Helina Tilk: Rohelised kohtuvad sel nädalal lausa kolm päeva järjest

Roheteisipäevale (27.10.) on oodatud kõik erakonna liikmed, kes on pealinna paremaks tegemisest huvitatud või kellel on lihtsalt häid ideid kilulinna kaunistamiseks. Kui sa veel erakonna liige pole, siis saad oma avalduse sisse anda siin: avaldust täitma!

Meie vapper Tiganik on juba loendamatuid kordi käinud RMK ees kõigi rohemeelsete meelsust näitamas. Kolmapäeval, 28.10. on aeg minna talle appi! Koguneme kell 16, meel valmis plakatitegemise töötoaks, mida veab Helina Tilk ning Roheliste ideede tutvustamiseks. RMK ees saab anda allkirju lageraiete vastasele rahvaalgatusele. Palume inimestel tulla kohale OMA SÕNUMIGA, mille aitame vormistada plakatil. Võib ka saata FB kaudu. Hiljem teeme näituse sõnumitest, mis inimestele kõige rohkem korda lähevad🌲

29.10. kell 21 toimub Tallinna Ülikooli BFM õppehoone 4. korruse Supernova kinosaalis keskkonnateemalise filmi vaatamine. Autor Maaja Hallik vastab küsimustele. Film “Mees Metsast “ jutustab läbi noore metsamehe silmade, kuidas Eesti riiklik metsapoliitika hävitab meie elurikkust. Mure tuleviku pärast ja kaadrid lageraiutud metsadest puudutavad kõiki keskkonnast hoolivaid inimesi. Tule vaatama ja too kaasa oma sõbrad või pereliikmed! Oodatud on osaluspanus 5 euri.

Kohtumiseni (kohe kolm korda järjest)!

Read more

Züleyxa Izmailova: Inimkond on kiirelt hävitamas kogu elusloodust

Mari Kartau artikkel Maalehes oli pahatahtlik ja eksitav. Õnneks lükkas selles toodud valearusaamad koheselt ümber samasse kontserni kuuluv Eesti Ekspress oma uudiskirjas, aga kahetsusväärsel kombel ei olnud võimalik juba tuld võtnud metsa ja roheliste tembeldamine Kremli käepikendusteks oli alanud. Eestimaa Looduse Fond, mis on üks pikimate traditsioonidega keskkonnaorganisatsioon Eestis ja kellele peame tänu avaldama tuhandete elusloodust hoidvate ning väärtustavate tegude eest, pidi oma tavapärase töö kõrvale jätma ja asuma jälle tõestama, et keskkonnakaitse Eestis ei ole kaamel.

Vene kaardile mängimine näiteks valijate hirmutamiseks on Eestis juba pika traditsiooniga. Praktika, mis läheb käiku juhul, kui isegi metsakaitsjate materdamiseks korraldatud ad hominem laimukampaania pole soovitud tulemust koju toonud. Tulemust, mis teatud parteide võimule saamisele või selle kinnistamisele kaasa aitavad. Loodusressurside majandamise ümber toimuvate poliitiliste võimumängude niidistik on tugevalt põmitud erahuvidega ja seda on juba aastaid edendatud läbi avaliku võimu meie kõigi maksuraha eest. Pole siis ime, et seni rahulikult puidu eest raha kasseerinud ärikad pole kuigi rõõmsad, et ümberlükkamatud tõendid inimtekkelisest globaalsest kliimakriisist kallutavad ka tõsimeelsemaid metsamehi tunnistama, et Eestis on metsaraiega juba kõvasti ülepingutatud ning on viimane aeg lageraietel ja odaval toormel põhinev puidusektor restruktureerida keskkonnateadlikuks ja ressursisäästlikuks puidutööstuseks. [..]

Loe edasi klikates artikli pealkirjal.

