Rohelised tunnustavad otsuse eest peaministrit

Rohelised tunnustavad öösel vastu võetud otsuse eest peaminister Jüri Ratast ja ootavad erakondadelt tulemuslikke läbirääkimisi

Eestimaa Rohelised tunnevad sügavat muret ja pettumust ning mõistavad resoluutselt hukka võimaluse, et Eesti poliitikas saab raha eest endale sobivaid teeneid osta. Rohelised tunnustavad Jüri Ratast otsuse eest antud olukorras ametist tagasi astuda ning loodavad, et teised erakonnad võtavad tulevikus omaks korruptiivse käitumise osas sama resoluutse hoiaku.

“Tasub meeles pidada, et Hillar Tederilt on kõige suuremad annetused saanud hoopis Reformierakond, seda aastatel 2013-2015, mil oldi peaministripartei,” sõnas roheliste esimees Kaspar Kurve, “tänaste sündmuste valguses on selge, et ka neile summadele tuleks veidi enam valgust heita. Kas ja kui, siis mida sai selliste annetuste eest Teder Reformierakonnalt on kindlasti väärt uurimist.”

“Üks äärmiselt õudne etapp Eesti poliitikas ehk EKREIKE on seks puhuks läbi saanud,” ütles roheliste esinaine Züleyxa Izmailova, “loodan, et siit saab Eesti jaoks alguse uus poliitiline kultuur ning võtame uue suuna keskkonda ning isikuvabadusi austava ning läbipaistva riigijuhtimise poole. Meil ei ole aega hakata uuesti seletama kliimamuutuste vastu võitlemise ja inimõiguste eest seismise olulisust järgmisele valitsusele. Meil on vaja, et hakataks tegutsema. Kohe.”

Read more

Züleyxa Izmailova: Rohelised mõtted ja uue aasta soovid

Hea Roheline!

Me oleme Eesti väikseim erakond, mis püüab lahendada hetkel suurimat globaalset probleemi – kliimamuutustest tingitud ökokatastroofi. Meie riik on muutuste ellu kutsumiseks ideaalne koht, sest oleme väike ja kokkuhoidev kogukond kiirelt areneva ning kliimaprobleemidesse tõsiselt suhtuva Euroopa servas. Praegune valitsus ei ole aga sellest veel aru saanud kui suuri võimalusi see situatsioon pakub ning on jätkuvalt seda meelt, et senised pingutused on olnud piisavad, et muljet roheriigist üleval hoida. Aga mainekujundus ei ole ju sisuline tegevus ning probleemid kuhjuvad.

2020 on väheste jaoks olnud lihtne aasta. Halb või hea on igaühe enda hinnata, aga keeruline on see olnud kindlasti. Kõik muutus. Majandus lakkas kasvamast, laste haridus kolis kodudesse, kaheksatunnised ja viiepäevased töönädalad paisati segi, ostukeskuseid, klubisid ja baare pandi kinni, lendamine ja reisimine vähenes, veebikohtumised muutusid igapäevasteks palju enamatele kui seni ja nii edasi. Mida see kõike tähendab meie erakonna ja poliitilise liikumise jaoks? Üks, mida COVID-19 meile sel aastal näitas ja õpetas, on see, et muutused on võimalikud! [..]

Loe edasi klikates artikli pealkirjal.

Read more

Mattias Turovski: Keskkonnakriis on väärtuste kriis

8. detsembril toimub Hea Kodaniku klubis vestlusring “Kas loodusele õiguste andmine on lahendus keskkonnakriisile?”, kus räägitakse looduse õigustest. Maailmas on juba mitmeid näiteid, kus loodus, näiteks jõgi Uus-Meremaal, on saanud inimestega sarnased õigused. Selline praktika on aina populaarsem, kuid kas või kuidas loodusele õiguste andmine aitab keskkonda hoida? Kas näiteks Eesti mets ja Ida-Viru loodus saaks senisest paremini hoitud, kui Eesti riik tunnustaks looduse õiguseid?

Arutelus osalevad keskkonnajurist Kaarel Relve (Keskkonnaõiguse Keskus), keskkonnaeetik Mattias Turovski (MTÜ Zoosemu) ja zooloog Tiit Maran (Tallinna Loomaaed). Vestlust aitab tüürida Sigrid Solnik.

