Lõpetada sõda looduse vastu! – Piret Räni

Eesti Ornitoloogiaühingu juhataja Kaarel Võhandu sõnul on meie metsades linde 1980ndatega võrreldes umbes 35 protsenti vähem. Oleme kolme-neljakümne aastaga kaotanud 3,5 miljonit lindu.
Mõtleme nüüd koos, kõik kolme-neljakümnesed parimas eas inimesed – see on juhtunud meie eluea jooksul. Ja elupaikade kadu on kiirel tõusuteel, järelikult on lindude-loomade-putukate arvukus veelgi kiiremalt edasi kahanemas. Kas me näeme veel enne oma eluea lõppu linnustiku-loomastiku väljasuremist?
Me kõik ju teame, et elurikkuse kao taga on inimtegevus. Võtame teistelt liikidelt elupaigad, likvideerime need lühiajalise kasumi nimel, saastame elukeskkonnad ja ratsionaliseerime tapmist oma tegevuse tahtmatuks kaasnähtuseks.

Võtkem vastutus ja lõpetagem sõda looduse vastu!

Esimesel aprillil korraldasime Pesitsusraadios (see on Päästame Eesti Metsad MTÜ poolt korraldatava pesitsusrahukampaania podcast) Metsapeakandidaatide debati. Ideeks oli mängida paralleelreaalsust, kus Linnapeade (inimühiskonna eestkõnelejate) kõrval on otsuste tegemisel osalisteks ka Metsapead – looduse eestkõnelejad. Kandidaadid esitlesid oma programme, mida nad Metsapeana oluliseks peaksid. [..]

Loe edasi klikates artikli pealkirjal.

Read more

Helina Tilk: kodanike ja üldsuse hukkamõist on neile nagu hane selga vesi

22.märtsil 2021 kinnitas Keskkonnaamet hanede ja laglede kaitse ja ohjamise tegevuskava, mis õigustab põldudel tiibu puhkavate ja toitu otsivate rändlindude hukkamist. Jällegi on on juhtunud see, mis on saanud Keskkonnaameti praktikas tavapäraseks.

Avalikkusele püütakse jätta muljet, et pärast uuringuid ja arutelusid on saavutatud põllumeeste ja linnukaitsjate vahel kompromiss. Paraku tundub kõigil osapooltel olevat kompromissist oma arusaam Ja veel olulisem on mõelda, kas lindude surm saab olla mõne kompromissi osa. Vastupidiselt ornitoloogiaühingu ettepanekule heidutusjahi lubamisest üldse loobuda, tõstis Keskkonnaamet kevadise heidutusjahi olulisust tegevuskavas kolmandalt prioriteedilt (soovituslik tegevus ehk tegevus, mis aitab kaudselt kaasa eesmärkide saavutamisele) teisele prioriteedile (vajalik tegevus, mis aitavad oluliselt kaasa eesmärkide saavutamisele). Niisiis kas ei ole keskkonnaametnikud linnuteadlaste ekspertarvamusest aru saanud või on sellega lihtsal küüniliselt arvestamata jätnud?

Vastupidiselt Keskkonnaameti pressiteates välja kuulutatud valgepõsk-laglede ja suur-laukahanede kevadise heidutusjahi lubamisele on Ornitoloogiaühing teinud ettepaneku heidutusjahti mitte rakendada. Põhjuseid on mitmeid. [..]

Loe edasi klikates artikli pealkirjal.

Read more

Juhtkiri: Metsasõja nähtamatud ohvrid

Keskkonnaühenduste vaatest on praegu metsades toimuv genotsiidi sarnane olukord – suurte masinate, harvesteridega lähevad “kliimakangelased” kohta, kus linnurahvas on parasjagu loomas kodusid, peresid. Päästame Eesti Metsad MTÜ koos Rohelistega on nõudmas kolmekuulist raierahu, sest sellises olukorras, kus rahuläbirääkimiste käigus lahingutegevus edasi toimub, pärsib edukaid kõnelusi. Minister Mölder on kokku kutsunud uue metsandusarengukava juhtkogu ning MAK2030-st võiks saada rahuleping majandusliku, sotsiaalsete, kultuuriliste ja keskkondlike eesmärkide vahel. Selle rahulepingu sõlmimise õnnestumist ja legitiimsust seab aga kahtluse alla juhtkogu koosseis – keskkonnaorganisatsioonid jäeti laua äärest kõrvale. Põhjendused selleks ei ole olnud veenvad. Kui minister ütleb, et juhtkogu koosneb teadlastest ja ministeeriumi esindajatest, tundub vähem kursis olevale inimesele tõenäoliselt kõik väga korras olevat.

