Kaspar Kurve: Kui paneks hoopis lageraied referendumile!?

Esmaspäeval algas uus Riigikogu tööperiood, kus Riigikogu esimees Henn Põlluaas andis selge indikaatori, mis Eesti põhiprobleem on – rahvas soovib otsedemokraatiat, et sätestada abielu põhiseaduses vaid mehe ja naise vahelise liiduna. Toonitan, et aasta on 2020 ning riigiks on Eesti, mitte Saudi Araabia, Kesk-Aafrika Vabariik või Ida-Timor. Ei, Eesti. Meie prioriteet number üks! Parafraseerides üht EKRE juhtpoliitikut: see on absurd. See on absoluutselt häbiväärne, aga häbitunne EKRE ning suure osa tänase koalitsiooni poliitika pärast üldiselt pole midagi uut, see ongi paljudele uueks normaalsuseks saanud.

Põlluaas rõhutas korduvalt, et Eesti peab rohkem kasutama otsedemokraatiat, et anda kodanikele õigus poliitikas kaasa rääkida ka valimistevahelisel ajal. Mõttel iseenesest ei ole süüd. Paraku ei olda EKREs aga otsedemokraatia olemusest aru saanud – asja iva ei ole selles, et enamus otsustab vähemuse küsimuste üle. [..]

Loe edasi klikates artikli pealkirjal.

Read more

Kõrghariduse alarahastus ohustab Eesti iseseisvust

Täna algas Riigikogu sügisistungjärk ning septembri lõpuks esitab valitsus Riigieelarve parlamendile kinnitamiseks. Sellega seoses tuletavad Eesti Akadeemiliste Ametiühingute Nõukogu, Eesti Üliõpilaskondade Liit ja Eesti Teaduskoda, aga ka Eestimaa Rohelised meelde erakondade ülest valimiste eelset kokkulepet. Valitsus peab leidma vahendid teaduse ja kõrghariduse stabiilseks riigipoolseks rahastuseks vastavalt 1% ja 1,5% tasemel SKT-st.

Erakonna juht ja leppele allakirjutanud Züleyxa Izmailova: “Kõrghariduse ja teaduse pikaaegne struktuurne alarahastatus ei mõju enam pärssivalt mitte ainult Riigikogu poolt kinnitatud Teadmistepõhise Eesti strateegiale ning eestikeelse teaduskeele arengule ja säilimisele, vaid on juba ohuks ka Eesti iseseisvuse jätkusuutlikkusele. Kaasaegse eestikeelse kõrghariduse omandamise võimaldamine ja kõrge kvaliteet on oluline prioriteet, mis ei tohi langeda poliitilise võimetuse ohvriks.” [..]

Loe edasi klikates artikli pealkirjal.

Read more

Armsad erakonnakaaslased!

Alustuseks, täname kõiki, kes olid laupäeval klubis “Uus Laine” meie erakonna üldkogul kas füüsiliselt, läbi veebi või telefoniühenduse. Aitäh kõigile kandideerijatele. Meie uus juhatus, volikogu ning toimkonnad said endale väga väärilised ning võimekad liikmed. Soovime kõigile jõudu ja tarkust oluliste otsuste tegemisel!

Tahame teid tänada usalduse eest, mille üldkoosolekul meile andsite. Meil on hea meel, et toetasite meie tulevikuvaadet ning põhimõtteid, millele soovime kindlaks jääda ja eesmärke mille poole üheskoos pürgida. Me oleme noored ja energilised ning meie ühine soov on viia rohelist maailmavaadet üha rohkemate inimesteni. Oleme tänulikud ning hindame kõrgelt võimalust toetuda ka meie erakonna kogenumate liikmete elutarkusele. Lubame teid väärikalt esindada, et saaksite meie üle uhkust tunda. [..]

Loe edasi klikates artikli pealkirjal.