Read more

Kaspar Kurve: Metsadebati fookus on inimesel – see on vale

Aga kui me räägime lageraiete lõpetamisest, siis ei räägi me ju metsamajandamise lõpetamisest, küsimus on lihtsalt selles, milliste meetoditega see käib. Eestil on täna (veel) ideaalne võimalus kujundada oma loodusest ning puidust bränd – esimene ökoloogiliselt jätkusuutlikult metsi majandav riik maailmas. Üha enam keskkonnateadlikus maailmas oleks see nii kõva sõna, et ainuüksi loodusturismist sissetulev raha kompenseeriks tohutud raiemahud, millest täna üle poolte ahjudesse aetakse ning suurem osa odava toorainena Eestist välja viiakse.

Spektri teises otsas näen tihti sotsiaalseid ning kultuurilisi argumente. Ka need on legitiimsed väited ning esmapilgul tundub, et isegi RMK on nendest aru saanud – kaardistatakse (aga ei avalikustada) KAH (kõrgendatud avalikkuse huviga) alasid, peetakse kaasamiskoosolekuid jne. Aga ka siin on konsensuse leidmine äärmiselt keeruline [..]

Loe edasi klikates artikli pealkirjal.

Read more

Rohelised: Metsavalimisteni on jäänud täpselt aasta

Eestimaa Rohelised kutsuvad kõiki metsast, loodusest ja oma laste tulevikust hoolivaid inimesi tegema järgmistest kohalike omavalitsuste valimistest metsavalimised moodustades rohelised valimisnimekirjad üle kogu Eesti, et astuda koos välja meie metsade kaitseks.

Kandideerimisõigus on igal hääleõiguslikul Eesti kodanikul ja Euroopa Liidu kodanikul, kelle püsiv elukoht asub hiljemalt valimisaasta 1. augustil vastavas vallas või linnas ning selleks ei pea olema erakonna liige. Üles seatavate nimekirjade pikkus ei ole piiratud ja kautsjoni ei pea tasuma.

Roheliste esinaine Züleyxa Izmailova: “Arvestades tänaseid arenguid, kus erinevais paigus üle Eesti kohalikud sõdivad oma kodumetsa raiumise vastu kõikvõimalike vahenditega ja on ette võtnud isegi kohtutee, on aasta enne valimisi õige aeg ka poliitiliste hoobade kasutamist planeerima hakata. Kohalikel valimistel kehtib põhimõte, mida pikemad nimekirjad, seda rohkem hääli, mida rohkem hääli, seda rohkem kohti volikogudes ja suurem võimalus kaitsta kogukonnametsi ja elanike huvisid.”

Nädala alguses algas allkirjade kogumine lageraiete referendumi petitsioonile. Petitsiooni on nelja päevaga allkirjastanud 650 inimest.
…loe edasi klikates pealkirjal

Read more

Roheliste “Lageraied referendumile!” petitsioon ootab allkirju

Eestimaa Rohelised algatasid petitsiooni, millega taotletakse referendumi korraldamist lageraiete küsimuses. Referendum peaks toimuma 17.10.2021 ehk KOV valimistega samal kuupäeval ning täpne küsimus on “kas lageraied peaksid Eestis olema keelustatud”. Alates tänasest on võimalik petitsioon allkirjastada rahvaalgatus.ee keskkonnas.

“Metsateemalisi petitsioone on algatatud ennegi, kuid paraku pole seni nendega arvestatud,” ütles Eestimaa Roheliste esimees Kaspar Kurve. “Otsustasime seekord probleemile läheneda teisiti – meie tänane valitsus on teada andnud, et tahab läbi otsedemokraatlike meetodite rahvast rohkem riigivalitsemisesse kaasata, mis on iseenesest väga tervitatav. Võttes arvesse Keskkonnaministeeriumi suutmatust võtta vastu uus metsanduse arengukava ning üha süvenev ning ühiskonda lõhestav metsasõda, leidsime, et kõige õiglasem on siinkohal küsida rahva arvamust.” [..]

Loe lisaks klikates artikli pealkirjal.

