Roheliste volikogul arutati erakondade koostööd ja kahe juhi valimisi

Roheliste laupäeval Tallinnas toimunud volikogu koosolekul olid päevakorras nii organisatsiooni areng kui ka Eesti ühiskonnas olulised teemad.

“On väga hea meel tõdeda, et Rohelised on täna kahtlemata üle aastate kõige tugevamas seisus”, ütles Roheliste aseesimees Kaspar Kurve ning lisas, et erakonnaga on viimasel ajal liitunud väga palju aktiivseid liikmeid, neist mitmed Eesti poliitikas täiesti värsked nimed. “Me oleme viimastel kuudel palju panustanud konkreetse arengustrateegia väljatöötamisse, mis rohelise maailmavaate loodetavasti senisest oluliselt suurema hulga inimesteni viib.”

Volikogu koosolekul arutati ka võimalikku koostööd teiste parlamendiväliste erakondadega.
“Eelmisel nädalal toimus kohtumine, kus arutati kolme erakonna koostööd järgmistel kohalikel valimistel,” ütles Roheliste juht Züleyxa Izmailova. “Volikogu oli üldjoontes positiivselt meelestatud ning see annab mulle võimaluse teemaga edasi tegeleda. Täpsustame detaile ja tuleme teema juurde tagasi.”

Planeeriti ka märtsis toimuval üldkogul kahe juhi valimist, milleks eelmise aasta üldkogu omapoolse korralduse andis. Lisaks tegi peasekretär Joonas Laks volikogule ettepaneku toetada mõtet üldkoosolekul juhtide tandemi valimiseks. [..]

Loe edasi klikates artikli pealkirjal.

Read more

Roheliste taskuhäälingu 2020 esimesed saated on nüüd järelkuulatavad

Eelmisel aastal alguse saanud Rohelise Reede Raadio ehk R3 on suure hooga taas käima läinud ning esimesed saated on nüüd järelkuulatavad erakonna taskuhäälingus: https://soundcloud.com/rohelised

Tegelikkuse Tagamaad

Tegelikkuse Tagamaad tuleb taas! Seda aastakümmet alustavad Inga Raitar, Olev-Andres Tinn ning Joonas Laks uue aasta soovidega. Juba traditsiooniliseks saanud Rail Balticu teemale pühendatakse lõviosa saatest, sest vahepealsed arengud, kaasa arvatud esmaspäeval toimunud Riigikogu istung, annavad selleks palju materjali. Tähelepanu juhitakse Austraalias toimuvate metsatulekahjude üksikasjadele ning seostele ka meie endi metsades toimuvaga. Tuletatakse meelde, et mets ei ole puupõld ning meie endi metsad põlevad – küll graanulitena või silmakirjaliku “taastuvelektrijaama” kateldes. Kuidas saame teha nii, et lõpuks midagi tegelikkuses ka muutuma hakkaks?

Tervis Eetris

Söömine – ainus töö, mis toidab! Täna räägime väga praktilisetest ja igapäevastest asjadest. Toitumisterapeut Jaanika Tapver räägib, kuidas ühel või teisel juhul süüa nii, et tervis ikka tuleks, mitte ära ei läheks. Kas kartul ja liha sobivad kokku ja mis järjekorras? Kas roheline kraam on parem kui kartul? Mida teha lihaga? Millised on põhilised toitumisprobleemid, millega Jaanika kokku puutub? Kuuleme ka Jaanika põnevat põletikuvastast retsepti, mida tasub proovida! Intervjuu Jaanikaga ilmub ka Terviselehes – koos retseptidega! Jaanika Tapveri kontaktandmed leiad lehelt toitumisteraapiakeskus.ee/

Kuulamiseks kliki pealkirjal.

Read more

Izmailova: arenenud ühiskond ei vaja karusloomafarme

Tallinnas laupäeval toimuval karusloomafarmide vastasel miitingul kõnega esineva roheliste liidri Züleyxa Izmailova sõnul ei ole arenenud ühiskondadel karusloomafarme vaja.

“Oleme karusloomafarmide vastu juba tükk aega võidelnud ning võitleme nii kaua, kuni karusloomafarmid on nii Eestis kui Euroopas keelatud,” ütles Izmailova BNS-ile. “Oleme ühiskonnana piisavalt arenenud ja inimestena empaatilised, et austada loomi kui tundlikke olendeid ja vältida neile ebavajalike kannatuste põhjustamist. Paraku ei ole see alati nii. Nii kodu-, mets- kui põllumajandusloomad vajavad tunduvalt tugevamat riiklikku kaitset.”