Read more

Üldkoosolek oli edukas – Citizen OS kaasabil valiti kaks juhti ja teised kogud

Täna toimunud üldkoosolek oli suurepärane – tänan kõiki, kes olid kohapeal ja ka kõiki, kes aitasid katsetada meie digivõimekusi üle veebi Citizen OS platvormi kaudu. Tehniline külg vajab kindlasti täiendamist, aga proof-of-concept on olemas ehk asja võimalikkus on tõestatud.

otsustati muuta põhikirja ja valida erakonnale senise ühe esimehe asemel kaks juhti. Esimehe kohale kandideeris 2 liiget: Marko Kaasik ja Kaspar Kurve. Esinaise kohale samuti 2 liiget: Johanna Maria Tõugu ja Züleyxa Izmailova. Valituks osutusid Züleyxa Izmailova ja Kaspar Kurve. [..]

Loe edasi teiste kogude kohta klikates artikli pealkirjal.

Read more

Jüri Ginter: Väikekoolid ja hariduse regionaalpoliitika

Regionaalpoliitika hariduses peaks tagama võrdväärse juurdepääsu lasteaedadele, üldhariduskoolidele, huvikoolidele, kutsekoolidele, kõrgkoolidele ja täiskasvanute koolitusel sõltumata nende elukohast. Võrdväärse ja mitte võrdse, sest igas külas ei saa olla ülikooli jt kooli ning samas ei saa ka kõik inimesed kolida kooli naabrusse. Teiselt poolt peaks regionaalpoliitika tagama ka selle, et eri koolides oleksid võrdväärsed tingimused. Jällegi võrdväärsed mitte võrdsed, sest kõik koolid ei saa olla ühesugused ning ei tohigi olla, kuna inimeste vajadused on erinevad. Seda kogeti COVID 19 tõttu rakendatud distantsõppe ajal, kui osadele peredele ja õpilastele sobis distantsõpe isegi paremini kui tavaline kool, samas teistele tekitas see suuri probleeme ning osa õpilasi langes üldse välja. Erivajadused võivad olla seotud nii erilise andekusega kui ka füüsiliste, vaimsete, emotsionaalsete või sotsiaalsete õpiraskustega. Kusjuures ka need raskused võivad olla erinevad nii nagu ka andekad ollakse erinevalt. [..]

Loe edasi klikates artikli pealkirjal.

Read more

Ott Kiens: Ihaste elurikkus väärib säilitamist

Kuus aastat tagasi sõitsin Hollandis rongiga 200km, et ühele meditsiiniseminarile jõuda. Rongi teiselt korruselt avanes hea vaade Kesk- Euroopa riigile, mida nähakse pigem progressiivsena ja tuuakse eeskujuks. Rongi aknast vaadates vaheldus linn kanaliga, kanal karjamaaga, vahepeal kasvuhooned ja veel linnasid ning kanaleid. Metsa ei olnud kusagil. Möödus 100km, siis 150km. Vahetult enne sihtpunkti jõudmist tuli paari kilomeetri jagu 20-30 a vanust noorendikku. Paljudes Lääne-Euroopa riikides on aastasadade eest vaid hetkekasule mõeldes liialt palju metsi raiutud ning täna tegeletakse üüratult kuluka loodusmaastike taastamisega. Ei tahaks, et Eesti sama reha otsa astub. Jah, kellelgi pole mastaapset plaani Eesti tühjaks raiuda, aga väärtuslikumad tükid on teada ja neid tuleb kaitsta.

Meil on Ihastes mitu vahvat metsatukka, millest ühte (aadressidel Hipodroomi 4 ja Männimetsa tee 3a plaanitakse täis ehitada. Miks on see Ihaste metsatukk säilitamist väärt?Metsa on läbi vaadanud Tartu Ülikooli teadlased ja sealt on leitud kogu Eesti jaoks haruldasi liike. Metsas asub I kaitsekategooria taimeliigi Mägipiimputke populatsioon. Lisaks on metsast leitud Eesti punase nimestiku putukaliike, milledest kaevurherilase Dinetus pictus populatsioon on teadaolevalt kogu Eestis ainus. Ka teisi leitud kaevur- ja liivaherilase liike on kogu Eesti peale teada vaid üksikud leiud. [..]

Loe edasi klikates artikli pealkirjal.

Read more

Nõuame Valgevene Roheliste juhi Iryna Sukhiy ja teiste poliitvangide kohest vabastamist!

