Rohelised esitasid ohtlike naftasaaduste pumpamise kohta kuriteoteate

Rohelised esitasid ohtlike naftasaaduste pumpamise kohta kuriteoteate

“Palusime Politsei- ja Piirivalveametil uurida, kuidas on võimalikuks saanud olukord, et valitsus on tegelenud keskkonnakatastroofi ohu loomisega, “ ütles Zuzu Izmailova, EER esinaine.

“Siin on kaks võimalust – kas on tegemist erakordse rumalusega või teadliku kuriteoga ning Eesti huvide kahjustamisega. Seniste valitsuste tegevus viitab siiki selgelt täiesti teadlikule keskkonnaküsimuste ignoreerimisele ja inimesele vajaliku elukeskkonna kahjustamise soosimisele, “ on EER volikogu esimees Aleksander Laane veendunud.

“Juba praeguseks on ajakirjanikud teinud väga head tööd ja viiteid pehmelt öeldes kahtlastele tegemistele on piisavalt,” arvas ERR esimees Kaspar Kurve.

Kuriteoteate teksti lugemiseks kliki pealkirjal.

Read more

Ott Kiens: Raiemahu õige number

Alates metsasõja algusest 2016. aastal on ilmunud suur hulk erinevaid mõtteavaldusi: süüdistavaid, kompromisse otsivaid, rohkem ja vähem teaduslikke. Julgen väita, et suhteliselt suur osa neist on keskendunud õige raiemahu otsingutele. Ökoloogid, metsandusteadlased, metsaärimehed ja paljud teised on seda õiget numbrit palehigis otsinud. Miks siis õiget numbrit pole leitud?

Õige vastus on see, et senikaua kuni ühelt poolt vaadatakse metsa ökoloogilist aspekti ja teiselt poolt vaadatakse raha, siis seda õiget numbrit ei leitagi. Lahenduse leidmiseks tuleb lähtuda RMK enda poolt kodulehel kirja pandule ehk: „Me majandame riigimetsa säästlikult ja efektiivselt, tagades metsaressursi ökoloogiliste, majanduslike, sotsiaalsete ja kultuuriliste väärtuste säilimise ning suurenemise.“

Read more

Looduse õiguste juriidiline revolutsioon – Valérie Cabanes

Õiguslik süsteem, mis eraomandist enam tähtsustaks elusmaailma kaitset, oleks võimas tööriist ökoloogiliseks üleminekuks. Prantsuse mittetulundusühingu Notre Affaire à Tous asutaja Valérie Cabanes põhjendab looduse õiguste ja ökotsiidi kuriteona seaduses sätestamise vajadust.

Tööstustest või äärmuslikest kliimamuutustest põhjustatud katastroofide tõttu üldsuse tähelepanu alla sattunud keskkonnakaitse küsimus on täna kõikide jaoks oluline teema. Ent mida see täpselt tähendab? Mida kaitseb keskkonnakaitse? Ressursse? Maastikke? Inimeste kogukondi?

1950ndatest alates on kollektiivne teadlikkus keskkonnakahjudest ja ohtudest loodusvaradele olnud tõusuteel. Sellest tulenevalt on ühiskonna kõige nõrgemate liikmete – elavate, ent mitte-inimeste õiguste kaitseks esile kerkinud keskkonnaõigus. See on vahend teatud tegevustele keeldude ja piirangute kehtestamiseks, mille ohvriks inimesed ja planeet potentsiaalsetelt langeda võiksid.

Read more

Lageraiete referendumi petitsioon jõudis Riigikogusse.

Roheliste algatatud ja 1272 allkirja saanud petitsioon referendumi korraldamiseks küsimuses, kas lageraied peaksid Eestis olema keelatud, osutab ühele põletavamale keskkonnaprobleemile – metsade ja elurikkuse hävi(ta)misele. Eesti viimaste aastate metsanduspoliitika on rahva lõhestanud, ajakirjandus on olukorra tituleerinud nn metsasõjaks ning suutmatus vastu võtta uut metsanduse arengukava, on lõhet ainult süvendanud.