“Karusloomade pidamine majanduslikul eesmärgil tuleb lõpetada ning farmid sulgeda kõige rohkem nelja-aastase üleminekuajaga,” märkis Izmailova. “Kui Anu Saagim suutis loobuda karusnahast, suudab seda ka ülejäänud Eesti.

Üritust korraldava organisatsiooni Loomus kinnitusel kannatavad loomatööstustes miljonid loomad. Karusloomafarmides veedavad rebased ja mingid terve elu puurides ning neid tapetakse moe huvides julmal viisil.

Baltic News Service

Read more

Roheliste juht Zuzu: keskkonnateadlike inimeste osakaal Eestis on veel tagasihoidlik

Kuigi Euroopas räägitakse üha rohkem, et keskkonna ja looduse kaitsmiseks on viimane aeg tõsisemaid samme astuda, tunnistab Eesti roheliste juht Züleyxa Izmailova ehk Zuzu, et eestlaste keskkonnateadlikkus on ikka veel kehvapoolne.

Kui meie rahvas oleks keskkonnateadlikum, siis poleks meil sellist valitsust nagu praegu, leiab Zuzu ning lisab, et kevadised riigikogu valimised näitasid, et keskkonnateadlike inimeste osakaal ühiskonnas on veel liiga tagasihoidlik ja kriitilise piiri ületamiseks peab teadlikum rahvas veel palju vaeva nägema, et ka teised saaksid teadlikke valikuid teha.

Eelmisel nädalal esitles Euroopa Komisjon Euroopa rohelist kokkulepet, ajakiri Time valis kliimaaktivisti Greta Thunbergi aasta inimeseks, paljudes Euroopa riikides olid rohelised erakonnad valimistel edukad jne. Kas võib öelda, et rohelises mõtlemises oli aasta 2019 Euroopa ja ehk ka kogu maailma jaoks murranguline? [..]

Loe vastust sellele ja paljudele teistele küsimustele klikates artikli pealkirjal.

Read more

Erakonnal on täna sünnipäev!

Erakond Eestimaa Rohelised asutati 25. novembril 2006 Tallinna Tehnikaülikooli aulas toimunud asutamiskoosolekul kui Rohelise erakonna algatusgrupi töö tulemusena oli kokku saadud toonastes seadustes nõutud 1000 liiget. Erakond kanti registrisse 6. detsembril 2006.

Erakonna juht Züleyxa Izmailova: “Meie organisatsioonil on täna 13. sünnipäev – palju õnne sulle ja meile kõigile!

Tänan kõiki liikmeid ja toetajaid, kes on meiega olnud algusest peale, aga ka neid, kes on aja jooksul liitunud ja oma panuse organisatsiooni arendamisesse andnud!

Meie roll Eesti poliitikas pole jõudnud veel tasemele, millega võiks rahule jääda, aga me veel jõuame sinna! Koos erakonna aktiiviga oleme loomas strateegiat, et saaksime seadusloomes Riigikogu tasandilt kaasa rääkida ja seeläbi Eesti elu rohelisemaks kujundada.”

Selleks, et tähistada 13.-nda tegevusaasta täitumist ja mitte langeda musta masendusse praeguse poliitilise olukorra või lihtsalt ilma pärast, käib sünnipäevanädalal annetuskampaania, kus (25.11 – 01.12) annetanud toetajate vahel loosime välja kaks piletit mai lõpus toimuvale legendaarse montypythonlase John Cleese’i etendusele Tallinnas (väärtus 2×75€). Ka kõik liikmed on teretulnud osalema ning Facebooki kommentaaris teada andma, miks sina oma annetuse tegid.

Read more

Rohelised: lapsevanemad, ühinege laste kliimastreigiga Toompeal ja mujal!

Rohelised kutsuvad lapsevanemaid liituma täna oma lastega ja koos tuleviku nimel streikima!

Pärast eelmisel reedel toimunud hämmastavat, nelja miljoni inimese suurust avalööki on globaalne kliimastreik saanud hoo sisse. Täna on suur finaal. Valitsused, investorid, globaalne meedia tunnevad survet ja on sunnitud oma prioriteete ümber mõtlema.