Aga meie teame, et suur osa kaasatud teadlastest, aga ka ministeeriumi ametnik, on olnud pikka aega tööstuse surve all ning nii meie kui keskkonnaorganisatsioonide seisukohast on see mõjunud nende objektiivsusele pärssivalt. Ma ei väida, et tuleks kutsuda üles korruptsiooni välja juurimisele, aga ilmselt on teatud majanduslikud suhted ja sidemed paratamatult tekkinud ülikoolide ja ettevõtete vahel. Ja seda ei saa ka ainult halvaks asjaks pidada, sest teadust peabki toetama, kuid see ei tohi kujuneda ka ettevõtja pilli järgi tantsimiseks. Kuidas seda ära hoida? Kas on mõni ettevõte, mis oleks huvitatud esmalt keskkonnahoiuga seotud uuringutest ja alles seejärel majanduslikest näitajatest? Kas metsa hoid võiks kunagi hakata maksma enam kui toore? Süsiniku sidumise lähtekohast on esimesed pääsukesed ka Eestis pesa tegemas Single.earth algatuse näitel.

Aga millal hakkab RMK viie aastaste puidu välja vedamise lepingute asemel tegema pikaajalisi lepinguid mustikate välja toomisele?

Read more

Helina Tilk: Raierahu on elementaarne õigus kasvatada üles oma lapsed

Kunstnik Helina Tilk kuulub Roheliste juhatusse ja on Nõmme ringkonna koordinaator. Kõige olulisemaks on tema jaoks inimese ja looduskeskkonna harmooniline kooseksisteerimine, elurikkuse hoidmine ja maakera ressursside raiskamise peatamine.

Sa oled Roheliste Tallinna piirkonna Nõmme ringkonna koordinaator. Mida see tähendab? Kes peaksid Sinuga ühendust võtma?

Nõmme linnaosa on parim koht elamiseks inimestele, kes mingil põhjusel ei taha päris maale kolida, kuid vajavad enda ümber rohkem rohelust ja vaikust, kui kesklinna elanikud. Ajalooliselt on Nõmme säilitanud oma 19. sajandi näo ja planeeringu ning on kujunenud üheks enim nõutud elurajooniks Tallinnas. Kahjuks toob see kaasa arendajate surve rajada arendusi, mis kahjustavad tihtipeale Nõmme ajaloolist ilmet, tungivad rohealadele või hävitavad kõrghaljastust. Nõmmekad on kokkuhoidvad ja võtame väga valulikult seda, kui meie elukeskkonda kahjustatakse. Meile on oluline ka piirkonna turvalisus ja rattaga liikumine. Ma tahaks väga, et nõmmekad tuleksid rohelistega koos KOV valimistel nende teemade eest seisma.

Milliste ülesannetega Sa veel erakonnas tegeled?

EERis tuleb kaasa lüüa kõikides küsimustes, mis erakonnale on olulised. Teen postitusi, vahest kirjutan, käin debattidel jne. Olen võtnud oma südameasjaks Eesti metsa- ja elurikkuse teemad, mis ei tähenda, et ma näiteks abieluvõrdsust oluliseks ei pea.
Lapsed ja haridus, loodusharidus, keskkonnateadlikkus, toiduraiskamine – ei jõua teemasid kiiresti üles lugedagi.

21. märtsil õpetasid Metsapäeval kõigile, kuidas teha lindudele pesakaste ja kuidas neid üles panna. Kust Sa selle idee peale tulid? [..]

Loe edasi klikates artikli pealkirjal.

Read more

Piret Räni: Aeg on nõuda pesitsusrahu!