“Petitsioon referendumi korraldamiseks lageraiete teemal oli algselt mõeldud roheliste poolse alternatiivina eelmise valitsuse kavandatud abielureferendumile,” sõnas roheliste esimees Kaspar Kurve. “Meil on hea meel, et plaanitav referendum jääb ära, kuid leiame, et rahva kaasamine läbi otsedemokraatlike meetodite on jätkuvalt oluline. Meie praegune metsanduspoliitika puudutab mitte ainult eestlasi täna, vaid kõiki meie järeltulevaid põlvi.”

Kuigi Roheliste petitsioon kutsub Riigikogu üles küsima referendumil, kas lageraietega jätkamine on lubatav või mitte, on küsimustering kindlasti laiem. Roheliste eesmärk on innustada Riigikogu kasutama otsedemokraatia erinevaid vorme ja kaasama rahvast meid kõiki puudutavate keskkonnaküsimuste arutamisse ja lahendamisse. [..]

Read more

Rea Sepping: Lindora laadametsa raiekava “kaasavast” koosolekust

Arutlen, miks meil on vaja kaasamisspetsialisti, kes loodusinimesi ja rahainimesi vahendaks. Kuuldavasti pakkus Tallinna Ülikool RMKle kaks pakkumist nende kommunikatsiooni ja kaasamispraktikate arendamiseks, kuid mida ei peetud vajalikeks. Nüüd on vähemalt Kagu-Eesti loodusrahvas aktiveerunud ja kavatseb selle teemaga edasi minna ja vähemalt Lindora laadametsa päästa.

Kas te teate Lindora laata? Kui olete Lõuna-Eestist, siis ilmselt teate. See on Eesti kõige vanem järjepanu toimunud laat, kus teede ristil metsa sees kaubeldi ja kaubeldakse iga aasta oktoobrikuus, esimesed kirjalikud teated selle kohta on aastast 1893. See laadaplats või õigemini laadamets asub vääriselupaiga ja maastikukaitseala vahetus läheduses. Ühel reedesel pärastlõunal võtsin kätte ja läksin nn kaasavale koosolekule, mis oli korraldatud RMK poolt, et tutvustada plaani Lindora laadaplatsi ümbruse metsad nn aegjärkse raiega maha raiuda. (Aegjärgne raie, mis see on? Otseselt ei toimu kiiret lageraiet, võetakse veidi kauem aega, aga lõppkokkuvõttes jääb plats ikkagi lagedaks.)

Ma läksin kohale, sest mind vaevas juba ammu mure, et Eestis majandatakse metsi liialt intensiivselt ning raietööde tulemusi on jube vaadata. Tean ka – keskkonnateadust õppinuna – mida tähendab liigne metsaraie. Lootsin, et suudan oma mõtteid ja teadmisi kaasava arutelu vormis ka teistele edasi anda. Koosolek algas selgitusega, millised on konkreetsed raieplaanid Lindora laada ümbruse metsadele. Kohal olin mina ainukesena kohalikku kogukonda esindamas ja umbes kümme teist inimest, pealtnäha metsamehed ja RMK töötajad. [..]

Loe edasi klikates artikli pealkirjal.

Read more

Juhatus: RMK laastab ja hävitab valitsuse heakskiidul

Hiljutine järjekordne ristipuude hävitamine on selge näide RMK jätkuvast keskkonna- ja kultuurivastasest rüüstest.

“Ristipuude mahavõtmine on kogukonnamälu mõttes võrreldav hauarüvetamisega. Riste on lõigatud puudesse lahkunute mälestuseks. Ettekujutus, et lahkunu hing on seotud mõne puuga, on sellel maal palju vanem kui kristlikud uskumused. See kõik lisandub metsa kui looduskoosluse väärtusele,” ütles Roheliste juhatuse liige Marko Kaasik.

“Isamaa ja Reformierakonna alustatud ja EKRE poolt jätkatav metsalaastmine on jõudnud oma jõhkruselt uuele tasemele. Meie kõigi metsa hävitatakse nüüd ka kaitsealadel ja hiites ning külade vahetus läheduses. Süsinikuvaru puudes ja pinnases taastub ehk 80 aastaga, aga elurikkus ei pruugi lageraiete puhul enam kunagi taastuda. Enamus metsast väljatoodud puidust läheb kas kohe kütteks või tehakse sellest lühikese elueaga tooteid. Just hävitamine ja laastamine on selle riiklikult mahitatud tegevuse kohta õiged sõnad,” lisas volikogu esimees Aleksander Laanele.

