Rohelistel on sünnipäev! Tee annetus ja aita koguda 14 000€

Rohelistel on 25. novembril 14. sünnipäev, mida tähistatakse annetuskampaaniaga!

Eestimaa Rohelised seisavad uhkusega inimkonna jätkusuutliku arengu eest planeedil Maa – arengumudeli eest, mis austab inimõigusi ja on rajatud keskkondliku vastutuse, vabaduse, õigluse, mitmekesisuse ja vägivallatuse väärtustele.

Roheliste poliitilised liikumised tekkisid Euroopas ajal, mil kontinenti lõhestas külm sõda ja keset seitsmekümnendate energiakriise. Toona sai selgeks, et majandusarengu mudel ei ole jätkusuutlik ja seab planeedi ja selle elanikud tõsisesse keskkondlikku, sotsiaalsesse ja majanduslikku ohtu. Olemasolevad poliitilised parteid ei ole olnud suutelised selle väljakutsega tegelema. Rohelised on uus võimalus!

Homne Eesti on sinu kätes!
Kahjuks ei piisa muutusteks vaid sõnadest, vaja on ka tegusid. Pane õlg alla ja aita puhastel lahendustel jõuda võimalikult paljude Euroopa elanikeni. Vaid nii on võimalus Eesti rohelistel ideedel edasi jõuda ning tõelisuseks muutuda. Aita kodumaal saada esimeseks puhtaks riigiks!

Tegutsegem. Üheskoos.

Erinevalt parlamendierakondadest oleme vabatahtlikkusel põhinev organisatsioon – meil pole mitte ühtegi palgalist töötajat ning riigieelarvest ei eraldata meile midagi.

Aga meil on kirg ja suur tahe Eesti poliitilises patiseisus asju muuta, sest Eesti vajab ja väärib muutusi. Me seisame ainsana looduse ja keskkonna eest, toetame isikuvabadusi ja inimõigusi ning võitleme sotsiaalmajandusliku ebavõrdsuse vähendamise eest.

Kõige parem kingitus meile on loomulikult teie toetav hääl valimistel. Kuid tahame või mitte – selleks, et poliitikas edukas olla, on vaja ka raha. Kui teil on võimalus, palun toetage meie erakonda – iga euro on meile oluline, et saaksime pöörata Eesti jätkusuutlikule ning empaatilisele kursile.

Meie eesmärk on koguda 100 000 eurot, et luua seninägematu kampaania järgmise aasta kohalike omavalitsuste valimisteks. Esmapilgul võib see tunduda üüratu summana, samas näiteks Reformierakond saab iga kolme kuu järel riigilt (loe maksumaksjalt) 450 000 eurot. Sel kolmapäeval on Rohelistel 14.-nes sünnipäev. Selleks, et järgmiseks aastaks oleks tubli algus tehtud, palub erakond teha kõigil enda toetajatel, valijatel ja liikmetel meile endile kingitus klikates allpool toodud nupul ja valides annetamiseks sobilik summa.

Klikka artikli pealkirjal, et leida annetusnupuke ja rekvisiidid.

Read more

Evelyn Höglundi vastulause Henn Põlluaasale: kaasinimeste elu päästmine ja aitamine ei tähenda ainult kulu

Sisserände vastase argumentatsiooni toetamiseks kasutas Henn Põlluaas 5. novembril oma Facebooki seinal järgmist väidet: “Rootsis teadlaste ja analüütikute seas valitseb selge konsensus, et sisseränne on riigile toonud kaasa ainult kulutusi.”

Rootsi eestlaste kogukond tähistas eelmisel aastal Suure põgenemise 75. aastapäeva. Neile, kes seletust vajavad – nagu ilmselt riigikogu esimees Henn Põlluaas – olgu öeldud, et tegemist oli 80 000 inimese, mehe naise ja lapse, massilise põgenemisega Eestisse sisse tungiva Nõukogude Liidu Punaarmee eest 1944. aasta hilissuvel ja sügisel.

Peamiselt põgeneti paatide ja väiksemate laevadega ning sihtkohaks oli valdavalt kas otse või Soome kaudu Rootsi, kuid kümned tuhanded eestlased põgenesid ka näiteks Saksamaale. Hiljem siirdusid paljud edasi ka kolmandatesse riikidesse, nii et suured eestlaste kogukonnad kujunesid välja Rootsis, Ameerika Ühendriikides, Kanadas, Austraalias ja Suurbritannias.