Read more

Rohelised algatasid petitsiooni, millega kutsutakse valitsust küsima referendumil rahva arvamust lageraiete kohta

Rohelised algatasid petitsiooni, millega kutsutakse valitsust küsima referendumil rahva arvamust lageraiete kohta

Erakonna Eestimaa Rohelised volikogu kiitis 9. oktoobril Rahvusraamatukogus toimunud koosolekul heaks petitsiooni, millega nõutakse rahva arvamuse küsimist lageraiete kohta referendumil, mis toimuks 2021. aasta kohalike valimistega samal päeval ehk 17. oktoobril.

Loe edasi klikates artikli pealkirjal.

Read more

Rohelised taunivad Keskkonnaministri vastutustundetut tegevust

Erakond Eestimaa Rohelised taunib Keskkonnaministri Rene Koka ettepanekut pikendada kehtivat metsanduse arengukava kuni uue arengukava valmimiseni*. Selline ettepanek on vastutustundetu ja tähendab sisuliselt soovi pikendada tööstuse huvides iga-aastast 15 miljoni tihumeetri puidu väljavedu ning jätta vastu võtmata uus metsanduse arengukava, kus oleks võrdsemalt väärtustatud ka metsa teisi aspekte. Tänane valitsus ja praegune keskkonnaminister näevad metsa peamiselt puidutöösturite tootmisressursina, aga roheliste meelest peaks kaasaegne metsandus taastootma nii ökoloogilist, kultuurilist, majanduslikku kui ka sotsiaalset väärtust. Oleme olukorras, kus puu on surnuna rohkem väärt kui elusana ja see peab muutuma.

Erakond Eestimaa Rohelised soovib Eesti metsanduse eesmärkide kaasajastamist, mis tähendaks püsimetsanduse praktikate laialdasemat kasutusele võttu, rohevööndite ja KAH alade suurendamist ja suunamist süsinikusidumisse, mis lisaks muude hüvede kohesele tekkimisele hakkaks peale uute LULUCF (Land Use, Land Use Change and Forestry – maakasutus, maakasutuse muutus ja metsandus) kvootide jõustumist ka majanduslikult ära tasuma. [..]

Loe edasi klikates artikli pealkirjal.

Read more

Kaspar Kurve: Kui paneks hoopis lageraied referendumile!?

Esmaspäeval algas uus Riigikogu tööperiood, kus Riigikogu esimees Henn Põlluaas andis selge indikaatori, mis Eesti põhiprobleem on – rahvas soovib otsedemokraatiat, et sätestada abielu põhiseaduses vaid mehe ja naise vahelise liiduna. Toonitan, et aasta on 2020 ning riigiks on Eesti, mitte Saudi Araabia, Kesk-Aafrika Vabariik või Ida-Timor. Ei, Eesti. Meie prioriteet number üks! Parafraseerides üht EKRE juhtpoliitikut: see on absurd. See on absoluutselt häbiväärne, aga häbitunne EKRE ning suure osa tänase koalitsiooni poliitika pärast üldiselt pole midagi uut, see ongi paljudele uueks normaalsuseks saanud.

Põlluaas rõhutas korduvalt, et Eesti peab rohkem kasutama otsedemokraatiat, et anda kodanikele õigus poliitikas kaasa rääkida ka valimistevahelisel ajal. Mõttel iseenesest ei ole süüd. Paraku ei olda EKREs aga otsedemokraatia olemusest aru saanud – asja iva ei ole selles, et enamus otsustab vähemuse küsimuste üle. [..]

Loe edasi klikates artikli pealkirjal.

Read more

Ott Kiens: Ihaste elurikkus väärib säilitamist

Kuus aastat tagasi sõitsin Hollandis rongiga 200km, et ühele meditsiiniseminarile jõuda. Rongi teiselt korruselt avanes hea vaade Kesk- Euroopa riigile, mida nähakse pigem progressiivsena ja tuuakse eeskujuks. Rongi aknast vaadates vaheldus linn kanaliga, kanal karjamaaga, vahepeal kasvuhooned ja veel linnasid ning kanaleid. Metsa ei olnud kusagil. Möödus 100km, siis 150km. Vahetult enne sihtpunkti jõudmist tuli paari kilomeetri jagu 20-30 a vanust noorendikku. Paljudes Lääne-Euroopa riikides on aastasadade eest vaid hetkekasule mõeldes liialt palju metsi raiutud ning täna tegeletakse üüratult kuluka loodusmaastike taastamisega. Ei tahaks, et Eesti sama reha otsa astub. Jah, kellelgi pole mastaapset plaani Eesti tühjaks raiuda, aga väärtuslikumad tükid on teada ja neid tuleb kaitsta.