Roheliste esinaine Züleyxa Izmailova: “Lapsevanemad, täna kell 12:00 koguneme Tallinnas Riigikogu ees, Tartus Raekoja platsil, Rakvere keskväljakul ja Pärnus Iseseisvuse väljakul ja nõuame oma laste tuleviku tagasi!”

Täna lõpeb nädalane #digistreik ja #kliimastreik kolib tagasi tänavatele!

Eestimaa Rohelised juhatuse liige Joonas Laks: “Tallinn, Tartu, Pärnu, Rakvere, Kuressaare ja Kärdla nõuavad täna valitsuselt kiiremat süsinikneutraalsuse suunas tegutsemist! Nii noored kui vanad on ühel meelel, et põlevkivi põletamine ja metsade lagedaks raiumine peab lõppema!”

#rohelised #võtametulevikutagasi #fff

Read more

Reedel streikima! Täna kell 12:00 Tallinnas, Tartus, Rakveres ja mujal!

Noored kutsuvad kõiki oma tuleviku eest seisma!

Allpool Fridays For Future eestvedaja Kristin Siili üleskutse:

KUTSUME TEID KLIIMASTREIGILE JUBA REEDEL!

Kõik on oodatud ning kõiki on vaja. Tee plakat ja ühine meiegaTallinnas Riigikogu ees, Tartus Raekoja platsil, Rakvere keskväljakul või Pärnu Iseseisvuse väljakul kell 12:00!

Kliki pealkirjale, et leida lingid streikidele!

Read more

Peep Mardiste: Praegu on hea hetk muuta põllumajandus keskkonnasõbralikuks

Eestis on vee kättesaadavusega lood hästi. Meil on mereline kliima, Atlandilt tuleb pidevalt niisket õhku, mis siinkandis alla sajab. Tänu tasasele maale, vegetatsioonile ja paljudele märgaladele jääb taevast tulev vesi kenasti loodusse püsima ega voola kohe merre tagasi.

Riigi Ilmateenistuse andmetel on meil sademete pikaajaline keskmine 672 mm aastas. Proovige ette kujutada 67 cm paksust veekihti kogu Eestit katmas – see on summaarne sademete kogus, mis siin alla sajab!

Meie globaalses kontekstis hea varustatus mageveega ei tähenda siiski, et Eestis veega proleeme ei oleks. Veekvaliteeti halvendab peamiselt inimtegevus tootmisest ja majapidamisest või põllumaandusmaastikest veekogudesse jõudvate reostuse läbi. Joogivee kvaliteedile avaldavad mõju ka looduslikud tegurid, näiteks suur radooni sisaldus Harjumaa ja Lääne-Virumaa põhjavees.[1]

Loe edasi klikates artikli pealkirjal.

Read more

Züleyxa Izmailova: Erakond on vahend, mitte eesmärk omaette.

Delfi ajakirjanik Karoliina Vasli uuris ERJK ettekirjutuse valguses meie rahalise seisu kohta.

Millest üldse selline hiiglaslik miinus on tekkinud ja kuidas see nii lühikese ajaga (mullu oktoober võrreldes tänavuse esimese poolaasta lõpuga) nii palju kasvas?
Kas ja kuidas loodate võlad likvideerida? Tegu on väga suurte summadega, siin ju vaid liikmemaksust ei piisaks.
ERJK kasutab suisa väljendit pankrot. On see teie meelest ka üks võimalik variant või olete veendunud, et partei suudab ikkagi jätkata?
Aastaid on rohelised avaldanud lootust, et toetus ikkagi tõuseb. Praegu näitavad arvamusuuringud siiski, et toetus on üpris väike, olles kahe protsendi kanti. Mis plaanid on praegu, et toetust tõsta? Järgmiste valimisteni on muidugi palju aega, ent kuidas tahate end selle vahepeal pildil hoida?
Aprillis sai palju tähelepanu roheliste üldkogu, kuna siis oli juttu, et ehk võiks erakond jätkata kahe juhiga, pürgis ju toona etteotsa ka Evelin Ilves. Siis jätkati siiski sama juhatusega. Oli ka juttu, et erakond võib kahe juhi valimiseks vajalikud põhikirjamuudatused kiita heaks septembris. Nüüd on september käes – kas see mõte on endiselt jõus, kaalutakse neid muudatusi?

Loe täismahus vastuseid klikates artikli pealkirjal.