Ainult lageraietele toetuv metsa majandamine ei ole jätkusuutlik ning kliimakriisi ja inimeste teadlikkuse kasvu ajal ka enam vastuvõetav. Seepärast on inimesed asunud oma kodulähedaste metsade kaitsele kõikjal Eestis ning Rohelisd ja enam kui 1200 vastava petitsiooni allakirjastanud kodanikku on teinud Riigikogule ettepaneku panna lageraiete küsimus rahvahääletusele.

Read more

Petitsioon lageraiete referendumile panemiseks jõudis riigikokku

Eestimaa Roheliste petitsiooni allkirjastamine, millega taotletakse referendumi korraldamist küsimuses “Kas lageraied Eestis peaksid olema keelatud?”, on lõppenud ning algatus on saadetud Riigikogule.

“Valitsuse otsus kaasata inimesi rohkem riigivalitsemisse läbi otsedemokraatlike meetodite on tervitatav,” sõnas roheliste esimees Kaspar Kurve. “Probleem täna kirgi kütva referendumiga seisneb selles, et sisuliselt ei muuda see mitte midagi. See on küsitlus kehtiva korra kohta ja ühtegi tegevust see endaga kaasa ei too. Meie pakume valitsusele, kes vähemalt retoorikas rahva tahtega arvestamist oluliseks peab, arutelu referendumi üle, mis ka reaalselt midagi muudaks ja lageraiete küsimuses mingi lahenduse pakuks.”

Züleyxa Izmailova: “Valitsusliit lõpetagu silmakirjatsemine ja seisku oma sõnade taga. Kui öeldakse, et rahvalt on oluline arvamust küsida, siis küsitagu seda ka riigielu puudutavates küsimustes, mitte ainult neis, mis valitsusparteide valimisvankrit veavad. Ilmselgelt kardab valitsus referendumil lageraiete kohta küsida, sest on üsnagi suur tõenäosus, et rahvas keelabki Eestis lageraie kui peamise majandamise viisi. ”

Rahvaalgatus.ee keskkonnas üleval olnud algatus “petitsioon referendumi korraldamiseks: kas lageraied peaksid Eestis olema keelatud”, kogus üle 1272 allkirja, mis tähendab, et Riigikogu on kohustatud seda arutama. Millisesse komisjoni antud ettepanek jõuab, selgub uuel aastal.

Read more

Helina Tilk: Rohelised kohtuvad sel nädalal lausa kolm päeva järjest

Roheteisipäevale (27.10.) on oodatud kõik erakonna liikmed, kes on pealinna paremaks tegemisest huvitatud või kellel on lihtsalt häid ideid kilulinna kaunistamiseks. Kui sa veel erakonna liige pole, siis saad oma avalduse sisse anda siin: avaldust täitma!

Meie vapper Tiganik on juba loendamatuid kordi käinud RMK ees kõigi rohemeelsete meelsust näitamas. Kolmapäeval, 28.10. on aeg minna talle appi! Koguneme kell 16, meel valmis plakatitegemise töötoaks, mida veab Helina Tilk ning Roheliste ideede tutvustamiseks. RMK ees saab anda allkirju lageraiete vastasele rahvaalgatusele. Palume inimestel tulla kohale OMA SÕNUMIGA, mille aitame vormistada plakatil. Võib ka saata FB kaudu. Hiljem teeme näituse sõnumitest, mis inimestele kõige rohkem korda lähevad🌲

29.10. kell 21 toimub Tallinna Ülikooli BFM õppehoone 4. korruse Supernova kinosaalis keskkonnateemalise filmi vaatamine. Autor Maaja Hallik vastab küsimustele. Film “Mees Metsast “ jutustab läbi noore metsamehe silmade, kuidas Eesti riiklik metsapoliitika hävitab meie elurikkust. Mure tuleviku pärast ja kaadrid lageraiutud metsadest puudutavad kõiki keskkonnast hoolivaid inimesi. Tule vaatama ja too kaasa oma sõbrad või pereliikmed! Oodatud on osaluspanus 5 euri.

Kohtumiseni (kohe kolm korda järjest)!