Arvatavalt 6 – 9 % põgenikest hukkus teel. Ellujäänute jaoks oli tegemist sügavalt traumaatilise katsumusega – neid hirmu, teadmatuse, kaotusvalu ja ellujääja süütundega seotud arme kannab iga põgenik endas elupäevade lõpuni. [..]

Loe edasi klikates artikli pealkirjal.

Read more

Volikogu moodustas tuumaenergeetika töörühma

Erakond Eestimaa Rohelised volikogu kinnitas 19.11. toimunud veebikoosolekul erakonna järgmise aasta eelarve, määras programmi- ja põhikirjatoimkonnad ning moodustas tuumaenergeetika töörühma, mille eesmärk on tasakaalustada tuumaenergeetika lobi Eestis.
 “Levima on hakanud palju erinevaid pooltõdesid ja häma seoses tuumaenergeetikaga,” ütles vastloodud töörühma liige Valdur Lahtvee. “Loodud töörühma eesmärgiks on avaliku tuumaenergeetika debati tasakaalustamine ja antud teemal erakonna programmiliste seisukohtade kujundamine.” 
Roheliste juht Züleyxa Izmailova: “Rohelised on algusest peale olnud seisukohal, et tuumaenergeetika laialdasemaks levikuks on vaja lahendada veel palju küsimusi enne kui saame hakata rääkima jaama rajamisest Maarjamaale. Tuumalobistid on suutnud lühikese ajaga ühe valla poliitikud ja ametnikud, aga ka valitsuse ja keskkonnaministri ümber oma näpu keerata, aga kohalike elanike muredega ei tegeleta piisavalt. Eriplaneeringuga kohalikest üle sõitmise oht on jälle õhus. Kui valitsus räägib ka antud teemal rahvahääletuse võimalusest, siis tahame selle osas samuti kaasa rääkida.”

Praegu ei ole veel põhjust meie kunagist loosungit “Tuumajaam, täna EI!” ümber sõnastada. Täna ei ole sellist tehnoloogiat olemas, mille rajamist Eestisse lubada.

Read more

Annika Altmäe: Prügiauto roolist Roheliste volikogu juhatama

Annika Altmäe on kahekordne säästva metsanduse magister, kes otsustas prügiauto roolis mööda Austraaliat sõites tulla tagasi Eestisse ning astuda Erakonda Eestimaa Rohelised. Juba pool aastat hiljem valiti ta Roheliste Volikogu asejuhiks.

Õpinguid alustasin Maaülikoolis loodusvarade kasutamise ja kaitse erialal. Bakalaureuseõpingute viimasel aastal võitsin aastase stipendiumi Rootsi Põllumajandusülikooli Säästva Metsanduse erialale ning seal omakorda võitsin stipendiumi magistriõpingute jätkamiseks Helsingi Ülikoolis ja USAs Põhja-Carolina Osariigi Ülikoolis (NSCU). Rootsis õppisin spetsiaalses säästva metsanduse magistriprogrammis koos 42 rahvusvahelise üliõpilasega üle maailma – s.h Pakistan, Uruguay, Hiina, USA ja mitmed Euroopa riigid. Need 3 aastat, mis välismaal õppides veetsin, olid väga põnevad! Magistritöös uurisin säilikpuude mõju hariliku kuuse kasvule – säilikpuud on üks võimalik viis, kuidas istanduse loodusväärtust tõsta.

Säästvas metsanduses õpetati meile palju, kuidas looduskaitse ja majanduslikud huvid saaksid käia käsikäes. Kuigi isegi siis – 10 aastat tagasi – oli ilmselge, et kui ei astuta selgeid samme, jääb looduskaitse alati tagaplaanile. 10 aasta eest tundus mulle, et Eesti metsad on palju paremas seisus kui näiteks Rootsis. Rootsil oli küll pindalalt palju metsa, aga väga suur osa sellest oli majandusmets, mis oli juba aastakümneid kuuse monokultuur ja liigirikkus oli selgelt vähenenud. Lõuna- Rootsi Metsauurimise Keskus (Southern Swedish Forest research Center) katsetas toona, kuidas metsade looduslikku väärtust jälle tõsta. Meil praegu räägitakse palju juurdekasvust ja ei taheta üldse arvestada, et metsa väärtus on muudes asjades. Tollel ajal olin uhke, et Eesti on ekspluateerimise faasi metsanduses vahele jätnud, aga tuleb välja, et me lihtsalt kordame teiste vigu hiljem. [..]