Meil on Ihastes mitu vahvat metsatukka, millest ühte (aadressidel Hipodroomi 4 ja Männimetsa tee 3a plaanitakse täis ehitada. Miks on see Ihaste metsatukk säilitamist väärt?Metsa on läbi vaadanud Tartu Ülikooli teadlased ja sealt on leitud kogu Eesti jaoks haruldasi liike. Metsas asub I kaitsekategooria taimeliigi Mägipiimputke populatsioon. Lisaks on metsast leitud Eesti punase nimestiku putukaliike, milledest kaevurherilase Dinetus pictus populatsioon on teadaolevalt kogu Eestis ainus. Ka teisi leitud kaevur- ja liivaherilase liike on kogu Eesti peale teada vaid üksikud leiud. [..]

Loe edasi klikates artikli pealkirjal.

Read more

Üraskikahjusid kokku lüües esitatagu arve Eesti Energiale

Kuidas üldse saab uskuda organisatsiooni, mis alustab enese keskkonnasõbralikkuse kiitmist lausvalega? Oma 22. mail avaldatud vastulause esimeses lõigus väidab Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liidu tegevjuht Henrik Välja, et liit pole kehtivate metsaraiumise piirangute kaotamist nõudnud, kuigi tegelikult on nende soov mustvalgel kirjas MAK 2030 visioonis.

Nüüd on ka teised metsaärikate lobiorganisatsioonid Erametsakeskus ja Erametsaliit lisanud ebaeetilisele piirangute kaotamise palvetele üleskutse metsaomanikele oma metsi intensiivsemalt majandada. Sest väidetakse lausa, et 1,8 miljonit tihumeetrit puitu jääb lihtsalt kõdunema ning rahvamajanduse päästmise loosungi all tuleks see üles korjata ning tuli otsa panna.

Graanul Investi omanik Raul Kirjanen viitab Äripäevas ka Euroopa Liidu vigasele statistikale puidutööstuse jäätmete osas – meil olevat tegelikult kõik kombes ja ringmajanduse tähe all pressitakse kõik jäägid graanuliteks. [..]

Loe edasi klikates artikli pealkirjal.

Read more

Ühendasime jõud senise raiepoliitika vastu

Eesti Vabaerakond, Elurikkuse Erakond ja Erakond Eestimaa Rohelised allkirjastavad ühised metsandusalased põhimõtted.

Elurikkuse erakond, Eestimaa Rohelised ja Eesti Vabaerakond pidasid koostööläbirääkimisi ning esimese kõige tähtsama teemana arutati kõige põletavamat keskkonna-alast teemat ehk metsandust Eesti Vabariigis. Mitmeid päevi kestnud läbirääkimiste järel vormistati ühine platvorm, milliseid muudatusi oleks vaja läbi viia, et meie metsad jääksid alles ka tulevastele põlvkondadele ning elurikkus neis hakkaks taas paranema.

Kolmes erakonnas on palju metsaomanikke ja muid erialaspetsialise, kes mõistlikult omi metsi majandavad: “Kutsume üles ka teisi metsaomanikke, aga eelkõige meie suurimat metsamajandajat RMK-d tegutsema kooskõlas kehtiva õigusega ning käituma vastutustundlikult ja majandama riigi vara säästlikult.”

Järgmine kolme erakonna esindajate kohtumine leiab aset 6. märtsil Tallinnas, kus ühised metsanduse aluspõhimõtted saavad ka esindajate poolt allkirjastatud ning alustatakse ühisosa otsimist Eesti demokraatia hetkeolukorra parandamiseks ning kohalike omavalitsuste valimistel osalemiseks.

Read more

Züleyxa Izmailova: Kus on kliimakriminaali koht?