Valgevene Roheliste endist juhti Irina Sukhiyt süüdistatakse Minskis toimunud rahumeelsel protestimiitingul osalemise eest. Samas väidavad tunnistajad, et ta ei saanud massiaktsioonis osaleda, kuna hooldas samal ajal oma 93 aastast ema, kes elab väljaspool Minskit.

Roheliste juht Izmailova: “Isegi kui ta oleks massimeeleevaldusest osa võtnud, poleks tema arreteerimine mitte kuidagi põhjendatud. Rahumeelsete meeleavaldajate arreteerimine, piinamine, peksmine ja tapmine ei aita kaasa Valgevene demokraatiakriisi lahenemisele ja olukorra stabiliseerimisele. Oma poliitiliste vaadete ja tõekspidamiste rahumeelne väljendamine kuulub universaalsete inimõiguste hulka, mida Valgevene mis tahes taustaga poliitiline võim on kohustatud austama ÜRO riikidevahelisest kodaniku- ja poliitiliste õiguste konventsioonlepingust ICCPR lähtudes.”

Aleksander Laane: “Rahumeelsete meeleavaldajate arreteerimised on kuriteod mitmes mõttes.” [..]

Loe edasi klikates artikli pealkirjal.

Read more

Marko Kaasik: Tants tuumaelektrijaama ümber

Tuumaenergia entusiastid püüavad mõjutada riiklikke otsuseid, rõhutades süsinikuneutraalse „puhta energia“ sõnumit ja veelgi enam: kasutades keskkonnaaktivistide töömeetodit, meeleavaldust.

Maailma tuumaenergiariikide raskused ohutuse tagamisel on hästi teada, nagu ka aegade jooksul kogunenud radioaktiivseid jäätmete hulk, mille ladustuspaikade pidamine on püsiv kulu. Fermi Energia vastus sellele on USA ettevõtja Bret Kugelmassi investeeringu kaasamaine (https://www.baltictimes.com/fermi_energia_secures_investment_by_last_energy/). See inimene ütles Fermi Energia konverentsil 2020.a. aasta jaanuaris välja mõtte, et tuumaenergia kriisist väljumiseks ei ole vaja midagi muud teha, kui tagasi pöörduda 1960-nendate aastate ülileebete ohutusnõuete juurde. Tol ajal valmisid esimesed tuumaelektrijaamad ja kellelgi ei olnud veel aimu ei suurõnneustest ega sellestki, mis saab jäätmetest peale kütuse ärakasutamist ja jaama demonteerimist. Tema nägemuses võiks Eesti olla see riik, kes sel viisil riskides ja rahvusvaheliselt välja kujunenud normidele vilistades odavat elektrit tootma hakkab. [..]

Loe edasi klikates artikli pealkirjal.

Read more

Roheliste üldkoosolek toimub 12. septembril Tallinnas klubis “Uus Laine”

Erakond Eestimaa Rohelised üldkoosolek toimub 12.09.2020 alates kell 11:00 Tallinnas klubis “Uus Laine” aadressil Vana-Kalamaja 1 ja üle veebi.

Juhatuse kandidaatidel palume saata (ei ole kohustuslik) oma pilt koos motivatsioonikirjaga (soovi korral ka CV ja kontaktandmed) aadressil liikmed@erakond.ee hiljemalt 10. septembriks (ühe nädala jooksul), et liikmetel oleks võimalik juba varakult ennast tulevaste juhtide tegude ja mõtetega kurssi viia. Põhikirjast: § 31. Juhatuse koosseis (1) Juhatuses on vähemalt seitse, kuid mitte rohkem kui kakskümmend üks liiget. Järgneva aasta juhatuse suuruse otsustab üldkogu.

Kandideerijatelt ootavad liikmed head enesejuhtimise oskust ja tugevat soovi panustada Eesti poliitika rohe(r)evolutsiooni. Kui sinus on tahtmist ja energiat ning ajalist ressurssi meie organisatsiooni ja rohelise maailmavaate edendamiseks, siis esita oma kandidatuur juba täna!

Read more

Aleksander Laane: Mida teha Maarjamäega?