Loe edasi klikates artikli pealkirjal.

Read more

EKRE ministri vaated ei võimalda tal ametit pidada

Eile teatas EKREsse kuuluv vastne keskkonnaminister, et ta pole kindel kliimamuutuse inimtekkelisuses, mistõttu roheliste hinnangul ta ametisse ei sobi, sest Epleri vaated on otseses vastuolus Eesti ja Euroopa Liidu eesmärkidega.

Esinaine Züleyxa Izmailova: “Inimene võib uskuda ka lameda maa teooriat, see on tema õigus. Kuid inimene, kellele pole mõistetav kliimamuutuse olemus ja kes kahtleb teaduslikes faktides, ei tohik olla Eesti Vabariigi keskkonnaminister. Siin on ka otsene konflikt nii Euroopa liidu kui ka Eesti Valitsuse seatud kliimaneutraalsuse eesmärkidega. Oleks õige, kui Epler astuks kohe tagasi. Keskkonnapoliitika on võtmevaldkond ja vajab teaduspõhist juhtimist.”

“Vastne keskkonnaminister peab üheks oma trumbiks esinduslikku välimust. Kahjuks ei lugenud Rain Epler oma trumpide hulka keskkonnavaldkonna tundmist ja nüüd me teame miks,” sõnas roheliste esimees Kaspar Kurve. “Ajal, mil maailma tähtsaim väljakutse on kliimasoojenemise pidurdamine, ajal, mil metsasõda Eestis ei näita vaibumise märke, vaid lõhestab ühiskonda endiselt, on sellise inimese määramine keskkonnaministriks pehmelt öeldes kohatu.”

Pärast seda kui EKRE endine keskkonnaminister Rene Kokk tervislikel põhjustel tagasi astus ning Riigikokku naasis, nimetati ametisse rahandusminister Martin Helme endine nõunik Rain Epler. Tema ametisse nimetamine ei ole aga toetust leidnud keskkonnaühenduste poolt. EKRE on koalitsioonipartnerina praeguseks vahetanud välja kõik muud ministrid peale Rahandusministri.

Read more

Küsisime seisukohti, kas lageraied referendumile jah või ei?

Allpool on Erakond Eestimaa Rohelised poolt peaministrile, koalitsioonierakondade juhtidele, keskkonnaministrile ja peapiiskopile saadetud kiri, kus uurisime nende seisukohta meie lageraiete rahvahääletusele paneku rahvaalgatuse kohta. Kirja saatis erakonna esinaine Züleyxa Izmailova 21. oktoobril ja senimaani ühtegi vastust ei ole laekunud. Urmas Viilma delegeeris vastamise viidates asjaolule, et ta ei ole antud teema spetsialist. Selle nädalaga möödub küsimuse esitamisest üks kuu.

Read more

Aleksander Laane otsib lahendusi tervishoiuteenuste soodsamaks muutmiseks

Aleksander Laane annab välja nädalalehte Terviseleht. Erakonnas Eestimaa Rohelised on ta olnud erakonna algatamisest saadik, aastatel 2011-2017 oli ta erakonna esimees.
Aleksander Laanega vestleb Piret Räni, et teada saada, milles peitub tema veetava seadusemuudatuse ettepaneku konks.

Rahvaalgatus.ee portaalis on praegu allkirjastamisel Sinu eestvedamisel koostatud petitsioon “Kulutused haiguste ennetusele ja ravile on vaja vabastada erisoodustusmaksust”. Räägi lähemalt, mille jaoks see algatus hea on?