Looduskaitsjad soovivad, et keskkonnaminister võtaks kuulda Eesti Keskkonnaühenduste Koja ettepanekut kehtestada  Eestis raiepiirangud kõikides metsades 15.04–15.07 ja kaitsealadel 15.03–31.08.

Juba üle kahekümne aasta nõuavad looduse käekäigust hoolijad pesitsusrahu. Siiani pole veel ükski keskkonnaminister üleüldist raierahu välja kuulutanud.

Eestis kehtiva seadusandlusega tutvudes võib jääda mulje, et pesitsusrahu polegi vaja eraldi seadustada. Looduskaitseseaduse §55 järgi on keelatud looduslikult esinevate lindude pesade ja munade tahtlik hävitamine ja kahjustamine, samuti lubab Metsaseaduse §40 keskkonnaministril raierahu välja kuulutada. Ent ometi pole ükski keskkonnaminister metsaraiet piiranud ja ka pesitsusajal jätkub intensiivne metsamajandamine, ilma et me kuuleks pesade hävitajaid kinni võtma ruttavate politseiautode sireene. [..]

Loe edasi klikates artikli pealkirjal.

Read more

Roheliste ja MTÜ Päästame Eesti Metsad koostöö pesitsusrahu nimel

MTÜ Päästame Eesti Metsad (PEM) algatas 15. märtsil neli kuud kestva kampaania, mis keskendub pesitsusrahu seadustamisele. Looduskaitsjad soovivad, et keskkonnaminister võtaks kuulda Eesti Keskkonnaühenduste Koja ettepanekut kehtestada Eestis raiepiirangud kõikides metsades 15.04–15.07 ja kaitsealadel 15.03–31.08. Tegelikult võiks kehtida ühtlane raierahu kõikjal 15.03–31.08.
Eestimaa Rohelised toetavad nõuet kehtestada kõikjal Eesti metsades kohustuslik pesitsusrahu.
Kampaanial saab silma peal hoida veebilehel https://savetheforest.ee/pesitsusrahu/
Erametsades hukkus 2017. aasta kevadsuviste raiete tõttu vähemalt 71 000 linnupoega ja aasta hiljem vähemalt 84 000 linnupoega. Kõige rohkem hävitab linnustikku kevadsuvise perioodi lageraie, sest selle käigus hävivad nii maapinnal, põõsastikes, puuõõnsustes kui ka võrades pesitsevate lindude munad ja lennuvõimetud pojad. Metsalindude arvukus Eestis väheneb keskmiselt 101 400 linnu võrra aastas.
Kodanikeühendus Eesti Metsa Abiks küsis 2019. aastal õiguskantsler Ülle Madiselt, kuidas tema olukorda hindab. Õiguskantsler ütles selgelt välja, et riigil tuleb raietööde kavandamisel arvestada pesitsevaid metsalinde kaitsva seadusega. Sellegipoolest pole Keskkonnaministeerium teinud seni mitte midagi olukorra parandamiseks ja meie metsades toimuva raietegevuse seadustega kooskõlla viimiseks. Metsaseaduse §40 võimaldab keskkonnaministril raierahu välja kuulutada. Ent ometi pole ükski keskkonnaminister metsaraiet piiranud.

Mida saaks teha? [..]

Loe edasi klikates artikli pealkirjal.

Read more

Rohelised 9. märtsil kell 14:00 Keskkonnakomisjonis

Eestimaa Roheliste oktoobris algatatud petitsioon, millega soovitakse referendumit küsimuses “Kas lageraied peaksid Eestis olema keelatud?” jõuab teisipäeval 09.03 Riigikogu Keskkonnakomisjoni arutlusele.

“Väga põhjalikke ning häid metsateemalisi petitsioone on tehtud ka eelnevalt, kuid seekord otsustasime läheneda teisiti,” sõnas roheliste esimees Kaspar Kurve. “Meie eesmärk ei ole komisjoni veenda, et 7ha lageraielangid või praegused raiemahud on liiga suured, meie soovime seda, et lageraiete teemal korraldataks referendum.”