Mida teha Maarjamäega? Loomulikult rohestada see kaasaegsetest teadmistest lähtuvalt ja panna taastuvelektrit tootma!

Kujutage ette obeliski, mida kataks allpool metsviinapuu ja humala väädid koos linnupesade ja pesakastidega. Tipupool katkeb obelisk korraks ja seal on vertikaalteljega väike tuulegeneraator. Kogu kompleksi pügatud muru asemel õitseks korra aastas niidetav lilleväli ja seal paikneks mõned mesitarud. Taamal, valdavalt klindipoolsesse ossa, kerkib kompleksi jooni ja loogikat järgiv päikesepark koos soojuspumba-kompleksiga, mis ulatuks Piritale viiva tee alt merepõhjagi ning mille energiat saaks kasutada ümberkaudsed hooned ja Tallinna lahe vee kvaliteeti parandavad seadmed – pumbad, filtrid, hapniku lisamise seadmed. Betooni ja asfaldiga kaetud pinda saab olema oluliselt vähem – suur osa sellest saab haljastatud või asendatud veekogumisbasseinidega, kus taimed vett puhastaksid. [..]

Loe edasi klikates artikli pealkirjal.

Read more

Mets on meie! Rohelised rohkearvuliselt metsameeleavaldustel [Fotod/videod]

Eestimaa Rohelised osalesid metsameeleavaldustel 16. augustil mitmes kohas üle terve eesti. Suur tänu kõikidele korraldajatele, liikmetele ja kohalikele, kes aitasid ürituse korraldamisele kaasa kohapealsete meeleavalduste korraldamise või nendel osalemise läbi! Kokku oli meeleavaldusi 27. Lootus Eesti metsade säilimisest ei ole kadunud!

Vaata fotosid ja meediakajastusi klikates artikli pealkirjal.

Read more

Roheliste küsitluse tulemused

Eestimaa Rohelised viisid juulist augustini läbi liikmete küsitluse, millega kaardistati kõige olulisemad teemad, aga ka edasised strateegiad ning potentsiaalset liitumist teiste erakondadega. Vastuse andsid 129 erakonna liiget, mis on 13,5% erakonna kõikidest liikmetest.

“Liikmete ühishuvi perioodiline kaardistamine on oluline sisend organisatsiooni töö demokraatliku korraldamise seisukohast,” kommenteerib küsitlust Eestimaa Rohelised peasekretär Joonas Laks. “Vaatamata puhkuste ajale oli küsitlusele vastamine suhteliselt aktiivne. Tänan kõiki liikmeid, kes võtsid keset suve aega, et üheskoos meie erakonna ja riigi tulevikule mõelda.”

Küsitlus näitas, et Eestimaa Rohelised kellegagi ühinema hetkel ei kipu. Samas nähakse koostöövõimalust kõigi Eestis registreeritud erakondadega. [..]

Loe edasi klikates artikli pealkirjal.

Read more

Züleyxa Izmailova: Eestit vaevab kasvuhaigus, mis teisigi Ida-Euroopa riike

Eestit vaevab sama kasvuhaigus, mis paljusid teisigi Ida-Euroopa riike. 75st rohelisest eurosaadikust on vaid 6 pärit peale 2004. aastat ELiga liitunud riikidest. Eurobaromeetri küsitlus näitas, et kliima- ja keskkonnaküsimused on väga olulisel kohal vaid põhja- ja lääneeurooplastele. Kesk- ja Ida-Euroopa riikide valijate mured on pigem argisemad. Lisaks kipuvad Kesk- ja Ida-Euroopa riigid ka fossiilkütustest rohkem sõltuma. Eestis on põlevkivitööstus teinud aastaid tugevat lobitööd, et veenda avalikkust taastuvenergia kalliduses ja selles, et põlevkivielekter on jätkuvalt vajalik. Samas on Tartu Ülikooli ökoloogia ja maateaduste instituudi botaanika vanemteadur Aveliina Helm öelnud, et Eesti ühiskonnas ja poliitilises kultuuris valitseb dissonants, kus inimeste arusaam meie riigi keskkonnaseisundist on märksa positiivsem kui reaalsete andmete põhjal seda hinnata võiks. Suurem osa inimesi saab infot keskkonnaseisundi kohta meediast, kus mainekujundus ja asjakohane info on sageli osavalt kokku segatud. [..]