Jõulude eel lastega vanavanaisa juurde maale sõites kuulasin järgi intervjuud keskkonnaministeeriumi asekantsleri ja samaaegselt ka RMK nõukogu esimehe toolil istuva Marku Lambiga. Autoaknast paistvate lageraielankide taustal mõjub Lambi jutt nagu soola raputamine haavale.

Nagu tihti juhtub, jõuab Eesti inimestele mingi probleem paremini kohale, kui keegi välismaalane sellele tähelepanu osutab. Nii on ka Ettevõtluse arendamise sihtasutuse juht lõpuks märganud lageraiete pärssivat mõju kohalike turismiettevõtete majandustegevusele. Brošüüridel reklaamitud paigad valmistavad kaugelt kohale sõitnutele pettumust. Ajab ju harja punaseks. Sest mida nad eest ei leia, on lubatud mets, mis ka igal pool mujal maailmas inimese ahnuse tõttu tule või harvesteride roaks langeb. Umbes nagu siis, kui sõidad Pariisi, et Jumalaema kirikut külastada ja näed, et hoone on tulekahju tõttu suletud. Kuid erinevalt kirikust ei saa metsa tagasi ehitada. Ja petetud klient ei tule enam kunagi tagasi.

Eelkäijate kombel lageraiet lubav kaabupoiste partei sai oma ministritooli ja koha RMK nõukogus ning vaatab vaikselt pealt, kuidas metsamaffia rahulikult edasi toimetab. [..]

Leia täismahus artikli link klikates artikli pealkirjal.

Read more

Mikk Pärnits. Kaart pole maastik: see küla peab olema globaalne

Isegi lendoravad või suuremad päriselukad ei suuda harvestere takistada, rääkimata pühasaludest. Metsafirmad ja kapitalism viivad täide tuhat aastat tagasi elanud taluniku unelmaid, ütleb Mikk Pärnits oma arvamusloos vastuseks Ott Heinapuu loole “Rituaalimaastikku kaitseb kõige paremini kogukond”.

Pühapaigad ei kätke endas mingit pühadust ja ei saa seega püsima jääda. Tegelikult välistab turumajandus ja kapitalism selle täielikult ning tugevama õigusega: lääne kultuuriruumis jääb ellu tugevam. Pühapaikadel puudub väärtus, sest kogukonnalgi puudub suurem väärtus. Pühapaiga ja kogukonna mudelid ei toimi enam ammu. Praktiliselt on tegu Windows 95 fännidega, kes tahavad seda OS’i kasutada ka tänapäeva W10 või Linuxi kõrvalt: ja seda riigi infrastruktuurisiseselt. Tegu on läbimõtlematu ja aegunud tegumoega, mille põhjused ei loo eestlastele head kuvandit. Analüüsigem isuga! [..]

Loe edasi klikates artikli pealkirjal.

Read more

Rohelised: Sissetoodud radioaktiivsete jäätmete matmine pole patriotism!

rakond Eestimaa Rohelised on kategooriliselt selle vastu, et radioaktiivseid jäätmeid, mis sisaldavad uraani ja tooriumi, hakataks matma Sillamäe sadama piirkonda või mistahes Eesti paika. “Me ei taha, et see probleem enne valimisi tähelepanu alt välja jääks,” selgitas Ida-Virumaal kandideeriv Roheliste juhatuse liige Timur Sagitov avalduse sisu. Tegemist on ettevõtte NPM SIlmet poolt Sillamäel haruldasi metalle sisaldava toorme töötlemise radioaktiivsete jääkidega, suurusjärgus 500 tonni. Nagu on avalikuks tulnud, pidid need jäätmed liikuma tagasi USAsse ehk riiki, kust on pärit tooraine. Kuigi tooret Eestisse toonud ja jäätmed USAsse transportida lubanud ettevõte on pankrotis, pole valitsuse otsus radioaktiivsed jäätmed Eestisse jätta mitte kuidagi põhjendatav. Eriti pettumustvalmistav on Reformierakonna ja Isamaa ministrite juhtimisel tegutseva Keskkonnaameti leplikus sellise kava suhtes. Rohelised nõuavad valitsuselt selget kinnitust, et neid radioaktiivseid jäätmeid Eestisse ei maeta! [..]