Read more

Aleksander Laane: Kaasaegse inimese mõõdupuu on roheline

Aleksander Laane kirjutab vastuses Kaul Nurme arvamusloole “Roheliste eduvõimalusi takistab punasus”, et sellest leiab üsna tuttavlikke eelarvamusi ja visalt levitatavaid müüte, millel Eestimaa Rohelistega mingit pistmist pole.

Nüüdseks aegunud parem-vasak skaala võeti kasutusse Prantsuse revolutsiooni ajal aastal 1789. Siis mõeldi vasakpoolsete all isikuvabaduste ja vaba ettevõtluse pooldajaid (tänapäeva mõistes liberaale) ja parempoolsete all aadliprivileegide hoidjaid (konservatiive).

19. sajandi lõpupoole lisandus politikasse sotsiaalne mõõde ja siis hakati vasakule paigutama töölisliikumisi, millest kasvasid välja kommunistid, sotsialistid ja sotsiaaldemokraadid. Juba sellega sai parem-vasak skaala hägustatud, sest kommunistide ülipiirav suhtumine isikuvabadustesse sarnaneb äärmuskonservatiivide omaga – selles küsimuses said skaala otsad kokku.

Õieti on juba sellest ajast Lääne poliitikas kaks põhimõõdet: üks on suhtumine omandiküsimusse (eraomand ja igaühele oma versus ühiskondlik omand ja ümberjagamine) ja teine isikuvabaduste soosimise või piiramise mõõde.

Ühele skaalale paigutajad loevad vasakpoolseteks ümberjagamist ja sallivust pooldavaid poliitikuid ja parempoolseks vastupidiseid, kuid see käsitlus kubiseb vastuoludest.

Loe edasi klikates arikli pealkirjal.

Read more

Rohelised nõuavad erakondade finantstulemuste avalikustamist

Eestimaa Rohelised esitasid Erakondade Rahastamise Järelvalve Komisjonile (ERJK) teabenõude, milles nõuavad kõikide erakondade 2019. aasta esimese poolaasta finantstulemite avaldamist, sest mingil põhjusel pole need andmed avalikud.

Rohelised on seisukohal, et ERJK pole täitnud võrdse kohtlemise printsiipi, kui avaldas 03.09.2019 vaid riigi rahastuseta Erakond Eestimaa Rohelised esimese poolaasta tulemi, kuid jättis avaldamata kõigi riigilt toetust saavate erakondade vastavad tulemid ja leiavad, et samad andmed peaksid avalikustatudi olema ka riigi toetustest elatuvate erakondade kohta.

Züleyxa Izmailova: ”Liisa Oviiri (SDE) edastatud märgukiri, milles ta ERJK esinaisena annab mõista, et Eestimaa Rohelised peaksid oma mõnekümnetuhandese netovara puudujäägi tõttu tegevuse lõpetama, pole tõsiseltvõetav. Leian, et selline ettepanek on ka silmakirjalik, sest on ju teada, et riigi rahakotil elatuvate erakondade võlad on võrreldes rohelistega kümneid kordi suuremad ja ei näita sugugi vähenemise märke. Näiteks sotside peasekretäri sõnul oli nende eelarve miinus märtsi seisuga enam kui pool miljonit eurot (536 000 eurot). Rohelised ei saa riigitoetust ning meil pole midagi varjata. Arvan, et on täiesti põhjendatud, et kõikide erakondade finantsandmed oleksid avalikud.”

Aleksander Laane: “Kuna komisjonis on ainult Riigikogus esindatud erakonnad, siis pole raske taibata, kust tuul puhub. Teisi erakondi häirib isegi see, et me olemas oleme. Neile ei meeldi, et me kaitseme metsa, võitleme glüfosaadi ja muude mürkide vastu meie toidus, vees ja õhus. Veel enam teeb neile meelehärmi, et Rohelistel on taas õigus – Eesti majanduse põlevkivisõltuvuse jätkuv toitmine on otsetee vaesusesse. Ja küllap tunnevad Riigikogu erakonnad isegi, et on oma aja ära elanud ja mõttetuks kambaks muutunud – neil pole tänapäevaseid lahendusi – erinevalt Rohelistest – pakkuda.”

Loe edasi klikates artikli pealkirjal.

Read more

Marko Kaasik: Kas teaduslik tõde on valitsusele ebamugav?