Joonas Laks: “Valitsus on juba 2021 riigieelarves rahvahääletuse korraldamise kulu ette näinud ning rahvalt arvamuse küsimise pretsedent peab kindlasti lähiajal tekkima, sest meie esindusdemokraatia vajab täiendamist. Metsasõda on ere näide sellest, kuidas rahvas on neid puudutavas küsimuses täiesti kõrvale jäetud – statistikat varjatakse, kaasamine on näiline nii juhtrühmas kui kohalike elanike osas, käib valeinfo ja laimu levitamine. Referendum on võimalus, mida tuleb kindlasti kasutada.” [..]

Loe edasi klikates artikli pealkirjal.

Read more

Rohelised esitasid ohtlike naftasaaduste pumpamise kohta kuriteoteate

Rohelised esitasid ohtlike naftasaaduste pumpamise kohta kuriteoteate

“Palusime Politsei- ja Piirivalveametil uurida, kuidas on võimalikuks saanud olukord, et valitsus on tegelenud keskkonnakatastroofi ohu loomisega, “ ütles Zuzu Izmailova, EER esinaine.

“Siin on kaks võimalust – kas on tegemist erakordse rumalusega või teadliku kuriteoga ning Eesti huvide kahjustamisega. Seniste valitsuste tegevus viitab siiki selgelt täiesti teadlikule keskkonnaküsimuste ignoreerimisele ja inimesele vajaliku elukeskkonna kahjustamise soosimisele, “ on EER volikogu esimees Aleksander Laane veendunud.

“Juba praeguseks on ajakirjanikud teinud väga head tööd ja viiteid pehmelt öeldes kahtlastele tegemistele on piisavalt,” arvas ERR esimees Kaspar Kurve.

Kuriteoteate teksti lugemiseks kliki pealkirjal.

Read more

Ott Kiens: Raiemahu õige number

Alates metsasõja algusest 2016. aastal on ilmunud suur hulk erinevaid mõtteavaldusi: süüdistavaid, kompromisse otsivaid, rohkem ja vähem teaduslikke. Julgen väita, et suhteliselt suur osa neist on keskendunud õige raiemahu otsingutele. Ökoloogid, metsandusteadlased, metsaärimehed ja paljud teised on seda õiget numbrit palehigis otsinud. Miks siis õiget numbrit pole leitud?

Õige vastus on see, et senikaua kuni ühelt poolt vaadatakse metsa ökoloogilist aspekti ja teiselt poolt vaadatakse raha, siis seda õiget numbrit ei leitagi. Lahenduse leidmiseks tuleb lähtuda RMK enda poolt kodulehel kirja pandule ehk: „Me majandame riigimetsa säästlikult ja efektiivselt, tagades metsaressursi ökoloogiliste, majanduslike, sotsiaalsete ja kultuuriliste väärtuste säilimise ning suurenemise.“

Read more

Looduse õiguste juriidiline revolutsioon – Valérie Cabanes

Õiguslik süsteem, mis eraomandist enam tähtsustaks elusmaailma kaitset, oleks võimas tööriist ökoloogiliseks üleminekuks. Prantsuse mittetulundusühingu Notre Affaire à Tous asutaja Valérie Cabanes põhjendab looduse õiguste ja ökotsiidi kuriteona seaduses sätestamise vajadust.

Tööstustest või äärmuslikest kliimamuutustest põhjustatud katastroofide tõttu üldsuse tähelepanu alla sattunud keskkonnakaitse küsimus on täna kõikide jaoks oluline teema. Ent mida see täpselt tähendab? Mida kaitseb keskkonnakaitse? Ressursse? Maastikke? Inimeste kogukondi?

1950ndatest alates on kollektiivne teadlikkus keskkonnakahjudest ja ohtudest loodusvaradele olnud tõusuteel. Sellest tulenevalt on ühiskonna kõige nõrgemate liikmete – elavate, ent mitte-inimeste õiguste kaitseks esile kerkinud keskkonnaõigus. See on vahend teatud tegevustele keeldude ja piirangute kehtestamiseks, mille ohvriks inimesed ja planeet potentsiaalsetelt langeda võiksid.

Read more

Lageraiete referendumi petitsioon jõudis Riigikogusse.