Sellise kutse saanult tahtsin kohe Eestimaa Roheliste volikogusse kuuluva Mattias Turovski käest küsida, mida ta loodusele õiguste andmisest arvab ning millega üldse tegeleb keskkonnaeetik.

Miks peaksime näiteks Emajõe muutma õigustega isikuks?

Looduse õiguse liikumine töötab selle nimel, et muuta inimeste ja mitte-inimeste (olgu nendeks loomad, taimed või jõed) suhe juriidiliselt kahepoolsemaks, moraalsemaks, ka õiglasemaks. Õigussüsteemid on loodud selleks, et ühiskonna liikmete õiguste ja kohustuste osas eksisteeriks sidusus ja järjepidevus, kusjuures ühiskonna liikme staatuse kõrgeim väljendus on isikustatus. Oma pika traditsiooniga kultuuriruumis oleme mitte-inimesi, aga üsna hiljuti veel ka lihtsalt “valest” soost või rassist liigikaaslasigi, pikalt käsitlenud alamate subjektide või lausa omandina, kellele ühiskonna enamusega võrreldav õiguslik kaitse ei laiene. Inimõigused ja sellest välja kasvanud antišovinismi, loomaõigusluse ja nüüd ka looduse õiguse liikumised töötavad selle nimel, et vastavaid subjekte oleks võimalik õigussüsteemis käsitleda omandi või eseme asemel isikutena. [..]

Loe edasi klikates artikli pealkirjal.

Read more

Ott Kiens: Rohelisem keskkond on hea tervise pant

Ott Kiens töötab kopsuarstina SA Tartu Ülikooli Kliinikumis ja praegu on kaasaegse mehena vanemapuhkusel.

Roheliste erakonnas tegeleb Ott Tartu piirkonna kohalike küsimustega ning on Tartu piirkonna juhatuse esimees. Poliitilistest valdkondadest huvitavad Otti tervishoid, linnade rohelisemaks kujundamine ning mõistagi kõik keskkonnaga seotud küsimused.

Lisaks on Ott Kiens Roheliste Erakonna volikogu liige.

Elame keset pandeemiat. Kasutan juhust ja küsin ainsa tuttava kopsuarsti käest, kuidas tema praegust olukorda lahendaks.

Tõtt- öelda on valitsus minu meelest COVID-19 pandeemiaga hästi hakkama saanud. Kuulda on võetud meditsiiniteadlasi ning kõrgelt hinnatud nende arvamust. Lisaks pole kordagi tekkinud olukorda, kus meditsiinisüsteem oleks vaakunud kokkuvarisemise äärel, nagu me nägime näiteks Itaalias. Kevadel oli olukord Saaremaal küll ohtlik, kuid see lahendati oskuslikult.
Kiitus ka meedikutele, kes on ennastsalgavalt COVID-19 vastu võidelnud ja võitlevad edasi!
Kui midagi ette heita, siis ehk maskikandmise kohustuse pisut hilist rakendamist, see oleks 1-2 nädalat varem tulla võinud. Raske muidugi öelda, kas see oleks midagi muutnud.

Kas valitsus on teise laine eriolukorraga hiljaks jäänud? [..]

Loe edasi klikates artikli pealkirjal.

Read more

Annika Altmäe: Prügiauto roolist Roheliste volikogu juhatama

Annika Altmäe on kahekordne säästva metsanduse magister, kes otsustas prügiauto roolis mööda Austraaliat sõites tulla tagasi Eestisse ning astuda Erakonda Eestimaa Rohelised. Juba pool aastat hiljem valiti ta Roheliste Volikogu asejuhiks.

Õpinguid alustasin Maaülikoolis loodusvarade kasutamise ja kaitse erialal. Bakalaureuseõpingute viimasel aastal võitsin aastase stipendiumi Rootsi Põllumajandusülikooli Säästva Metsanduse erialale ning seal omakorda võitsin stipendiumi magistriõpingute jätkamiseks Helsingi Ülikoolis ja USAs Põhja-Carolina Osariigi Ülikoolis (NSCU). Rootsis õppisin spetsiaalses säästva metsanduse magistriprogrammis koos 42 rahvusvahelise üliõpilasega üle maailma – s.h Pakistan, Uruguay, Hiina, USA ja mitmed Euroopa riigid. Need 3 aastat, mis välismaal õppides veetsin, olid väga põnevad! Magistritöös uurisin säilikpuude mõju hariliku kuuse kasvule – säilikpuud on üks võimalik viis, kuidas istanduse loodusväärtust tõsta.