Kui teaduse rahastamise lepe möödunud aasta lõpus presidendi juures alla kirjutati, pidid 2020. aasta eelarve võimalused asjaosalistele juba üldjoontes teada olema. Lepe näeb ette kolme aasta jooksul igal aastal 47 miljoni euro lisamist riigieelarvest teadusele. Käesoleva aasta riigieelarve maht on 11,31 miljardit eurot ja kasv võrreldes möödunud aastaga 7%. Aastas lisanduv summa moodustaksvaid 0,4% tänavusest riigieelarvest ja 6,3% tänavusest kasvust.Me ei tea veel täpselt tuleva aasta riigieelarve mahtu, kuidisegi kui kasv on tänavusest poole väiksem, on vaja leppe täitmiseks teadusele juurde anda umbes kaheksandik sellest. Seega ei ole vaja ühtki riigieelarve kulurida võrreldes selle aastaga kärpida, isegi nende kasvu aeglustumine ei ole märkimisväärne.

Kuhu siis jääb kasv?

Niisiis paistab, et valitsuse otsus lükata teaduse rahastamise tõus 1 protsendini SKT-st edasi määramatusse tulevikku ei tulene finantsilisest paratamatusest. Pragmaatiline arvestus ühe valimistsükli piires näib ütlevat, et palju kordi kallim pensionite tõstmine, alkoholi- ja kütuseaktsiisi langetamine annab hulga rohkem hääli, kui need mõned tuhanded inimesed, kes teadusega otseselt seotud on. Seevastu teaduse pikaajalist mõju ühiskonna arengule on Soome ja teiste kiiresti arenenud riikide näitel palju käsitletud. [..]

Loe edasi klikates artikli pealkirjal.

Read more

Muutusteks on vaja uusi inimesi

Statistika kohaselt kajastasid USA meediaväljaanded kliimakriisi kogu aasta jooksul kokku vähem, kui kunigliku beebi sünniga seotud lugusid ühes nädalas.Kodumaise meedia sarnane statistika oleks ka huvitav, kuigi samas vägagi kurvastav, arvestades kogu agooniat, millesse järjepidev kliimakriisi teema vältimine meid surumas on. Paar päeva tagasi avaldas ühe Eesti mõistes suure väljaande ajakirjanik artikli teemal, kelle VASTU TEMA ARUST Euroopa Parlamendi valimistel hääletama peaks. Ta tegi pikki keerdkäike, kuidas ühele või teisele betoonerakonnale oma ainsat häält andes, peamiselt siis EKRE vastu olla.
Ja oh seda lihtsameelsust, artiklis nimetab ta ühe suurerakonna vastu hääletamist läbi teisele suurparteile hääle andmise, mitte vähem kui PROTESTIKS.
Kahjuks langeb liiga suur hulk inimesi sellise demokraatiat õõnestava agitatsiooni lõksu usus, et nede hääl lähebki protestiks. Tegelikult ei lähe.

Read more

Volikogu esitas Vabaerakonnale kutse koostöö-konsultatsioonide alustamiseks

Erakond Eestimaa Rohelised volikogu otsustas reedel toimunud koosolekul esitada Eesti Vabaerakonnale kutse alustada ametlikke koostöö-konsultatsioone.

Roheliste esinaine Züleyxa Izmailova: “Mul on hea meel, et Roheliste volikogu selle ettepaneku tegi. Eestis ja kogu maailmas on praegu väga keerulised ajad. Inimkond seisab oluliste valikute lävel ja eestlastena peame samuti otsustama, kas laseme aina kriitilisemate tulevikuprognoosidega teadusraportid kõrvust mööda või võtame midagi ette. Me saame vähendada inimtekkeliste kliimamuutustega kaasnevaid tagajärgi, mis meilt ja meie lastelt elamisväärset tulevikku röövivad! Seda saab teha heaolu säilitades ja kasvatades.

Suurte muutuste elluviimiseks on vaja koostööd, sest sarnaseid väärtusi oluliseks pidavate gruppide killustamine ja vastandumine toimib kontraproduktiivselt ning jõudu saavad juurde need, kes vaid isiklikust hetkekasust huvituvad on.”

Volikogu esimees Aleksander Laane: “Oleme seisukohal, et rahvale võimu tagasisaamiseks ja võitluseks betoonerakondade lühinägeliku poliitikaga, mis kogu riigi majandust ja inimeste hakkamasaamist ohustab, peame ühiste väärtuste nimel jõudusid konsolideerima.”