Postimehe ajakirjanik Meinhard Pulk küsis meie erakonna esinaise käest: “Mis on Eesti roheparteide ebaedu põhjuseks?” Kliki pealkirjal, et lugeda Züleyxa Izmailova vastuseid muutmata kujul.

Read more

Andrei Gudim: Kahtlane ja valelik tuumajaamapromo

Selle aasta kevadest on Eesti ajakirjanduses kadestamisväärse järjekindlusega ilmunud lugusid, milles räägitakse tuumaenergia arendamisest Eestis. Need lood tekitavad üha sügavamat muljet, et kõik on nagu ära otsustatud, protsess on käivitunud, asi on paratamatu, raha on eraldatud ja kell juba tiksub.

Ühest küljest meenuvad kohe eelmise buumiaja jutud ja arutelud. See on ka arusaadav – kui raha on üleliia ja plaanid suured, siis hakataksegi arutama investeeringute üle, mis lubaks raha edaspidigi teenida ning arutatakse ka strateegilisi investeeringuid. Teisest küljest on kõigisse 10 aasta jooksul (mis on meie aja mõõdupuu järgi terve epohh) räägitud juttudesse hakanud põimuma ökoloogiline narratiiv. Nüüd on tuumajaamadest kõnelejad (nii valdkonnas töötavad inimesed kui need, kellele see mistahes põhjusel meeldib) kuulutanud ennast vaat et planeedi päästjateks ja kõigi nende põhiliitlaseks, kes fossiilkütuse-majanduse taastuvenergia vastu vahetada tahavad. [..]

Loe edasi klikates artikli pealkirjal.

Read more

Üleskutse Eesti inimestele, kohalikele omavalitsustele ja riigile.

Eesti mahe- ja väiketootja kasvatatud toidu eelistamist tuleks pidada sotsiaalselt sama vastutustundlikuks kui 2+2 reegli järgimist viirusest hoidumisel. Palume teil koos meiega seista Eesti toidujulgeoleku ja meie mahe- ja väiketootjate ellujäämise eest.

Eesti ühiskond on koos ülejäänud maailmaga sisenemas tõenäoliselt enneolematusse majanduskriisi. Pessimistlikumad nimetavad algavat sajandi finantskriisiks, mille käigus ühiskonna toimimise alused ümber vaadatakse, inimeste elukorraldus ja geograafiline paiknemine muutub. Vähesed prognoosivad, et peale maailma seismapanekut tõmmatakse majanduse masinavärk vanaviisi käima. Arvestades taustal kestvat kliimakriisi ja elurikkuse kadu on järjest olulisem muutuste tõmbetuultes teadlikult toetada omasid ja neid, kes toidutootmisel kõige vähem ökosüsteemi kahjustavad. Nii sünnib toimiv immuunsüsteem, mis meid globaalsel viiruste levikul ning majanduskriisis aitab.

Kriisis on kõige haavatavamad Eesti mahe- ja väiketootjad, kes toidu kasvatajatena on tänaseks senistest turustuskanalitest kaotanud kuni 80%. Tootjate endi hinnangul on täna küsimärgi all, kas ja kuidas kujunenud olukorras üldse ellu jäädakse. [..]

Loe edasi klikates artikli pealkirjal.

Read more

Üraskikahjusid kokku lüües esitatagu arve Eesti Energiale

Kuidas üldse saab uskuda organisatsiooni, mis alustab enese keskkonnasõbralikkuse kiitmist lausvalega? Oma 22. mail avaldatud vastulause esimeses lõigus väidab Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liidu tegevjuht Henrik Välja, et liit pole kehtivate metsaraiumise piirangute kaotamist nõudnud, kuigi tegelikult on nende soov mustvalgel kirjas MAK 2030 visioonis.