Säästvas metsanduses õpetati meile palju, kuidas looduskaitse ja majanduslikud huvid saaksid käia käsikäes. Kuigi isegi siis – 10 aastat tagasi – oli ilmselge, et kui ei astuta selgeid samme, jääb looduskaitse alati tagaplaanile. 10 aasta eest tundus mulle, et Eesti metsad on palju paremas seisus kui näiteks Rootsis. Rootsil oli küll pindalalt palju metsa, aga väga suur osa sellest oli majandusmets, mis oli juba aastakümneid kuuse monokultuur ja liigirikkus oli selgelt vähenenud. Lõuna- Rootsi Metsauurimise Keskus (Southern Swedish Forest research Center) katsetas toona, kuidas metsade looduslikku väärtust jälle tõsta. Meil praegu räägitakse palju juurdekasvust ja ei taheta üldse arvestada, et metsa väärtus on muudes asjades. Tollel ajal olin uhke, et Eesti on ekspluateerimise faasi metsanduses vahele jätnud, aga tuleb välja, et me lihtsalt kordame teiste vigu hiljem. [..]

Loe edasi klikates artikli pealkirjal.

Read more

Liitu Eesti kõige progressiivsema erakonnaga juba täna!

Rohelised on Eesti poliitikas nagu SÕÕM VÄRSKET ÕHKU.

Esita endale küsimused – kas Sa:

* hoolid Sind ümbritsevast elukeskkonnast;

* saad aru, et inimese põhjustatud globaalne soojenemine on suurim oht meie planeedile;

* leiad, et Eesti tänane keskkonnapoliitika pole jätkusuutlik;

* toetad avatud, solidaarset ning isikuvabadusi austavat Eestit;

* mõistad, et niivõrd suur majanduslik ebavõrdsus nagu Eestis pole paratamatus, vaid seniste valikute küsimus;

* usud, et tulevik on ROHELINE ning tahad sellesse ka ise panustada…

… siis liitu Rohelistega juba täna!

Read more

Helina Tilk: Rohelised kohtuvad sel nädalal lausa kolm päeva järjest

Roheteisipäevale (27.10.) on oodatud kõik erakonna liikmed, kes on pealinna paremaks tegemisest huvitatud või kellel on lihtsalt häid ideid kilulinna kaunistamiseks. Kui sa veel erakonna liige pole, siis saad oma avalduse sisse anda siin: avaldust täitma!

Meie vapper Tiganik on juba loendamatuid kordi käinud RMK ees kõigi rohemeelsete meelsust näitamas. Kolmapäeval, 28.10. on aeg minna talle appi! Koguneme kell 16, meel valmis plakatitegemise töötoaks, mida veab Helina Tilk ning Roheliste ideede tutvustamiseks. RMK ees saab anda allkirju lageraiete vastasele rahvaalgatusele. Palume inimestel tulla kohale OMA SÕNUMIGA, mille aitame vormistada plakatil. Võib ka saata FB kaudu. Hiljem teeme näituse sõnumitest, mis inimestele kõige rohkem korda lähevad🌲

29.10. kell 21 toimub Tallinna Ülikooli BFM õppehoone 4. korruse Supernova kinosaalis keskkonnateemalise filmi vaatamine. Autor Maaja Hallik vastab küsimustele. Film “Mees Metsast “ jutustab läbi noore metsamehe silmade, kuidas Eesti riiklik metsapoliitika hävitab meie elurikkust. Mure tuleviku pärast ja kaadrid lageraiutud metsadest puudutavad kõiki keskkonnast hoolivaid inimesi. Tule vaatama ja too kaasa oma sõbrad või pereliikmed! Oodatud on osaluspanus 5 euri.

Kohtumiseni (kohe kolm korda järjest)!

Read more

Kahe juhiga erakond? Miks mitte!

12. septembril toimus Erakond Eestimaa Rohelised üldkogu, kus nelja kandidaadi hulgast valiti erakonnale senise ühe esimehe asemel kaks juhti. Esimeheks kandideerisid Marko Kaasik ja Kaspar Kurve. Esinaise kohale oli samuti kaks kandidaati: Johanna Maria Tõugu ja Züleyxa Izmailova. Valituks osutusid Züleyxa Izmailova ja Kaspar Kurve.

Piret Räni uuris Züleyxa Izmailova ja Kaspar Kurve käest, milliseks võiks kujuneda Eestimaa Roheliste tulevik kahe juhi käe all. Loe täispikkasid intervjuusid veebiväljaandes Bioneer.