Eesti vajab rohkem tahet ühiselt tegutseda inimeste heaolu ja turvatunde kasvatamisel ning kliimakriisi ärahoidmisel. Oleks ääretult kahju, kui paljud Vabaerakonna seni tehtud mõistlikud ja lahendustele suunatud ettepanekud unustusse vajuks. Seepärast kutsuvad Rohelised Vabaerakonna liikmeid alustama ametlikke koostöö-konsultatsioone.

Read more

Rohelised kohtusid sünnipäevalises Telliskivis

Erakond Eestimaa Rohelised peab laupäeval, 27. märtsil oma iga-aastast üldkoosolekut oma kümnendat sünnipäeva pidavas Telliskivi Loomelinnakus, täpsemalt MTÜ Mondo maailmaharidus- ja koolituskeskuses aadressil Telliskivi 60a/5. Lisaks majandusaasta aruande kinnitamisele ja valitavate kogude valimisele, on erakonna juht Züleyxa Izmailova teinud ettepaneku arutada ka üht põhikirjamuudatust, mis on seotud erakonna juhtimisega.

“Olen teinud erakonna liikmetele ettepaneku arutada võimalust muuta meie põhikirja selliselt, et erakonna etteotsa valitaks senise ühe juhi asemel kaks. Nii nagu mitmetes meie liikmesorganisatsioonides üle Euroopa kombeks on – üks naine ja üks mees,” täpsustab erakonna juht Züleyxa Izmailova.”Näiteks UK, Saksa, Belgia ja Rootsi, Ungari, Kreeka, Poola, Hispaania, Itaalia, Norra ja Luksemburgi Rohelistel on selline süsteem. Kas Eestimaa Rohelised on selliseks muudatuseks valmis juba sel aastal, näitab lähitulevik.”

Lisaks üldkoosoleku nö. kohustuslikule programmile, on päevakorras ka Euroopa Parlamendi valimistega seonduv. Erakonna kandidaadid seekordsetel valimistel on Evelin Ilves (kandidaat nr 110), Peep Mardiste (111) ja Züleyxa Izmailova (112). Laupäeval annavad kandidaadid ülevaate oma kampaania põhiteemadest ning Eestimaa Rohelised valimisprogrammist, mis on väga tihedalt seotud Euroopa Roheliste Erakondade ühise platvormiga.

Loe edasi klikates artikli pealkirjal.

Read more

Maria Juur: Väikse musta riigi Uus Roheline Ärkamisaeg?

Maailma on haaranud kliimapaanika. USAs käib kuum arutelu nn Rohelise Uue Kursi (Green New Deal) resolutsiooni ümber, mis käsitleb heitmete vähendamise ja looduse kaitsmise kõrval töökohtade ja ümberõppe võimaluse loomist.

Laiemas plaanis on tegu katsega ümber hinnata tänapäeva Ameerika väärtusi. Kui kodanikud otsustavad, et puhas keskkond, inimestesse investeerimine ja kliimakatastroofi ennetamine on neile olulised, siis on suurem tõenäosus, et leitakse ka reformide elluviimiseks vajalikud ressursid.

PÕXIT ehk põlevkivienergiast loobumine on Eestile hädavajalik. Põlevkivisektoris töötajate saatuse peale peaksime mõtlema juba praegu, kaasates neid energiatööstuse tulevikku puudutavatesse vestlustesse ning lubades, et riik neid ei unusta. Eesti probleem pole erandlik: Saksamaa teatas hiljuti, et plaanib 2038. aastaks sulgeda kõik söeelektrijaamad ning maksta sellest mõjutatud regioonidele 20 aasta jooksul 40 miljardit eurot. [..]

Loe edasi klikates artikli pealkirjal.

Read more

Pressiteade: Roheliste juht Züleyxa Izmailova ei jätka Tallinna abilinnapeana

Eestimaa Roheliste esinaine Züleyxa Izmailova andis täna teada otsusest lahkuda abilinnapea kohalt, et pühenduda Roheliste erakonna edasiviimisele ning liikmeskonna kasvatamisele. Linnavalitsuse koosseis seega väheneb, kuid Eestimaa Roheliste ja Eesti Keskerakonna koalitsioonilepe jääb püsima.