Nüüd on ka teised metsaärikate lobiorganisatsioonid Erametsakeskus ja Erametsaliit lisanud ebaeetilisele piirangute kaotamise palvetele üleskutse metsaomanikele oma metsi intensiivsemalt majandada. Sest väidetakse lausa, et 1,8 miljonit tihumeetrit puitu jääb lihtsalt kõdunema ning rahvamajanduse päästmise loosungi all tuleks see üles korjata ning tuli otsa panna.

Graanul Investi omanik Raul Kirjanen viitab Äripäevas ka Euroopa Liidu vigasele statistikale puidutööstuse jäätmete osas – meil olevat tegelikult kõik kombes ja ringmajanduse tähe all pressitakse kõik jäägid graanuliteks. [..]

Loe edasi klikates artikli pealkirjal.

Read more

Aleksander Laane: Oma põllumeest ei tohi kiusata!

Tegelikult ei tohiks muidugi ka teisi põllumehi kiusata, kes meie planeeti austusega suhtuvad, metsi ei raada ja maad ei mürgita. Praegune jaht eestimaisete maasikate kasvatajatele on selgelt terve mõistuse vastane ja häbiväärne. Täna ähvardab valitsus maasikakasvatajaid, homme siis juba kapsa- ja kartulikasvatajaid! Eesti põllumees tegutseb niigi kehvemates majanduslikes tingimustes, sest ükski valitsus pole suutnud toetusi EL keskmiseni viia. See võiks ometi vähemalt valitsusele selge olla, et sellistes tingimustes ei saa palju suurema palga maksmist põllumehelt nõuda. Nagu ka mitte seda, et põllumees lõputult logistikut mängib ja töötajaid tunnikaupa tööle kaupleb. Igal pool Euroopas tullakse hooajatööle ka teistest riikidest ja midagi pole sellest katki läinud. Et kuidas varem koristatud saadi? Ilmselt olid maasikapõllud väiksemad ja rahvast maal rohkem. Aga me tahaks ju, et kodumaist kraami poes ja turgudel oleks rohkem – ning mõistliku hinnaga. Miks siis sellele takistusi teha? Retsept olukorra mõistlikuks lahendamiseks on olemas. Juba veebruari lõpust ootab Riigikogus arutamist Roheliste esitatud ettepanek, et mahetoidule kehtestataks väiksem käibemaks – 9 % praeguse 20 % asemel. Lisaks soovime, et nii EL kui Eesti toetused oleks suunatud mahemajandusele ülemineku toetamisele, tehnoloogia vahetusele (sh robotiseerimisele), toodangu töötlus- ja säilitamisvõimaluste loomisele. [..]

Loe edasi klikates artikli pealkirjal.

Read more

Züleyxa Izmailova: Liigirikkus on majandusliku heaolu ja tervise võti

ÜRO toiduorganisatsioon on öelnud, et inimkonnal on jäänud korjata veel vaid 60 saaki. Sellest ennustusest on tänaseks möödas juba mõned aastad. Kuid agrokemikaalidel püsiv põllumajandus laastab endistviisi meie ökosüsteemide liigirikkust ja hävitab muldade viljakust. On selge, et intensiivpõllumajandus on halb loodusele ning ohtlik ka inimeste endi tervisele.

Põllumajanduses kasutatavad mürgid, sh pestitsiidid on inimese hormoonsüsteemi häirivad kemikaalid, mida meid ümbritsevas keskkonnas on aina rohkem – sh õhus ja toidus, aga nüüd paraku ka pea kõikjal vees. Hormoonsüsteemi häirivate kemikaalide kahjulik mõju võib ilmneda juba üliväikestes koguste juures, põhjustades mitmeid tervisehäireid: vähki, viljatust, laste ja täiskasvanute rasvumist, diabeeti, käitumishäireid, kilpnäärme talitluse häireid jm. Eriti ohtlik on kokkupuude nende kemikaalidega lootele, lastele ja teismelistele. Uuringud on näidanud, et neid ohtlikke aineid võib leida iga inimese verest ja isegi rinnapiimast. [..]

Loe edasi klikates artikli pealkirjal.