Kliki artikli pealkirjal, et leida otselingid täispikkadele intervjuudele.

Read more

Armsad erakonnakaaslased!

Alustuseks, täname kõiki, kes olid laupäeval klubis “Uus Laine” meie erakonna üldkogul kas füüsiliselt, läbi veebi või telefoniühenduse. Aitäh kõigile kandideerijatele. Meie uus juhatus, volikogu ning toimkonnad said endale väga väärilised ning võimekad liikmed. Soovime kõigile jõudu ja tarkust oluliste otsuste tegemisel!

Tahame teid tänada usalduse eest, mille üldkoosolekul meile andsite. Meil on hea meel, et toetasite meie tulevikuvaadet ning põhimõtteid, millele soovime kindlaks jääda ja eesmärke mille poole üheskoos pürgida. Me oleme noored ja energilised ning meie ühine soov on viia rohelist maailmavaadet üha rohkemate inimesteni. Oleme tänulikud ning hindame kõrgelt võimalust toetuda ka meie erakonna kogenumate liikmete elutarkusele. Lubame teid väärikalt esindada, et saaksite meie üle uhkust tunda. [..]

Loe edasi klikates artikli pealkirjal.

Read more

Üldkoosolek oli edukas – Citizen OS kaasabil valiti kaks juhti ja teised kogud

Täna toimunud üldkoosolek oli suurepärane – tänan kõiki, kes olid kohapeal ja ka kõiki, kes aitasid katsetada meie digivõimekusi üle veebi Citizen OS platvormi kaudu. Tehniline külg vajab kindlasti täiendamist, aga proof-of-concept on olemas ehk asja võimalikkus on tõestatud.

otsustati muuta põhikirja ja valida erakonnale senise ühe esimehe asemel kaks juhti. Esimehe kohale kandideeris 2 liiget: Marko Kaasik ja Kaspar Kurve. Esinaise kohale samuti 2 liiget: Johanna Maria Tõugu ja Züleyxa Izmailova. Valituks osutusid Züleyxa Izmailova ja Kaspar Kurve. [..]

Loe edasi teiste kogude kohta klikates artikli pealkirjal.

Read more

Roheliste üldkoosolek toimub 12. septembril Tallinnas klubis “Uus Laine”

Erakond Eestimaa Rohelised üldkoosolek toimub 12.09.2020 alates kell 11:00 Tallinnas klubis “Uus Laine” aadressil Vana-Kalamaja 1 ja üle veebi.

Juhatuse kandidaatidel palume saata (ei ole kohustuslik) oma pilt koos motivatsioonikirjaga (soovi korral ka CV ja kontaktandmed) aadressil liikmed@erakond.ee hiljemalt 10. septembriks (ühe nädala jooksul), et liikmetel oleks võimalik juba varakult ennast tulevaste juhtide tegude ja mõtetega kurssi viia. Põhikirjast: § 31. Juhatuse koosseis (1) Juhatuses on vähemalt seitse, kuid mitte rohkem kui kakskümmend üks liiget. Järgneva aasta juhatuse suuruse otsustab üldkogu.

Kandideerijatelt ootavad liikmed head enesejuhtimise oskust ja tugevat soovi panustada Eesti poliitika rohe(r)evolutsiooni. Kui sinus on tahtmist ja energiat ning ajalist ressurssi meie organisatsiooni ja rohelise maailmavaate edendamiseks, siis esita oma kandidatuur juba täna!

Read more

Aleksander Laane: Mida teha Maarjamäega?

Mida teha Maarjamäega? Loomulikult rohestada see kaasaegsetest teadmistest lähtuvalt ja panna taastuvelektrit tootma!

Kujutage ette obeliski, mida kataks allpool metsviinapuu ja humala väädid koos linnupesade ja pesakastidega. Tipupool katkeb obelisk korraks ja seal on vertikaalteljega väike tuulegeneraator. Kogu kompleksi pügatud muru asemel õitseks korra aastas niidetav lilleväli ja seal paikneks mõned mesitarud. Taamal, valdavalt klindipoolsesse ossa, kerkib kompleksi jooni ja loogikat järgiv päikesepark koos soojuspumba-kompleksiga, mis ulatuks Piritale viiva tee alt merepõhjagi ning mille energiat saaks kasutada ümberkaudsed hooned ja Tallinna lahe vee kvaliteeti parandavad seadmed – pumbad, filtrid, hapniku lisamise seadmed. Betooni ja asfaldiga kaetud pinda saab olema oluliselt vähem – suur osa sellest saab haljastatud või asendatud veekogumisbasseinidega, kus taimed vett puhastaksid. [..]