Loe edasi klikates artikli pealkirjal.

Read more

Rohelised loovad riikliku metsloomade rehabilitatsioonikeskuse

Eile avaldatud video ja artikkel karust, kes oli auto alla jäänud ning vigastada saanud, andis taaskord tunnistust hoolimatust suhtumisest metsloomadesse. Ehitame üha laiemaid teid ja tungime intensiivse metsaraiega loomade koju. Paratamatult viib see olukorrani, kus metsloomade ja inimeste teed ristuvad ja kaotaja pooleks jääb tavaliselt kaitsetum osapool, kirjutab Eestimaa Roheliste volikogu liige Fideelia-Signe Roots.

«Millal me jõuame ühiskonnana ükskord sinnamaale, et me ei kaalu inimeste endi poolt vigastatud looma esimese ja ainukese «aitamise» vahendina jahimehe kuuli?” küsis Eestimaa Roheliste volikogu liige Rasmus Lahtvee. 2017. aasta lõpus otsustasid Eestimaa Rohelised liikmed, et Riigikokku saades loome Eestisse riikliku metsloomade rehabilitatsioonikeskuse.

Näeme iga päev, kuidas vabatahtlikud loomakaitsjad pingutavad, et päästa vigastatud loomi maanteedelt või mujalt, sest riik ei tee oma tööd. Vabatahtlikud tegutsevad oma vabast ajast, palgatöö ja pere kõrvalt, annetuste ja omavahendite toel. See pole lihtne ja paljud loomakaitsjad seisavad ühel hetkel silmitsi läbipõlemisega. Nad on kangelased, kes päästavad kõige nõrgemaid.

Loe edasi klikates artikli pealkirjas.

Read more

Marko Kaasik: (Tabivere) tselluloositehasega ühel pool? Kuhu edasi?

Tundub, et lõplik võit Eestile mittevajaliku tööstushiiglase üle on käeulatuses. Arendaja taandumine Tabivere valda näib viimase kaitseliinina enne projekti lõplikku kollapsit. Kuid tähtsam ühest, kuigi väga suurest üksikobjektist, on ülisuur murrang mõtteviisis, kirjutab Erakonna Eestimaa Rohelised juhatuse liige Marko Kaasik.

4500 inimest ketis Tartus ja teadmata arv mujal oli kaugelt arvukaim meeleavaldus taasiseseisvunud Eestis. Eestimaalastele on kohale jõudnud, et oma riik iseenesest ei ole heade strateegiliste otsuste tagatis. Kui rahvas, kõrgema võimu kandja, ei ole igal sammul tähelepanelik, siis võtavad riigi üle ärigrupeeringud ja muud üritajad, kellele rahvavõim on üksnes pinnuks silmas. Seda on juhtunud lugematu arv kordi inimajaloo vältel ja hakkas juhtuma ka Eesti Vabariigis.

Poliitikutele loeb inimeste hulk tänaval, kusjuures meie kultuurikeskkonnas aitab suhteliselt vähesest. Ei olnud veekahureid, kumminuie, pisargaasi ega ka ülalt rahastatud vastumeeleavaldusi. Keegi ei pidanud tänavatel oma elu ega tervist ohtu seadma. Riigijuhtidele on selge, et tänavale tulijaist kaugelt suurem hulk on valimiskasti juures või valimisportaalis valmis oma seniseid eelistusi radikaalselt muutma ja aeg selleks on varsti käes. Küllap eksisteerib nii mõnegi poliitiku ja ärimehest niiditõmbaja peas veel lootus «tselluloosiprojekt» peale valimisi siiski teoks teha. Aga murrang tundub nüüd juba liiga suur selleks, et lihtsalt tagasikäik anda. […]

Loe edasi ja leia lisaviited klikates artikli pealkirjale.

