Jüri Ginter repliik: Vägisi ei tohiks koos õpetada

Vastavalt põhiseaduse § 37 tuleb tagada, et “igaühel on õigus saada eestikeelset õpetust”. Riik peab tagama, et muu emakeelega õpilaste õpetajad valdavad eesti keele kui võõrkeele õpetamise metoodikat ja räägib eesti keelt ilma aktsendita. Teise emakeelega õpilastel peab olema võimalik omandada üldharidust üks aasta kauem, kuna neil on üks mahukas õppeaine (eesti keel või emakeel) rohkem.

Üheks heaks võimaluseks on vabatahtlik kahesuunaline keelekümblus, kus osa aineid õpitakse eesti keeles ja ülejäänud ained vastavalt soome, inglise või vene keeles ja lisaks eestlastele õpivad seal ka vastava emakeelega lapsed. Hoiduda tuleks eri emakeelega õpilaste vägisi koosõpetamisest. Vajadusel tuleb korraldada teise emakeelega õpilastele eesti keele õpetamine, et nad saaksid edasi õppida ja suhelda eesti keeles. Kuni ei suudeta tagada kvaliteetset õpet eesti keeles, peab olema võimalus õppida mõnes muus keeles. Eestikeelse õppe kõrval peab olema võimalus õppida ka oma emakeelt, kultuuri ja ajalugu sh võru ja setu keelt.

Read more

Jüri Ginter: Väikekoolid ja hariduse regionaalpoliitika

Regionaalpoliitika hariduses peaks tagama võrdväärse juurdepääsu lasteaedadele, üldhariduskoolidele, huvikoolidele, kutsekoolidele, kõrgkoolidele ja täiskasvanute koolitusel sõltumata nende elukohast. Võrdväärse ja mitte võrdse, sest igas külas ei saa olla ülikooli jt kooli ning samas ei saa ka kõik inimesed kolida kooli naabrusse. Teiselt poolt peaks regionaalpoliitika tagama ka selle, et eri koolides oleksid võrdväärsed tingimused. Jällegi võrdväärsed mitte võrdsed, sest kõik koolid ei saa olla ühesugused ning ei tohigi olla, kuna inimeste vajadused on erinevad. Seda kogeti COVID 19 tõttu rakendatud distantsõppe ajal, kui osadele peredele ja õpilastele sobis distantsõpe isegi paremini kui tavaline kool, samas teistele tekitas see suuri probleeme ning osa õpilasi langes üldse välja. Erivajadused võivad olla seotud nii erilise andekusega kui ka füüsiliste, vaimsete, emotsionaalsete või sotsiaalsete õpiraskustega. Kusjuures ka need raskused võivad olla erinevad nii nagu ka andekad ollakse erinevalt. [..]

Loe edasi klikates artikli pealkirjal.

Read more

Jüri Ginter: Ei ole veel hilja õige suund valida

Haridusvaldkonna arengukava 2021‒2035 projektis on üksikuid asjalikke ja konkreetseid ettepanekuid ning mitu algatust mingit valdkonda arendada. Probleem on aga selles, et üldine suund on vale ning kui me tegutseme vales suunas, siis me pigem kahjustame ning jääb vaid loota, et see arengukava jääb paberiks, mida keegi tõsiselt ei võta, nagu ka eelmised arengukavad (näiteks oli kunagi suund kutsekoolid munitsipaliseerida, nüüd tahetakse ka gümnaasiumid riigistada).

Kuigi korrutatakse õppijakesksust, siis unustatakse muutuseid ühiskonnas, mida on juba tunnetanud ka õpilased. Sel ajal, kui Eesti ja maailma õpilased loobuvad koolis õppimisest ja osalevad kliimastreigis, jutlustab arengukava projekt suurenemist kõigis valdkondades selmet rõhutada vajadust kvalitatiivsete muudatuste järele. Arengukavas on põhjalikult läbi mõeldud, kuidas paremini valmistada ette töötajaid, kuid on välja jäänud tööandjate ettevalmistamine. Selleks tuleks küsida töötajate esindusorganisatsioonide arvamust, milliste tööandjate juures nad soovivad töötada. Välja on jäänud ka emade ja isade, kodanike ja elu uuendajate ettevalmistamine. [..]

Loe edasi vajutades artikli pealkirjale.

Read more

Jüri Ginter: Lõpu- või sisseastumiseksamid?

Käivitunud on aktiivne arutelu selle üle, kas põhikooli lõpueksamid tuleks kaotada või on need vaja alles jätta. Kahjuks ei anta aru, et lahenduse pakkumisel tuleb arvestada õpilase motiveerimise ja õpetaja rolliga.

Kas õpitakse eluks valmistumiseks või eksamite hirmus ja kas õpetaja peab toetama õppimist või korraldama pidevaid kontrolle? Kas koolis õpetatav on nii elukauge, et ainukeseks võimalikuks õppimise stiimuliks on eksamid?

Mina eelistaksin õpetajana treeneri rolli, kes toetab noore arengut, ning hinde nii sportlasele kui mulle panevad võistlustel kohtunikud, selmet olla kole koll, kes hoiab õpimotivatsiooni pidevate hindeliste kontrolltööde ja tunnikontrollidega. Viimasel juhul on arusaadav, miks lapsed ei taha koolis käia ning eelistavad noortekeskuseid ja hulkumist.

Loe edasi klikates artikli pealkirjal.

Read more
Translate »