Loe edasi klikates artikli pealkirjal.

Read more

Roheliste küsitluse tulemused

Eestimaa Rohelised viisid juulist augustini läbi liikmete küsitluse, millega kaardistati kõige olulisemad teemad, aga ka edasised strateegiad ning potentsiaalset liitumist teiste erakondadega. Vastuse andsid 129 erakonna liiget, mis on 13,5% erakonna kõikidest liikmetest.

“Liikmete ühishuvi perioodiline kaardistamine on oluline sisend organisatsiooni töö demokraatliku korraldamise seisukohast,” kommenteerib küsitlust Eestimaa Rohelised peasekretär Joonas Laks. “Vaatamata puhkuste ajale oli küsitlusele vastamine suhteliselt aktiivne. Tänan kõiki liikmeid, kes võtsid keset suve aega, et üheskoos meie erakonna ja riigi tulevikule mõelda.”

Küsitlus näitas, et Eestimaa Rohelised kellegagi ühinema hetkel ei kipu. Samas nähakse koostöövõimalust kõigi Eestis registreeritud erakondadega. [..]

Loe edasi klikates artikli pealkirjal.

Read more

Züleyxa Izmailova: Eestit vaevab kasvuhaigus, mis teisigi Ida-Euroopa riike

Eestit vaevab sama kasvuhaigus, mis paljusid teisigi Ida-Euroopa riike. 75st rohelisest eurosaadikust on vaid 6 pärit peale 2004. aastat ELiga liitunud riikidest. Eurobaromeetri küsitlus näitas, et kliima- ja keskkonnaküsimused on väga olulisel kohal vaid põhja- ja lääneeurooplastele. Kesk- ja Ida-Euroopa riikide valijate mured on pigem argisemad. Lisaks kipuvad Kesk- ja Ida-Euroopa riigid ka fossiilkütustest rohkem sõltuma. Eestis on põlevkivitööstus teinud aastaid tugevat lobitööd, et veenda avalikkust taastuvenergia kalliduses ja selles, et põlevkivielekter on jätkuvalt vajalik. Samas on Tartu Ülikooli ökoloogia ja maateaduste instituudi botaanika vanemteadur Aveliina Helm öelnud, et Eesti ühiskonnas ja poliitilises kultuuris valitseb dissonants, kus inimeste arusaam meie riigi keskkonnaseisundist on märksa positiivsem kui reaalsete andmete põhjal seda hinnata võiks. Suurem osa inimesi saab infot keskkonnaseisundi kohta meediast, kus mainekujundus ja asjakohane info on sageli osavalt kokku segatud. [..]

Postimehe ajakirjanik Meinhard Pulk küsis meie erakonna esinaise käest: “Mis on Eesti roheparteide ebaedu põhjuseks?” Kliki pealkirjal, et lugeda Züleyxa Izmailova vastuseid muutmata kujul.

Read more

Aleksander Laane: Küsimus on arhieesmärgis

Kuldar Leisi pakutud ideel koalitsioonilepingu valmimise tähtaeg “hea tavaga” edasi lükata on kindlasti arutamist väärt. Igaks juhuks tasub vast meelde tuletada, et koalitsioonileping pole miski, mille tegemist põhiseadus või lihtsalt mingi seadus nõuaks. Selle teistmoodi tegemiseks – või ka mittetegemiseks – piisab asjaosaliste tahtest.

Sellel ideel on oma positiivne ja ka negatiivne külg ning õnnestumise eeldused. Alustades viimasest – eeldustest edu saavutada – peab tõdema, et oluline on aru saada, milline on lisaks Eesti kestmisele tähtsuselt järgmine arhieesmärk. Kas me näeme, et eelmine või praegune koalitsioon oleks mistahes koos valitsetud ajahetkel suutnud midagi taolist sõnastada? Vastus on üsna selge – ei. Ja sellise ühiskonda liitva arhieesmärgi äratundmine ja sõnastamine pole ka 100 päevaga teostatav, kui arusaamist ja tahtmist selleks pole – nagu praeguselt pildilt ka näeme. [..]