Roheliste algatatud ja 1272 allkirja saanud petitsioon referendumi korraldamiseks küsimuses, kas lageraied peaksid Eestis olema keelatud, osutab ühele põletavamale keskkonnaprobleemile – metsade ja elurikkuse hävi(ta)misele. Eesti viimaste aastate metsanduspoliitika on rahva lõhestanud, ajakirjandus on olukorra tituleerinud nn metsasõjaks ning suutmatus vastu võtta uut metsanduse arengukava, on lõhet ainult süvendanud.

“Petitsioon referendumi korraldamiseks lageraiete teemal oli algselt mõeldud roheliste poolse alternatiivina eelmise valitsuse kavandatud abielureferendumile,” sõnas roheliste esimees Kaspar Kurve. “Meil on hea meel, et plaanitav referendum jääb ära, kuid leiame, et rahva kaasamine läbi otsedemokraatlike meetodite on jätkuvalt oluline. Meie praegune metsanduspoliitika puudutab mitte ainult eestlasi täna, vaid kõiki meie järeltulevaid põlvi.”

Kuigi Roheliste petitsioon kutsub Riigikogu üles küsima referendumil, kas lageraietega jätkamine on lubatav või mitte, on küsimustering kindlasti laiem. Roheliste eesmärk on innustada Riigikogu kasutama otsedemokraatia erinevaid vorme ja kaasama rahvast meid kõiki puudutavate keskkonnaküsimuste arutamisse ja lahendamisse. [..]

Read more

Rea Sepping: Lindora laadametsa raiekava “kaasavast” koosolekust

Arutlen, miks meil on vaja kaasamisspetsialisti, kes loodusinimesi ja rahainimesi vahendaks. Kuuldavasti pakkus Tallinna Ülikool RMKle kaks pakkumist nende kommunikatsiooni ja kaasamispraktikate arendamiseks, kuid mida ei peetud vajalikeks. Nüüd on vähemalt Kagu-Eesti loodusrahvas aktiveerunud ja kavatseb selle teemaga edasi minna ja vähemalt Lindora laadametsa päästa.

Kas te teate Lindora laata? Kui olete Lõuna-Eestist, siis ilmselt teate. See on Eesti kõige vanem järjepanu toimunud laat, kus teede ristil metsa sees kaubeldi ja kaubeldakse iga aasta oktoobrikuus, esimesed kirjalikud teated selle kohta on aastast 1893. See laadaplats või õigemini laadamets asub vääriselupaiga ja maastikukaitseala vahetus läheduses. Ühel reedesel pärastlõunal võtsin kätte ja läksin nn kaasavale koosolekule, mis oli korraldatud RMK poolt, et tutvustada plaani Lindora laadaplatsi ümbruse metsad nn aegjärkse raiega maha raiuda. (Aegjärgne raie, mis see on? Otseselt ei toimu kiiret lageraiet, võetakse veidi kauem aega, aga lõppkokkuvõttes jääb plats ikkagi lagedaks.)

Ma läksin kohale, sest mind vaevas juba ammu mure, et Eestis majandatakse metsi liialt intensiivselt ning raietööde tulemusi on jube vaadata. Tean ka – keskkonnateadust õppinuna – mida tähendab liigne metsaraie. Lootsin, et suudan oma mõtteid ja teadmisi kaasava arutelu vormis ka teistele edasi anda. Koosolek algas selgitusega, millised on konkreetsed raieplaanid Lindora laada ümbruse metsadele. Kohal olin mina ainukesena kohalikku kogukonda esindamas ja umbes kümme teist inimest, pealtnäha metsamehed ja RMK töötajad. [..]

Loe edasi klikates artikli pealkirjal.

Read more

Juhatus: RMK laastab ja hävitab valitsuse heakskiidul

Hiljutine järjekordne ristipuude hävitamine on selge näide RMK jätkuvast keskkonna- ja kultuurivastasest rüüstest.

“Ristipuude mahavõtmine on kogukonnamälu mõttes võrreldav hauarüvetamisega. Riste on lõigatud puudesse lahkunute mälestuseks. Ettekujutus, et lahkunu hing on seotud mõne puuga, on sellel maal palju vanem kui kristlikud uskumused. See kõik lisandub metsa kui looduskoosluse väärtusele,” ütles Roheliste juhatuse liige Marko Kaasik.