Read more

Züleyxa Izmailova: Inimkond on kiirelt hävitamas kogu elusloodust

Mari Kartau artikkel Maalehes oli pahatahtlik ja eksitav. Õnneks lükkas selles toodud valearusaamad koheselt ümber samasse kontserni kuuluv Eesti Ekspress oma uudiskirjas, aga kahetsusväärsel kombel ei olnud võimalik juba tuld võtnud metsa ja roheliste tembeldamine Kremli käepikendusteks oli alanud. Eestimaa Looduse Fond, mis on üks pikimate traditsioonidega keskkonnaorganisatsioon Eestis ja kellele peame tänu avaldama tuhandete elusloodust hoidvate ning väärtustavate tegude eest, pidi oma tavapärase töö kõrvale jätma ja asuma jälle tõestama, et keskkonnakaitse Eestis ei ole kaamel.

Vene kaardile mängimine näiteks valijate hirmutamiseks on Eestis juba pika traditsiooniga. Praktika, mis läheb käiku juhul, kui isegi metsakaitsjate materdamiseks korraldatud ad hominem laimukampaania pole soovitud tulemust koju toonud. Tulemust, mis teatud parteide võimule saamisele või selle kinnistamisele kaasa aitavad. Loodusressurside majandamise ümber toimuvate poliitiliste võimumängude niidistik on tugevalt põmitud erahuvidega ja seda on juba aastaid edendatud läbi avaliku võimu meie kõigi maksuraha eest. Pole siis ime, et seni rahulikult puidu eest raha kasseerinud ärikad pole kuigi rõõmsad, et ümberlükkamatud tõendid inimtekkelisest globaalsest kliimakriisist kallutavad ka tõsimeelsemaid metsamehi tunnistama, et Eestis on metsaraiega juba kõvasti ülepingutatud ning on viimane aeg lageraietel ja odaval toormel põhinev puidusektor restruktureerida keskkonnateadlikuks ja ressursisäästlikuks puidutööstuseks. [..]

Loe edasi klikates artikli pealkirjal.

Read more

Kaspar Kurve: Metsadebati fookus on inimesel – see on vale

Aga kui me räägime lageraiete lõpetamisest, siis ei räägi me ju metsamajandamise lõpetamisest, küsimus on lihtsalt selles, milliste meetoditega see käib. Eestil on täna (veel) ideaalne võimalus kujundada oma loodusest ning puidust bränd – esimene ökoloogiliselt jätkusuutlikult metsi majandav riik maailmas. Üha enam keskkonnateadlikus maailmas oleks see nii kõva sõna, et ainuüksi loodusturismist sissetulev raha kompenseeriks tohutud raiemahud, millest täna üle poolte ahjudesse aetakse ning suurem osa odava toorainena Eestist välja viiakse.

Spektri teises otsas näen tihti sotsiaalseid ning kultuurilisi argumente. Ka need on legitiimsed väited ning esmapilgul tundub, et isegi RMK on nendest aru saanud – kaardistatakse (aga ei avalikustada) KAH (kõrgendatud avalikkuse huviga) alasid, peetakse kaasamiskoosolekuid jne. Aga ka siin on konsensuse leidmine äärmiselt keeruline [..]

Loe edasi klikates artikli pealkirjal.

Read more

Rohelised: Metsavalimisteni on jäänud täpselt aasta

Eestimaa Rohelised kutsuvad kõiki metsast, loodusest ja oma laste tulevikust hoolivaid inimesi tegema järgmistest kohalike omavalitsuste valimistest metsavalimised moodustades rohelised valimisnimekirjad üle kogu Eesti, et astuda koos välja meie metsade kaitseks.

Kandideerimisõigus on igal hääleõiguslikul Eesti kodanikul ja Euroopa Liidu kodanikul, kelle püsiv elukoht asub hiljemalt valimisaasta 1. augustil vastavas vallas või linnas ning selleks ei pea olema erakonna liige. Üles seatavate nimekirjade pikkus ei ole piiratud ja kautsjoni ei pea tasuma.

Roheliste esinaine Züleyxa Izmailova: “Arvestades tänaseid arenguid, kus erinevais paigus üle Eesti kohalikud sõdivad oma kodumetsa raiumise vastu kõikvõimalike vahenditega ja on ette võtnud isegi kohtutee, on aasta enne valimisi õige aeg ka poliitiliste hoobade kasutamist planeerima hakata. Kohalikel valimistel kehtib põhimõte, mida pikemad nimekirjad, seda rohkem hääli, mida rohkem hääli, seda rohkem kohti volikogudes ja suurem võimalus kaitsta kogukonnametsi ja elanike huvisid.”