Loe edasi klikates artikli pealkirjal.

Read more

Raskel ajal 5,2 miljoni euro riigikassast erakondadele jagamine tuleks lõpetada

Juba eelmise aasta novembris otsustas erakonna juhatus Erakondade Rahastamise Järelvalve Komisjoni tungival soovitusel pöörata tähelepanu endiste liikmete tasumata võlgadele, sest vastutustundetut käitumist, kus põhikirjalisest liikmemaksu tasumise kohustusest mööda hiiliti, oli niivõrd palju, et see pärssis meie igapäevast tegevust.

“Kuna meie organisatsioon ei saa riigieelarvest raha, on liikmemaksu laekumine oluliseks abiks, et paremini eesmärkide nimel tegutseda. Erakonna kohus on kaitsta oma liikmete ja toetajate huvisid ning organisatsooni jätkusuutlikkuse tagamine on selle eelduseks. Inimesed, kes on kergekäeliselt liikmemaksu tasumata jätnud ja lahkunud, kahjustavad sellega kõigi teiste liikmete huvisid ning ilmavaate levitamise võimekust,” ütles Roheliste peasekretär Joonas Laks. “Umbes poole aasta jooksul oleme saatnud endistele liikmetele meeldetuletusi ja paljud on võlgnevuse juba ka tasunud, kuid nende osas, kes korduvatele meeldetuletustele vaatamata pole reageerinud, pöördusime spetsialistide poole.” [..]

Loe edasi klikates artikli pealkirjal.

Read more

Eutanaasia rahvaalgatus jõuab Riigikokku. 1900 allkirjastajat ja uus tähtaeg!

Rahvaalgatuse e-keskkonnas kogub hääli Roheliste eutanaasiapetitsioon. Postimehe korraldatud küsitluses 80% vastanutest on eutanaasia seadustamise poolt.

Algatasime rahvaalgatus.ee keskkonnas petitsiooni, millega teeme riigikogule ettepanek seadustada Eestis eutanaasia. Eile kogus algatus vajalikud 1000 allkirja kokku, aga toetajaid lisandub pidevalt. Kas saame 2000 allkirja kokku sõltub sinust!

Soovime et riigikogu ja valitsus töötaksid välja seadused, mis lubavad inimestel otsustada oma elu lõpu üle nii, et see ei oleks piinarikas.
Roheliste volikogus toetuse saanud seisukohad ootavad kaaskodanike toetusallkirju. Leiame, et oma elu üle võib eelkõige otsustada inimene ise. [..]

Loe edasi klikates artikli pealkirjal.

Read more

Maksumaksja raha raiskamine põlevkiviõlile on absurdne

Nafta hinna kõikumine näitab selgelt, et maksumaksja raha raiskamine põlevkiviõli tootmise doteerimisele on absurdne ja ohtlik 
Praegune nafta hinna kõikumine näitab eriti ilmekalt, et põlevkiviõli tootmine on tupiktee, kust kasumit ei tasu oodata. Eesti vajab kiiret üleminekut taastuvenergiale ja vesinikupõhisele majandusele, et pakkuda hästi tasustatud töökohti kiiresti kasvavas majandussektoris. “Eesti peab kiirelt eemalduma igasugusest fossiilenergia-sõltuvusest ja tagama olukorra, kus väiksemate kogukuludega toodangust saadud kasum jääb Eestisse.
Õli tootmine ja põletamine tekitab lõpuks isegi rohkem saastet kui põlevkivi otsepõletamine,” selgitas roheliste volikogu esimees Aleksander Laane. [..]

Loe edasi klikates artikli pealkirjal.

Read more

Ühendasime jõud senise raiepoliitika vastu

Eesti Vabaerakond, Elurikkuse Erakond ja Erakond Eestimaa Rohelised allkirjastavad ühised metsandusalased põhimõtted.

Elurikkuse erakond, Eestimaa Rohelised ja Eesti Vabaerakond pidasid koostööläbirääkimisi ning esimese kõige tähtsama teemana arutati kõige põletavamat keskkonna-alast teemat ehk metsandust Eesti Vabariigis. Mitmeid päevi kestnud läbirääkimiste järel vormistati ühine platvorm, milliseid muudatusi oleks vaja läbi viia, et meie metsad jääksid alles ka tulevastele põlvkondadele ning elurikkus neis hakkaks taas paranema.