“Isamaa ja Reformierakonna alustatud ja EKRE poolt jätkatav metsalaastmine on jõudnud oma jõhkruselt uuele tasemele. Meie kõigi metsa hävitatakse nüüd ka kaitsealadel ja hiites ning külade vahetus läheduses. Süsinikuvaru puudes ja pinnases taastub ehk 80 aastaga, aga elurikkus ei pruugi lageraiete puhul enam kunagi taastuda. Enamus metsast väljatoodud puidust läheb kas kohe kütteks või tehakse sellest lühikese elueaga tooteid. Just hävitamine ja laastamine on selle riiklikult mahitatud tegevuse kohta õiged sõnad,” lisas volikogu esimees Aleksander Laanele.

Ainult lageraietele toetuv metsa majandamine ei ole jätkusuutlik ning kliimakriisi ja inimeste teadlikkuse kasvu ajal ka enam vastuvõetav. Seepärast on inimesed asunud oma kodulähedaste metsade kaitsele kõikjal Eestis ning Rohelisd ja enam kui 1200 vastava petitsiooni allakirjastanud kodanikku on teinud Riigikogule ettepaneku panna lageraiete küsimus rahvahääletusele.

Read more

Petitsioon lageraiete referendumile panemiseks jõudis riigikokku

Eestimaa Roheliste petitsiooni allkirjastamine, millega taotletakse referendumi korraldamist küsimuses “Kas lageraied Eestis peaksid olema keelatud?”, on lõppenud ning algatus on saadetud Riigikogule.

“Valitsuse otsus kaasata inimesi rohkem riigivalitsemisse läbi otsedemokraatlike meetodite on tervitatav,” sõnas roheliste esimees Kaspar Kurve. “Probleem täna kirgi kütva referendumiga seisneb selles, et sisuliselt ei muuda see mitte midagi. See on küsitlus kehtiva korra kohta ja ühtegi tegevust see endaga kaasa ei too. Meie pakume valitsusele, kes vähemalt retoorikas rahva tahtega arvestamist oluliseks peab, arutelu referendumi üle, mis ka reaalselt midagi muudaks ja lageraiete küsimuses mingi lahenduse pakuks.”

Züleyxa Izmailova: “Valitsusliit lõpetagu silmakirjatsemine ja seisku oma sõnade taga. Kui öeldakse, et rahvalt on oluline arvamust küsida, siis küsitagu seda ka riigielu puudutavates küsimustes, mitte ainult neis, mis valitsusparteide valimisvankrit veavad. Ilmselgelt kardab valitsus referendumil lageraiete kohta küsida, sest on üsnagi suur tõenäosus, et rahvas keelabki Eestis lageraie kui peamise majandamise viisi. ”

Rahvaalgatus.ee keskkonnas üleval olnud algatus “petitsioon referendumi korraldamiseks: kas lageraied peaksid Eestis olema keelatud”, kogus üle 1272 allkirja, mis tähendab, et Riigikogu on kohustatud seda arutama. Millisesse komisjoni antud ettepanek jõuab, selgub uuel aastal.

Read more

Joonas Laks: Millest peaks uus Keskkonnaminister alustama?

Rene Kokk on tervislikel põhjustel tagasi astunud Keskkonnaministri kohalt. See töö ongi praeguses neoliberaalselt kallutatud ja pidevas patiseisus olevas valitsuses keerulisem kui mõnes teises. Tervis on kalleim vara, seega mõistame otsust ja soovime head paranemist Riigikogu saadikute rammusates ridades.

Keskkonnaministeerium peab olema võtmeministeerium. Meie inimeste ja majanduse tuleviku väljavaated on hetkel tugevalt seotud ressurssidega, mida pakub meile emake Maa. Nende kingitustega tuleb hellalt ümber käia ning neid ei tohi liiga kergekäeliselt ja lühiajalise tulu nimel maha parseldada. Ja kui kliimamuutuste teemaga on hetkel esiplaanil Majanduse- ja kommunikatsiooniministeerium, siis mets, jäätmed ja kohalike omavalitsuste kaasamine on piltlikult öeldes kõigi silme ees keset põrandat maas ja mitte keegi nende teemadega tegeleda ei taha.

