnapeana on keskkonnateemade kõrval linnaelanike kaasamine otsustusprotsessidesse üks valdkond, mille koalitsiooniläbirääkimistel enda vastutusalasse sain. Seetõttu puutun ma oma töös pidevalt kokku nii kaasamisentusiastide kui –skeptikutega.

Olen viimaseid hoolega uurinud ja välja on joonistunud kaks tüpaaži. Ühed usuvad iseenda piiritusse võimekusse ja ei näe ühtki põhjust, miks võhiklike linnakodanike või tüütute aktivistidega (ega ekspertidega) üldse millegi osas konsulteerida. Need on üldiselt vanema generatsiooni esindajad, kes siin linnavõimu koridorides juba pikalt asjatanud on. Neid kaasamisusku pöörata on paras katsumus.

Teise tüpaaži esindajatega on lihtsam, sest nemad on tulemuslikkusele orienteeritud argumenteerijad. Valdavalt on neil kaks hirmu. Esimene on, et kaasamise näol on tegemist keerulise, kohmaka ja tihti tulemusetu protsessiga. Las see tehnilisemat sorti küsimus jääda praegu sinnapaika, see pole antud loos oluline. Teine argument pakub juba rohkem pinget.

Loe edasi klikates artikli pealkirjal.

Read more

Tallinn on läbipaistvuselt kolmas pealinn Euroopas

Tallinna abilinnapea Züleyxa Izmailova sõnul on Tallinna kõrge koht loomulik, sest e-riigi pealinna asjaajamisel on läbipaistvus iseenesest mõistetav, kuid plaan on edasi areneda. “Kavatseme parandada Tallinna kodulehel oleva info ligipääsetavust vaegnägijatele ja –kuuljatele, avada avalikkuse tõhusamaks kaasamiseks kodulehe osalusvärav ja täiustada linnaruumi arengust ja selles kaasa rääkimise võimalustest ülevaate andmist.”

Omavalitsuste ja teiste organisatsioonide läbipaistvust hindav koostööplatvorm Dyntra paigutab Tallinna 18 Euroopa pealinna seas 3. kohale.

Läbipaistvust mõõdetakse 57 indikaatori abil, millest Tallinn vastab 38-le. Pingerea võimsaks liidriks on Madrid, Tallinna selja taha jäävad näiteks Helsingi ja Brüssel. Indikaatorid jagunevad seitsmesse kategooriasse: valitsemise läbipaistvus, info ligipääsetavus, kodanike kaasamine, finantsläbipaistvus, lepinguliste suhete läbipaistvus, linnaruumi planeerimine ja avaandmed.

Loe edasi klikates artikli pealkirjal.

Read more

Abilinnapea Züleyxa Izmailova: tule osale Tallinna sihtide seadmises!

Tallinn alustab uue arengukava koostamist ja kutsub inimesi selles osalema. Oktoobri jooksul toimuv ideekorje on abiks linna arengu eesmärkide sõnastamisel. Üheks ambitsiooniks on saada maailma parima elukeskkonnaga linnaks.

Tallinn on asunud koostama uut strateegilise juhtimise dokumenti „Tallinna arengukava 2021+“. Varasemalt on arengukavade koostajaks olnud linnaametnikud kahasse valitud ekspertidega ja laiem avalikkus on kava näinud siis, kui see valmis on. Uue arengukava koostamisse soovib Tallinn laiemat avalikkust kaasata juba võimalikult varakult, et kõigepealt paika panna linna arengu eesmärgid.

Kaasamist kureeriv Tallinna abilinnapea Züleyxa Izmailova selgitab, miks arengukava vajas uut lähenemist: „Eks enamasti ongi sellised kabinetihämaruses sündinud 100 ja enama leheküljelised raamatud jäänud sahtlipõhjadesse tolmu koguma. Kuigi ka nendes võib leiduda igati häid ideid, puudub enamasti seos eelarvega ja ka täpsem ettekujutus, kuidas seatud sihtideni jõudma peaks. Sel korral oleme käivitanud veebis ideekorje, kuhu kõik on oodatud Tallinnaga seotud mõtteid avaldama ja koos teistega arutlema!“ [..]

Loe edasi ja leia link klikates artikli pealkirjal.

Read more
Translate »