Enda ja lähedaste tervis on sedavõrd oluline teema igaühe jaoks – ma olen veendunud, et võidavad sõna otseses mõttes kõik. Asja sisu on lihtne. Praegu on nii, et kui ettevõte või asutus, kus te töötate, tahaks kinni maksta teie hambaravi või ravimi või jalgrattaostu või aidata teid teie vanemate hoolduskulude maksmisel, siis järgneb sellele rahaline karistus – erisoodustusmaks. Paljud arvavad, et see on mingi eriti soodne maks, aga tegelikult peab ettevõte lisaks sellele, mis ta asja enda eest maksab, maksma riigile veel 66% lisaks. Ehk siis töötaja tervisele tehtud kulutused on karistatavad ja midagi tervisele soodsat siin pole. Mis tähendab muidugi, et ettevõtted töötajate tervisele olulisi kulutusi teha ei taha ega saagi. [..]

Loe edasi klikates artikli pealkirjal.

Read more

Ott Kiens: COVID-19 vaktsiini teemadel

Esimene koroonavaktsiin firmadelt Pfizer ja BioNTech võib müügiloa USAs saada juba selle kuu lõpus. Ilmselt saabub varsti ka meile otsustuskoht, kui kohe ja kui laialdaselt elanikkonda koroona vastu vaktsineerida. Milline võiks olla Eesti lähenemine?

COVID-19 põhjustatud pandeemia on juba teist korda Euroopa pea täielikku karantiini viinud. Sügisese lootuskiirena on saabunud positiivsed uudised USAst, kus uue COVID-19 vaktsiini esmased tulemused näitavad, et vaktsiini efektiivsus nakatumise ärahoidmisel on 90%. Alustuseks tuleb hoogu maha võtta ja öelda, et on palju, mida me veel ei tea. Kas vaktsiinil on kõrvaltoimeid, mis avalduvad kaugemas tulevikus? Kui kaua vaktsiini COVID-19 vastane toime kestab? Kas vaktsiin vähendab tõsise haigestumise ja surma juhtumeid?

Me teame, et koroonaviirus on ohtlikum mõnede krooniliste haigustega patsientidele ning vanuritele. Neile riskigruppidele võivad omakorda tõenäolisemalt nakkuse edasi anda inimesed, kes nende eest igapäevaselt haiglates ja hoolekandeasutustes hoolitsevad. Madala koroonaviiruse tüsistuste riskiga laste ja noorte massilist vaktsineerimist osaliselt teadmata kõrvaltoimetega vaktsiiniga ei pea ma hetkel mõistlikuks.

Kõike ülaltoodut arvesse võttes saab teatud ettevaatusega välja pakkuda riskigruppide ning riskigruppidega tihedas kokkupuutes oleva tööpersonali vaktsineerimise vabatahtlikkuse alusel. Vaktsiini võiks neile hüvitada riik.

Read more

Joonas Laks: Millest peaks uus Keskkonnaminister alustama?

Rene Kokk on tervislikel põhjustel tagasi astunud Keskkonnaministri kohalt. See töö ongi praeguses neoliberaalselt kallutatud ja pidevas patiseisus olevas valitsuses keerulisem kui mõnes teises. Tervis on kalleim vara, seega mõistame otsust ja soovime head paranemist Riigikogu saadikute rammusates ridades.

Keskkonnaministeerium peab olema võtmeministeerium. Meie inimeste ja majanduse tuleviku väljavaated on hetkel tugevalt seotud ressurssidega, mida pakub meile emake Maa. Nende kingitustega tuleb hellalt ümber käia ning neid ei tohi liiga kergekäeliselt ja lühiajalise tulu nimel maha parseldada. Ja kui kliimamuutuste teemaga on hetkel esiplaanil Majanduse- ja kommunikatsiooniministeerium, siis mets, jäätmed ja kohalike omavalitsuste kaasamine on piltlikult öeldes kõigi silme ees keset põrandat maas ja mitte keegi nende teemadega tegeleda ei taha.

Nii meie kui ka keskkonnaorganisatsioonid on palju kirjutanud ja loodetavasti tulevane minister on ka piisavalt hästi kursis, aga kui tal oleks vaja oma esimeste nädalate tööde nimekirja koostamisel abi, siis pakun talle järgmise lühikese nimekirja: [..]

Loe edasi klikates artikli pealkirjal.