Nii meie kui ka keskkonnaorganisatsioonid on palju kirjutanud ja loodetavasti tulevane minister on ka piisavalt hästi kursis, aga kui tal oleks vaja oma esimeste nädalate tööde nimekirja koostamisel abi, siis pakun talle järgmise lühikese nimekirja: [..]

Loe edasi klikates artikli pealkirjal.

Read more

Helina Tilk: Rohelised kohtuvad sel nädalal lausa kolm päeva järjest

Roheteisipäevale (27.10.) on oodatud kõik erakonna liikmed, kes on pealinna paremaks tegemisest huvitatud või kellel on lihtsalt häid ideid kilulinna kaunistamiseks. Kui sa veel erakonna liige pole, siis saad oma avalduse sisse anda siin: avaldust täitma!

Meie vapper Tiganik on juba loendamatuid kordi käinud RMK ees kõigi rohemeelsete meelsust näitamas. Kolmapäeval, 28.10. on aeg minna talle appi! Koguneme kell 16, meel valmis plakatitegemise töötoaks, mida veab Helina Tilk ning Roheliste ideede tutvustamiseks. RMK ees saab anda allkirju lageraiete vastasele rahvaalgatusele. Palume inimestel tulla kohale OMA SÕNUMIGA, mille aitame vormistada plakatil. Võib ka saata FB kaudu. Hiljem teeme näituse sõnumitest, mis inimestele kõige rohkem korda lähevad🌲

29.10. kell 21 toimub Tallinna Ülikooli BFM õppehoone 4. korruse Supernova kinosaalis keskkonnateemalise filmi vaatamine. Autor Maaja Hallik vastab küsimustele. Film “Mees Metsast “ jutustab läbi noore metsamehe silmade, kuidas Eesti riiklik metsapoliitika hävitab meie elurikkust. Mure tuleviku pärast ja kaadrid lageraiutud metsadest puudutavad kõiki keskkonnast hoolivaid inimesi. Tule vaatama ja too kaasa oma sõbrad või pereliikmed! Oodatud on osaluspanus 5 euri.

Kohtumiseni (kohe kolm korda järjest)!

Read more

Züleyxa Izmailova: Inimkond on kiirelt hävitamas kogu elusloodust

Mari Kartau artikkel Maalehes oli pahatahtlik ja eksitav. Õnneks lükkas selles toodud valearusaamad koheselt ümber samasse kontserni kuuluv Eesti Ekspress oma uudiskirjas, aga kahetsusväärsel kombel ei olnud võimalik juba tuld võtnud metsa ja roheliste tembeldamine Kremli käepikendusteks oli alanud. Eestimaa Looduse Fond, mis on üks pikimate traditsioonidega keskkonnaorganisatsioon Eestis ja kellele peame tänu avaldama tuhandete elusloodust hoidvate ning väärtustavate tegude eest, pidi oma tavapärase töö kõrvale jätma ja asuma jälle tõestama, et keskkonnakaitse Eestis ei ole kaamel.

Vene kaardile mängimine näiteks valijate hirmutamiseks on Eestis juba pika traditsiooniga. Praktika, mis läheb käiku juhul, kui isegi metsakaitsjate materdamiseks korraldatud ad hominem laimukampaania pole soovitud tulemust koju toonud. Tulemust, mis teatud parteide võimule saamisele või selle kinnistamisele kaasa aitavad. Loodusressurside majandamise ümber toimuvate poliitiliste võimumängude niidistik on tugevalt põmitud erahuvidega ja seda on juba aastaid edendatud läbi avaliku võimu meie kõigi maksuraha eest. Pole siis ime, et seni rahulikult puidu eest raha kasseerinud ärikad pole kuigi rõõmsad, et ümberlükkamatud tõendid inimtekkelisest globaalsest kliimakriisist kallutavad ka tõsimeelsemaid metsamehi tunnistama, et Eestis on metsaraiega juba kõvasti ülepingutatud ning on viimane aeg lageraietel ja odaval toormel põhinev puidusektor restruktureerida keskkonnateadlikuks ja ressursisäästlikuks puidutööstuseks. [..]