Nädala alguses algas allkirjade kogumine lageraiete referendumi petitsioonile. Petitsiooni on nelja päevaga allkirjastanud 650 inimest.
…loe edasi klikates pealkirjal

Read more

Roheliste “Lageraied referendumile!” petitsioon ootab allkirju

Eestimaa Rohelised algatasid petitsiooni, millega taotletakse referendumi korraldamist lageraiete küsimuses. Referendum peaks toimuma 17.10.2021 ehk KOV valimistega samal kuupäeval ning täpne küsimus on “kas lageraied peaksid Eestis olema keelustatud”. Alates tänasest on võimalik petitsioon allkirjastada rahvaalgatus.ee keskkonnas.

“Metsateemalisi petitsioone on algatatud ennegi, kuid paraku pole seni nendega arvestatud,” ütles Eestimaa Roheliste esimees Kaspar Kurve. “Otsustasime seekord probleemile läheneda teisiti – meie tänane valitsus on teada andnud, et tahab läbi otsedemokraatlike meetodite rahvast rohkem riigivalitsemisesse kaasata, mis on iseenesest väga tervitatav. Võttes arvesse Keskkonnaministeeriumi suutmatust võtta vastu uus metsanduse arengukava ning üha süvenev ning ühiskonda lõhestav metsasõda, leidsime, et kõige õiglasem on siinkohal küsida rahva arvamust.” [..]

Loe lisaks klikates artikli pealkirjal.

Read more

Rohelised algatasid petitsiooni, millega kutsutakse valitsust küsima referendumil rahva arvamust lageraiete kohta

Rohelised algatasid petitsiooni, millega kutsutakse valitsust küsima referendumil rahva arvamust lageraiete kohta

Erakonna Eestimaa Rohelised volikogu kiitis 9. oktoobril Rahvusraamatukogus toimunud koosolekul heaks petitsiooni, millega nõutakse rahva arvamuse küsimist lageraiete kohta referendumil, mis toimuks 2021. aasta kohalike valimistega samal päeval ehk 17. oktoobril.

Loe edasi klikates artikli pealkirjal.

Read more

Rohelised taunivad Keskkonnaministri vastutustundetut tegevust

Erakond Eestimaa Rohelised taunib Keskkonnaministri Rene Koka ettepanekut pikendada kehtivat metsanduse arengukava kuni uue arengukava valmimiseni*. Selline ettepanek on vastutustundetu ja tähendab sisuliselt soovi pikendada tööstuse huvides iga-aastast 15 miljoni tihumeetri puidu väljavedu ning jätta vastu võtmata uus metsanduse arengukava, kus oleks võrdsemalt väärtustatud ka metsa teisi aspekte. Tänane valitsus ja praegune keskkonnaminister näevad metsa peamiselt puidutöösturite tootmisressursina, aga roheliste meelest peaks kaasaegne metsandus taastootma nii ökoloogilist, kultuurilist, majanduslikku kui ka sotsiaalset väärtust. Oleme olukorras, kus puu on surnuna rohkem väärt kui elusana ja see peab muutuma.

Erakond Eestimaa Rohelised soovib Eesti metsanduse eesmärkide kaasajastamist, mis tähendaks püsimetsanduse praktikate laialdasemat kasutusele võttu, rohevööndite ja KAH alade suurendamist ja suunamist süsinikusidumisse, mis lisaks muude hüvede kohesele tekkimisele hakkaks peale uute LULUCF (Land Use, Land Use Change and Forestry – maakasutus, maakasutuse muutus ja metsandus) kvootide jõustumist ka majanduslikult ära tasuma. [..]

Loe edasi klikates artikli pealkirjal.

Read more

Kaspar Kurve: Kui paneks hoopis lageraied referendumile!?