Read more

Press Release – Farm to Fork and Biodiversity strategies: strong ambition but a long road ahead

On Wednesday 20 May 2020, after months of delays, postponements and pushbacks from industrial agriculture lobbies, the European Commission finally presented two landmark strategies for the European Green Deal: the Farm to Fork Strategy and the Biodiversity Strategy. The Farm to Fork Strategy aims at making the food production system in Europe sustainable from end to end. The Biodiversity Strategy aims at countering biodiversity loss, one of the biggest threats faced by humanity.

While these two strategies are a compass pointing in the right direction, the road is still long to achieve a European Green Deal for a sustainable, carbon-neutral and climate-neutral Europe. It is encouraging to see that the Commission is moving forward with the presentation of these strategies, including the strong targets, particularly in the face of calls to continue postponing these important measures. [..]

Loe edasi klikates artikli pealkirjal.

Read more

Joonas Laks: ERJK näol on tegu poliitiliselt kallutatud seltskonnaga

Praegusel kujul ERJK näol on tegu siiski poliitiliselt üsna kallutatud seltskonnaga, sest kõiki, kelle üle järelevalvet teostatakse, ei ole koheldud võrdselt.

Eestimaa Rohelised pole kordagi saanud komisjoni istungitel osaleda kuigi meie üle teostatakse järelvalvet täpselt samadel alustel, mis teistegi erakondade üle. Oleme korduvalt ja korduvalt palunud komisjonilt istungitel osalemise võimalust, mida komisjoni töökord ka lubaks, kuid saanud alati eitava vastuse viitega samale töökorrale. On selge, et valdavalt Riigikogu erakondade esindajatest koosnevale komisjonile valmistaks meie esindaja selgitusi või kommentaare andma kutsumine ebamugavusi ning ilmselt lihtsam on teha tagantselja otsuseid.
Kõige markantsem on selle juures asjaolu, et Rohelised ei kuluta hetkel mitte ühtegi eurot maksumaksja raha ja on olnud pigem netomaksjad, kus viimastel valimistel tasusime 62 500€ suuruse kautsjoni Rahandusministeeriumi kontole seda tagasi saamata. Erakonnad, kes meie üle järelevalvet teostavad, kasseerivad aga iga-aastaselt 5,4 miljonit eurot riigikassast puhtalt kätte.
See, et erakonnad on tänu ERJK-le pidanud oma teguviise hiljem kahetsema, ei ole minu hinnangul kampaaniaid kuidagi puhtamaks muutnud ja skeemid on muutunud keerulisemaks kui lihtsalt kilekotiga raha tassimine. [..]

Loe edasi klikates artikli pealkirjal.

Read more

Kaspar Kurve: Millist probleemi peaks kodanikupalk lahendama?

Alustuseks võiks küsida, mis asi täpsemalt kriis on? See mõiste on hägune ja interpreteerimise küsimus. Kas Covid-19 põhjustatu on kriis? Jah, kahtlemata. Kas see, et Eestis elab suhtelises vaesuses ligi neljandik meie kodanikest on kriis? Kus sa sellega, see on ju hoopis paratamatus. Kas see, et Eesti pensionäride vaesusrisk on terve Euroopa Liidu kõrgeim on kriis? See on samuti paratamatus, nii lihtsalt on! See, et teistes riikides olukord parem on, pole mingi näitaja, sest Eesti puhul peame sellega leppima, see on normaalne. Kas depressiooni, läbipõlemise ning stressi all kannatavate inimeste aina suurenev hulk, antidepressantide üha kasvav kasutamine on kriis? Ei, loomulikult mitte, see ongi uus normaalsus, midagi katki (peale inimeste endi) ju pole. Meil on kõik OK, meil ei ole probleemi ja kui pole probleemi, siis pole ju ka midagi lahendada. Milleks siis üldse kodanikupalgast rääkida? Või siiski? Mina olen veendunud, et kolm eelnevalt toodud näidet on kriisid ja suured probleemid, mida tänane sotsiaalkaitsesüsteem lahendada ei suuda. Kodanikupalk pole imevits, mis kõik need probleemid võluväel ära kaotaks, aga kodanikupalgal on mängida suur roll, et neid leevendada. [..]

Loe edasi klikates artikli pealkirjal.

Read more
Translate »