Loe edasi klikates artikli pealkirjal.

Read more

Kaspar Kurve: Metsadebati fookus on inimesel – see on vale

Aga kui me räägime lageraiete lõpetamisest, siis ei räägi me ju metsamajandamise lõpetamisest, küsimus on lihtsalt selles, milliste meetoditega see käib. Eestil on täna (veel) ideaalne võimalus kujundada oma loodusest ning puidust bränd – esimene ökoloogiliselt jätkusuutlikult metsi majandav riik maailmas. Üha enam keskkonnateadlikus maailmas oleks see nii kõva sõna, et ainuüksi loodusturismist sissetulev raha kompenseeriks tohutud raiemahud, millest täna üle poolte ahjudesse aetakse ning suurem osa odava toorainena Eestist välja viiakse.

Spektri teises otsas näen tihti sotsiaalseid ning kultuurilisi argumente. Ka need on legitiimsed väited ning esmapilgul tundub, et isegi RMK on nendest aru saanud – kaardistatakse (aga ei avalikustada) KAH (kõrgendatud avalikkuse huviga) alasid, peetakse kaasamiskoosolekuid jne. Aga ka siin on konsensuse leidmine äärmiselt keeruline [..]

Loe edasi klikates artikli pealkirjal.

Read more

Rohelised: Metsavalimisteni on jäänud täpselt aasta

Eestimaa Rohelised kutsuvad kõiki metsast, loodusest ja oma laste tulevikust hoolivaid inimesi tegema järgmistest kohalike omavalitsuste valimistest metsavalimised moodustades rohelised valimisnimekirjad üle kogu Eesti, et astuda koos välja meie metsade kaitseks.

Kandideerimisõigus on igal hääleõiguslikul Eesti kodanikul ja Euroopa Liidu kodanikul, kelle püsiv elukoht asub hiljemalt valimisaasta 1. augustil vastavas vallas või linnas ning selleks ei pea olema erakonna liige. Üles seatavate nimekirjade pikkus ei ole piiratud ja kautsjoni ei pea tasuma.

Roheliste esinaine Züleyxa Izmailova: “Arvestades tänaseid arenguid, kus erinevais paigus üle Eesti kohalikud sõdivad oma kodumetsa raiumise vastu kõikvõimalike vahenditega ja on ette võtnud isegi kohtutee, on aasta enne valimisi õige aeg ka poliitiliste hoobade kasutamist planeerima hakata. Kohalikel valimistel kehtib põhimõte, mida pikemad nimekirjad, seda rohkem hääli, mida rohkem hääli, seda rohkem kohti volikogudes ja suurem võimalus kaitsta kogukonnametsi ja elanike huvisid.”

Nädala alguses algas allkirjade kogumine lageraiete referendumi petitsioonile. Petitsiooni on nelja päevaga allkirjastanud 650 inimest.
…loe edasi klikates pealkirjal

Read more

Roheliste “Lageraied referendumile!” petitsioon ootab allkirju

Eestimaa Rohelised algatasid petitsiooni, millega taotletakse referendumi korraldamist lageraiete küsimuses. Referendum peaks toimuma 17.10.2021 ehk KOV valimistega samal kuupäeval ning täpne küsimus on “kas lageraied peaksid Eestis olema keelustatud”. Alates tänasest on võimalik petitsioon allkirjastada rahvaalgatus.ee keskkonnas.

“Metsateemalisi petitsioone on algatatud ennegi, kuid paraku pole seni nendega arvestatud,” ütles Eestimaa Roheliste esimees Kaspar Kurve. “Otsustasime seekord probleemile läheneda teisiti – meie tänane valitsus on teada andnud, et tahab läbi otsedemokraatlike meetodite rahvast rohkem riigivalitsemisesse kaasata, mis on iseenesest väga tervitatav. Võttes arvesse Keskkonnaministeeriumi suutmatust võtta vastu uus metsanduse arengukava ning üha süvenev ning ühiskonda lõhestav metsasõda, leidsime, et kõige õiglasem on siinkohal küsida rahva arvamust.” [..]

Loe lisaks klikates artikli pealkirjal.

Read more
Translate »