Esmaspäeval algas uus Riigikogu tööperiood, kus Riigikogu esimees Henn Põlluaas andis selge indikaatori, mis Eesti põhiprobleem on – rahvas soovib otsedemokraatiat, et sätestada abielu põhiseaduses vaid mehe ja naise vahelise liiduna. Toonitan, et aasta on 2020 ning riigiks on Eesti, mitte Saudi Araabia, Kesk-Aafrika Vabariik või Ida-Timor. Ei, Eesti. Meie prioriteet number üks! Parafraseerides üht EKRE juhtpoliitikut: see on absurd. See on absoluutselt häbiväärne, aga häbitunne EKRE ning suure osa tänase koalitsiooni poliitika pärast üldiselt pole midagi uut, see ongi paljudele uueks normaalsuseks saanud.

Põlluaas rõhutas korduvalt, et Eesti peab rohkem kasutama otsedemokraatiat, et anda kodanikele õigus poliitikas kaasa rääkida ka valimistevahelisel ajal. Mõttel iseenesest ei ole süüd. Paraku ei olda EKREs aga otsedemokraatia olemusest aru saanud – asja iva ei ole selles, et enamus otsustab vähemuse küsimuste üle. [..]

Loe edasi klikates artikli pealkirjal.

Read more

Ott Kiens: Ihaste elurikkus väärib säilitamist

Kuus aastat tagasi sõitsin Hollandis rongiga 200km, et ühele meditsiiniseminarile jõuda. Rongi teiselt korruselt avanes hea vaade Kesk- Euroopa riigile, mida nähakse pigem progressiivsena ja tuuakse eeskujuks. Rongi aknast vaadates vaheldus linn kanaliga, kanal karjamaaga, vahepeal kasvuhooned ja veel linnasid ning kanaleid. Metsa ei olnud kusagil. Möödus 100km, siis 150km. Vahetult enne sihtpunkti jõudmist tuli paari kilomeetri jagu 20-30 a vanust noorendikku. Paljudes Lääne-Euroopa riikides on aastasadade eest vaid hetkekasule mõeldes liialt palju metsi raiutud ning täna tegeletakse üüratult kuluka loodusmaastike taastamisega. Ei tahaks, et Eesti sama reha otsa astub. Jah, kellelgi pole mastaapset plaani Eesti tühjaks raiuda, aga väärtuslikumad tükid on teada ja neid tuleb kaitsta.

Meil on Ihastes mitu vahvat metsatukka, millest ühte (aadressidel Hipodroomi 4 ja Männimetsa tee 3a plaanitakse täis ehitada. Miks on see Ihaste metsatukk säilitamist väärt?Metsa on läbi vaadanud Tartu Ülikooli teadlased ja sealt on leitud kogu Eesti jaoks haruldasi liike. Metsas asub I kaitsekategooria taimeliigi Mägipiimputke populatsioon. Lisaks on metsast leitud Eesti punase nimestiku putukaliike, milledest kaevurherilase Dinetus pictus populatsioon on teadaolevalt kogu Eestis ainus. Ka teisi leitud kaevur- ja liivaherilase liike on kogu Eesti peale teada vaid üksikud leiud. [..]

Loe edasi klikates artikli pealkirjal.

Read more

Üraskikahjusid kokku lüües esitatagu arve Eesti Energiale

Kuidas üldse saab uskuda organisatsiooni, mis alustab enese keskkonnasõbralikkuse kiitmist lausvalega? Oma 22. mail avaldatud vastulause esimeses lõigus väidab Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liidu tegevjuht Henrik Välja, et liit pole kehtivate metsaraiumise piirangute kaotamist nõudnud, kuigi tegelikult on nende soov mustvalgel kirjas MAK 2030 visioonis.

Nüüd on ka teised metsaärikate lobiorganisatsioonid Erametsakeskus ja Erametsaliit lisanud ebaeetilisele piirangute kaotamise palvetele üleskutse metsaomanikele oma metsi intensiivsemalt majandada. Sest väidetakse lausa, et 1,8 miljonit tihumeetrit puitu jääb lihtsalt kõdunema ning rahvamajanduse päästmise loosungi all tuleks see üles korjata ning tuli otsa panna.

Graanul Investi omanik Raul Kirjanen viitab Äripäevas ka Euroopa Liidu vigasele statistikale puidutööstuse jäätmete osas – meil olevat tegelikult kõik kombes ja ringmajanduse tähe all pressitakse kõik jäägid graanuliteks. [..]

Loe edasi klikates artikli pealkirjal.

Read more

Ühendasime jõud senise raiepoliitika vastu

Eesti Vabaerakond, Elurikkuse Erakond ja Erakond Eestimaa Rohelised allkirjastavad ühised metsandusalased põhimõtted.