Read more

Mardiste: Tabivere välja pakkumine näitab arendajate meeleheidet

Plaanitava tselluloositehase võimaliku Tabivere asukoha väljakäimine oli arendajatelt arusaamatu käik. Nii sekkutakse ekspertide alles käimasolevasse asukohavalikusse ja aetakse lisaks tartlastele ärevile ka Tartumaa põhjaosa rahvas. Tarbetu tõmblemine, milles on meeleheite märke.

Arendajate poolt on seni olnud mõistlik vältida diskussioonides mõne võimaliku asukoha nimetamist, sest selles ongi kogu asukohavaliku mõte. Arendajad on tegutsenud nutikalt, pannes Riigikogu enda huvides seadust muuta ja rahandusministeeriumi planeeringut koordineerima. See on võimaldanud neil püsida tagaplaanil võimalusega viidata, et võimalik asukoht tekib pädevate ekspertide töö tulemusena alles tüki aja pärast. Kogu asukohavaliku kitsendamine ainult Emajõe vesikonnale käib muidugi risti vastu asukohavaliku põhimõttele endale, aga juriidiliselt võttes kustutas Pärnu jõe vesikonna eelvalikualade hulgast hoopis keskkonnaminister.

Sekkumine asukohavalikusse

Võimalikke asukohti on arendajate toodud kriteeriumide (juurdepääs veele, maanteedele ja raudteele) alusel püüdnud ennustada tehase rajamise võimalike mõjude pärast muretsevad kodanikud ise, olen seda teinud minagi [Eesti Päevaleht, 5.06.2018]. See, et Aadu Polli ja Margus Kohava on nüüd minetanud oma näilise kõrvalseisja positsiooni ja nimetanud konkreetselt Tabiveret, näitab justkui soovi sekkuda nende endi palgatud pädevate ekspertide poolsesse kohavalikusse. […]

Loe edasi klikates artikli pealkirjal.

Read more

Tahad üle lahe noorte suvekooli?

Keskkonna huvilised 18-30 aastased noored on oodatud osa võtma sel korral Soomes toimuvast Rohelisest suvekoolist!

Tänavu on suvekooli peamisteks teemadeks keskkond, ühiskond ja poliitika.

Osalejad saavad osaleda loengutes, paneeldiskussioonides ja töötubades, kus arutletakse rohelise poliitika keskkonnaalaste ja sotsiaalsete aspektide üle, nagu kodanikuühiskond ja meedia kaasamine, inimõigused, vähemused,  mitmekesisus ning taastuvenergia. Nende ja paljud teiste rohelistele olulist teemade käsitlemise tulemusel loodame süvendada valdkonnateadmisi ja anda võimalusi rohelise võrgustiku laiendamiseks tulevasteks rahvusvahelisteks koostööprojektideks. Kooli eesmärk on tuua kokku roheliste poliitikavaldkondadest huvitatud noori, kes saavad õppida oma ala ekspertidelt – poliitikutelt, akadeemikutelt ja rohaktivistidelt Rootsist, Eestist, Soomest ja Venemaalt.

Osalemiseks pead olema 18- kuni 30-aastane, elama Eestis ning omama suurt huvi antud teemade vastu. Kandideerimise tähtaeg on 01.06.2018

Osalejatega võetakse ühendust enne 05.06.2018. Suvekoolis osalemine kompenseeritakse (reisimine, majutus, söök). Töökeeleks on inglise keel.

Avalduse saad täita siin: https://goo.gl/forms/Df6wHxpEXb0lEvRm2

Lisainfo Noored Rohelised MTÜ eestvedaja, Lisette Aro käest: info@noored.eu

Read more

Tselluloositehase vastu moodustatakse laupäeval Tartus Emajõe äärde inimkett

19. mail algusega kell 12.00 toimub Tartu südalinnas Emajõe kett – meeleavaldus Emajõe lähedusse kavandatava tselluloositehase vastu. Aktsiooni eesmärk on toetada Tartu linna ja seitsme Tartumaa valla volikogu otsust nõuda riigilt tselluloositehase eriplaneeringu lõpetamist.