Kolmes erakonnas on palju metsaomanikke ja muid erialaspetsialise, kes mõistlikult omi metsi majandavad: “Kutsume üles ka teisi metsaomanikke, aga eelkõige meie suurimat metsamajandajat RMK-d tegutsema kooskõlas kehtiva õigusega ning käituma vastutustundlikult ja majandama riigi vara säästlikult.”

Järgmine kolme erakonna esindajate kohtumine leiab aset 6. märtsil Tallinnas, kus ühised metsanduse aluspõhimõtted saavad ka esindajate poolt allkirjastatud ning alustatakse ühisosa otsimist Eesti demokraatia hetkeolukorra parandamiseks ning kohalike omavalitsuste valimistel osalemiseks.

Read more

Roheliste volikogul arutati erakondade koostööd ja kahe juhi valimisi

Roheliste laupäeval Tallinnas toimunud volikogu koosolekul olid päevakorras nii organisatsiooni areng kui ka Eesti ühiskonnas olulised teemad.

“On väga hea meel tõdeda, et Rohelised on täna kahtlemata üle aastate kõige tugevamas seisus”, ütles Roheliste aseesimees Kaspar Kurve ning lisas, et erakonnaga on viimasel ajal liitunud väga palju aktiivseid liikmeid, neist mitmed Eesti poliitikas täiesti värsked nimed. “Me oleme viimastel kuudel palju panustanud konkreetse arengustrateegia väljatöötamisse, mis rohelise maailmavaate loodetavasti senisest oluliselt suurema hulga inimesteni viib.”

Volikogu koosolekul arutati ka võimalikku koostööd teiste parlamendiväliste erakondadega.
“Eelmisel nädalal toimus kohtumine, kus arutati kolme erakonna koostööd järgmistel kohalikel valimistel,” ütles Roheliste juht Züleyxa Izmailova. “Volikogu oli üldjoontes positiivselt meelestatud ning see annab mulle võimaluse teemaga edasi tegeleda. Täpsustame detaile ja tuleme teema juurde tagasi.”

Planeeriti ka märtsis toimuval üldkogul kahe juhi valimist, milleks eelmise aasta üldkogu omapoolse korralduse andis. Lisaks tegi peasekretär Joonas Laks volikogule ettepaneku toetada mõtet üldkoosolekul juhtide tandemi valimiseks. [..]

Loe edasi klikates artikli pealkirjal.

Read more

Roheliste taskuhäälingu 2020 esimesed saated on nüüd järelkuulatavad

Eelmisel aastal alguse saanud Rohelise Reede Raadio ehk R3 on suure hooga taas käima läinud ning esimesed saated on nüüd järelkuulatavad erakonna taskuhäälingus: https://soundcloud.com/rohelised

Tegelikkuse Tagamaad

Tegelikkuse Tagamaad tuleb taas! Seda aastakümmet alustavad Inga Raitar, Olev-Andres Tinn ning Joonas Laks uue aasta soovidega. Juba traditsiooniliseks saanud Rail Balticu teemale pühendatakse lõviosa saatest, sest vahepealsed arengud, kaasa arvatud esmaspäeval toimunud Riigikogu istung, annavad selleks palju materjali. Tähelepanu juhitakse Austraalias toimuvate metsatulekahjude üksikasjadele ning seostele ka meie endi metsades toimuvaga. Tuletatakse meelde, et mets ei ole puupõld ning meie endi metsad põlevad – küll graanulitena või silmakirjaliku “taastuvelektrijaama” kateldes. Kuidas saame teha nii, et lõpuks midagi tegelikkuses ka muutuma hakkaks?

Tervis Eetris

Söömine – ainus töö, mis toidab! Täna räägime väga praktilisetest ja igapäevastest asjadest. Toitumisterapeut Jaanika Tapver räägib, kuidas ühel või teisel juhul süüa nii, et tervis ikka tuleks, mitte ära ei läheks. Kas kartul ja liha sobivad kokku ja mis järjekorras? Kas roheline kraam on parem kui kartul? Mida teha lihaga? Millised on põhilised toitumisprobleemid, millega Jaanika kokku puutub? Kuuleme ka Jaanika põnevat põletikuvastast retsepti, mida tasub proovida! Intervjuu Jaanikaga ilmub ka Terviselehes – koos retseptidega! Jaanika Tapveri kontaktandmed leiad lehelt toitumisteraapiakeskus.ee/

Kuulamiseks kliki pealkirjal.

Read more
Translate »