Elurikkuse erakond, Eestimaa Rohelised ja Eesti Vabaerakond pidasid koostööläbirääkimisi ning esimese kõige tähtsama teemana arutati kõige põletavamat keskkonna-alast teemat ehk metsandust Eesti Vabariigis. Mitmeid päevi kestnud läbirääkimiste järel vormistati ühine platvorm, milliseid muudatusi oleks vaja läbi viia, et meie metsad jääksid alles ka tulevastele põlvkondadele ning elurikkus neis hakkaks taas paranema.

Kolmes erakonnas on palju metsaomanikke ja muid erialaspetsialise, kes mõistlikult omi metsi majandavad: “Kutsume üles ka teisi metsaomanikke, aga eelkõige meie suurimat metsamajandajat RMK-d tegutsema kooskõlas kehtiva õigusega ning käituma vastutustundlikult ja majandama riigi vara säästlikult.”

Järgmine kolme erakonna esindajate kohtumine leiab aset 6. märtsil Tallinnas, kus ühised metsanduse aluspõhimõtted saavad ka esindajate poolt allkirjastatud ning alustatakse ühisosa otsimist Eesti demokraatia hetkeolukorra parandamiseks ning kohalike omavalitsuste valimistel osalemiseks.

Read more

Züleyxa Izmailova: Kus on kliimakriminaali koht?

Jõulude eel lastega vanavanaisa juurde maale sõites kuulasin järgi intervjuud keskkonnaministeeriumi asekantsleri ja samaaegselt ka RMK nõukogu esimehe toolil istuva Marku Lambiga. Autoaknast paistvate lageraielankide taustal mõjub Lambi jutt nagu soola raputamine haavale.

Nagu tihti juhtub, jõuab Eesti inimestele mingi probleem paremini kohale, kui keegi välismaalane sellele tähelepanu osutab. Nii on ka Ettevõtluse arendamise sihtasutuse juht lõpuks märganud lageraiete pärssivat mõju kohalike turismiettevõtete majandustegevusele. Brošüüridel reklaamitud paigad valmistavad kaugelt kohale sõitnutele pettumust. Ajab ju harja punaseks. Sest mida nad eest ei leia, on lubatud mets, mis ka igal pool mujal maailmas inimese ahnuse tõttu tule või harvesteride roaks langeb. Umbes nagu siis, kui sõidad Pariisi, et Jumalaema kirikut külastada ja näed, et hoone on tulekahju tõttu suletud. Kuid erinevalt kirikust ei saa metsa tagasi ehitada. Ja petetud klient ei tule enam kunagi tagasi.

Eelkäijate kombel lageraiet lubav kaabupoiste partei sai oma ministritooli ja koha RMK nõukogus ning vaatab vaikselt pealt, kuidas metsamaffia rahulikult edasi toimetab. [..]

Leia täismahus artikli link klikates artikli pealkirjal.

Read more

Mikk Pärnits. Kaart pole maastik: see küla peab olema globaalne

Isegi lendoravad või suuremad päriselukad ei suuda harvestere takistada, rääkimata pühasaludest. Metsafirmad ja kapitalism viivad täide tuhat aastat tagasi elanud taluniku unelmaid, ütleb Mikk Pärnits oma arvamusloos vastuseks Ott Heinapuu loole “Rituaalimaastikku kaitseb kõige paremini kogukond”.

Pühapaigad ei kätke endas mingit pühadust ja ei saa seega püsima jääda. Tegelikult välistab turumajandus ja kapitalism selle täielikult ning tugevama õigusega: lääne kultuuriruumis jääb ellu tugevam. Pühapaikadel puudub väärtus, sest kogukonnalgi puudub suurem väärtus. Pühapaiga ja kogukonna mudelid ei toimi enam ammu. Praktiliselt on tegu Windows 95 fännidega, kes tahavad seda OS’i kasutada ka tänapäeva W10 või Linuxi kõrvalt: ja seda riigi infrastruktuurisiseselt. Tegu on läbimõtlematu ja aegunud tegumoega, mille põhjused ei loo eestlastele head kuvandit. Analüüsigem isuga! [..]

Loe edasi klikates artikli pealkirjal.

Read more
Translate »