Roheliste juhi Izmailova sõnul ei kao rohelised kuhugi ära, vaid hoiavad jätkuvalt Tallinna Linnavalitsuse tegevusel silma peal. „Roheliste eestvedamisel sai lühikese aja jooksul ära tehtud palju. 3 miljonit eurot investeeringuid päikeseparkide rajamiseks eesmärgiga vähendada CO2 emissioone, Tallinna liitumine pestitsiidivabade linnadega võrgustikuga puhtama ja ohutuma keskkonna tagamiseks ning eesrindlik otsus ühekordsetest plastnõudest loobumiseks avalikel üritustel on vaid mõned väga olulised ja laialdase positiivse mõjuga muudatused, mida pooleteise aastaga korda jõudsime saata“ kommenteeris Izmailova koostööd Tallinna Linnavalitsuses Keskerakonnaga.

Izmailova tõi oma otsuse põhjuseks, et ei ole kaugeltki rahul Roheliste tulemusega Riigikogu valimiselt ning kavatseb erakonnas olulisi muudatusi teha, et Rohelised edaspidi poliitikamaastikul suuremat jõudu omaksid. [..]

Loe edasi klikates artikli pealkirjal.

Read more

Roheliste üldkogu toimub 27. aprillil MTÜ Mondo ruumides

Eile otsustas Erakond Eestimaa Rohelised juhatus, et 27. aprillil toimuv korraline üldkoosolek toimub Telliskivi Loomelinnakus asuva Mondo MTÜ ruumides.

Lisaks tavapärastele päevakorrapunktidele nagu 2018 majandusaasta aruande kinnitamine ja valitavate kogude valimine, on päevakorras ka erakonna esimehe valimised ning sellega seoses põhikirjamuudatuse ettepaneku arutamine. “Euroopa Roheliste erakondade perel on traditsioon valida erakonna juhi positsioonile kaks inimest korraga – üks mees ja üks naine,” avab ettepaneku sisu erakonna praegune juht Züleyxa Izmailova. “Meie põhikiri seda hetkel ei võimalda, kuid olles juhatuses seda teemat arutanud, oleme jõudnud järeldusele, et see võiks olla mõistlik nii erakonna enda kui ka ühiskonna arengu seisukohalt. Võrdõiguslikkus ei ole ühesuunaline tänav ja seda tasub meeles pidada,” täiendab Izmailova.

Erakonna aseesimees Kaspar Kurve: “Rohelistena oleme nii enda tegude kui sõnavõttudega inspireerinud väga paljusid inimesi keskkonnateemadel rohkem sõna võtma ning oma kodukoha eest seisma. Meie eesmärk on järgmise nelja aasta jooksul veelgi enam pakkuda lahendusi probleemidele, millega peame igapäevaselt juba praegu, aga ilmselt ka tulevikus silmitsi seisma. Rohelised on ainuke progressiivne jõud Euroopas, mis suudab pakkuda alternatiivi tõusvale populismile ja vastandumisele.” [..]

Loe edasi klikates artikli pealkirjal.

Read more

Marko Kaasik: Head kaasvõitlejad!

Umbes 6 tunni pärast on selged tänaste valimiste tulemused. Sõltumata
sellest, millised need meie jaoks on, läheme kindlalt edasi ja järgmine
suur ülesanne on juba mai lõpus: Euroopa Parlamendi valimised!

Oleme selgelt tõusuteel. Nendeks valimisteks esitasime umbes kolm korda pikema nimekirja, kui eelmisteks, ja osalesime mitu korda rohkemates debattides. Praktiliselt kindla peale annab see meile tugevama toetuse, kui 2015. aasta 0,9% häältest. Samas on üldine olukord keerulisem. Meie kõrval on keskkonna peatükis kattuva programmiga Elurikkuse Erakond, Vabaerakond on teinud vähemalt retoorikas pöörde jätkusuutliku arengu suunas ja ka senised suured, eelkõige sotsid, on läinud suuresti sama peale välja. See on aja märk: inimarengu sõltuvus elukeskkonnast on teravamalt päevakorral, kui kunagi varem.

See on meie võit, kui järgmine Riigikogu koosseis teeb korrektiive senises praktikas Põxiti ja püsimetsanduse suunas, aga selleks peab avalik surve tänaval ja meedias veelgi tugevnema. Tselluloositehase planeeringu tühistamine, teaduse rahastamise eelotsus ja Keskkonnainspektsiooni iseseisvuse säilimine valitsuse plaanide kiuste on need edulood, millele peab järgnema veel kümneid ja võibolla sadu üksikotsuseid, mis lõppkokkuvõttes viivad suurte muutusteni. [..]

Loe edasi klikates artikli pealkirjal.

Read more
Translate »