Aktsioon on apoliitiline, seda korraldavad kodanikualgatuse korras vabatahtlikud, kes on koondunud Facebooki gruppidesse “Tartu tselluloositehas” ja “Ei! Emajõe tselluloositehasele”. Liikumise tunnuslauseks on “Emajõe elu hoieldes”.

Meeleavalduse päeval kohale tulevad inimesed moodustavad üle Tartu kesklinna sildade Emajõge hoidva ja kaitsva inimketi. Arvuka osaluse korral ulatub kett Võidu sillast Vabaduse sillani, Kaarsild kaasa arvatud. Samaaegselt inimketiga toimub Emajõel keti toetusaktsioon “Emajõel Emajõe kaitseks”, kuhu tullakse osalema erinevate veesõidukitega. Neil, kel ei ole võimalik kohale tulla, kuid kes soovivad toetust avaldada, on võimalik moodustada toetuskett mõne teise veekogu ääres ja saata sellest korraldajatele foto veebilehe www.emajogi.ee vormi kaudu.

Toetuskontserdil astuvad üles Ivo Linna, Tõnis Mägi, Lenna Kuurmaa ja teised

Pärast ketti toimub meeleolukas tasuta vabaõhukontsert. Sellega avaldavad meeleavaldusele toetust Ivo Linna, Tõnis Mägi, Lenna Kuurmaa, Juss Haasma ja Trikster, InBoil, Toomas Lunge, Peeter Volkonski, Hardi Volmer, Marten Kuningas ja teised muusikud. Kontserdilavaks on Atlantise ette ankurdatud ja veelavaks ehitatud Seto Line’i laev Alfa. […]

Loe edasi klikates uudise pealkirjal või pildil.

Read more

Anne Luik: Kestlikkuseks vajab intensiivistunud põllumajandus muutusi [pikk lugu]

Viimastel aastatel on meie põldudel kõrgema saagikuse ihaluses tunduvalt suurenenud agrokemikaalide kasutus. Ent arvestades agroklimaatilisi tingimusi pole see samavõrra kaasa toonud saagi tõusu. Domineerimas on esmasele kasusaamisele orienteeritud väikese arvu nn kassakultuuridega üha intensiivistuv  tootmisviis, kus kemikaalide surve loodusele aina süveneb.   Viie aastaga on taimekaitsevahendite ehk pestitsiidide kasutus peaaegu kahekordistunud, ulatudes 461 tonnilt 834 tonnini.  Sellest valdava osa moodustavad umbrohutõrjevahendid ehk herbitsiidid(72%), milles  võimutsevad  glüfosaadil põhinevad vahendid.  Taimehaiguste tõrjevahendite ehk fungitsiidide osakaal  on tõusnud   üle kahe korra, millest eriti  on kasvanud  tebukonasoolil (1,5 korda) ja boskaliidil (2,8 korda) põhinevate preparaatide kasutus. Putuka tõrjevahendite ehk insektitsiidide hulgas on kõige enam – üle kolme korra (3,4) kasvanud putukatele eriti ohtliku neonikotinoidi – tiaklopriidi  tarbimine.

 Iga pestitsiidi rühm on küll suunatud  kindlate organismide hävitamiseks, kuid paraku töötlustel jääb jääke  nii mulda, vette kui  toodetesse, mõjutades sealjuures  paljusid  mitte sihtorganisme ja keskkonna kvaliteeti ning talitlusi.

 Mullaseire näitab tavatootmise põllumuldade proovides  keskmiselt üle nelja erineva pestitsiidi jäägi korraga  ning enimkasutatavaid toimeaineid (glüfosaat, tebukonasool jt) ikka suuremas koguses kui teisi.  Enamkasutust leidnud pestitsiidide toimeained esinevad mullas koos juba rea varasemalt keelustatud toimeainetega (DDT, trifluraliin, klotianidiin  jt).  Mullas on ka seemnete  puhtimiseks kasutatud vahendite jäägid eemaldamaks juba eos võimalikke kahjustajaid. 

Loe edasi klikates artikli pealkirjal või pildil

Read more
Translate »