Read more

Züleyxa Izmailova: kingitud tort vastu vahtimist visatud

Eesti poliitikast on saanud EKRE mängumaa. Skandaalist skandaali otsa on saanud meie riigi igapäev ja Helmede räuskamisest pidev aruteluteema. Koroonat reaalselt tõkestavate meetmete kehtestamisega on tänaseks totaalselt hiljaks jäädud. Selle asemel, et keskenduda viiruse levikuga võitlemisele, majanduse ümber korraldamisele ja kliimaväljakutsete lahendamisele on valitsuspoliitikud agaralt tegelenud totaalse juraga. See on hea moodus tähelepanu hajutamiseks kahtlastelt laenudiilidelt ja rahajagamistelt, mis ebamugavaid küsimusi tekitada võiksid ning samas ka populistidele sobiv viis end pidevalt pildil hoida.

Näiteks aktiveeris nii Mart Helme oma homofoobse sõnavõtuga, milles ta soovitas osal eesti rahvast Rootsi kolida, EKRE jaoks kohalikku venekeelset valijaskonda.
Nagu teame, oli abielu küsimuses referendumi korraldamine ka Putini valimiskampaania osa. Miks aga EKRE kremlimeelset poliitikat Eestis kultiveerib on ju selge – kohalikel valimistel loodab Helme oma parteile saada nende Eesti elanike hääli, kes ka Venemaa presidendile pöialt hoiavad. Alatu ja siseministri positsiooni ärakasutav ja täiesti vastutustundetu võte toimis. Venekeelsetes kommentaariumides leidis Helme sõnavõtt poolehoidu. Öeldi, et olgu kuidas on selle Helmega, aga seda homode asja ajab ta õigesti. Meie masti mees. [..]

Loe edasi klikates artikli pealkirjal.

Read more

Reet Härmat: lõbu ja luksuse pärast ei peaks ükski loom kannatama!

Loomakaitseorganisatsioon Nähtamatud Loomad, kes tegeleb väga aktiivselt selle nimel, et karusloomafarmid Eestis keelustataks, uuris iluspetsialisti ja jumestuskunstniku Reet Härmati käest, mis seisukohal on tema seoses karusloomafarmidega ning karusnahksete toodete kandmisega.

Miks sa toetad karusloomafarmide keelustamist? Miks on sinu arvates oluline, et karusloomafarmid Eestis keelustataks?

Karusloomafarmide keelustamine Eestis on nii loomade, keskkonna kui ka inimeste heaolu arvesse võttes ainus mõistlik lahendus. Samasugune on tendents ka ühiskonna suhtumises, nii Eestis kui mujal maailmas. Karusloomafarmid on keelustatud juba väga paljudes riikides üle maailma.

Kas varem mõtlesid teisiti? Kui jah, siis mis pani su meelt muutma karusnahksete toodete osas?

Varem ei osanud ma kahjuks sellele tööstusharule tähelepanu pöörata, kuna mul ei olnud kokkupuudet karusnahatoodete ja tootmisega. Teadlikkus tekkis aegamööda, info levides selgus, mis on tegelikult selle luksuskauba ja karusnahatööstuse taga. Minu garderoobis küll kasukaid ei leidunud, aga

Read more

Joonas Laks: Euroopa Rohelise Pealinna tiitel jookseb eest ära

Nädalavahetusel ilmus Tallinna linnapea artikkel, mis kommenteeris Euroopa Rohelise pealinna tiitlist ilma jäämist ja kutsus linlasi mõtteviisi muutma. Linnapea leiab, et “Rohelise pealinna tiitel ei ole lõpp-peatus vaid üks peatus paljudest.” Miks oleme aga oma peatusest juba nii mitmel korral mööda sõitnud? Kas asi on ainult meie nõukogude pärandis ja mõtteviisides, mis sellest johtuda võivad?

Linnapea viitab sellele, et Tallinnal ei ole olnud nii sujuvat arengut kui pidevalt vabalt arenenud Helsingil, Stockholmil või Kopenhaagenil ja see on sulatõsi, aga laisa tegutsemise ettekäändena on see siiski üsna nõrk. Ja kuigi ise olen küll sündinud 80-ndate lõpus, siis 1990. aastatel ehitatud teid ei saa veel minu hinnangul ajalooliselt välja kujunenuteks nimetada. Kui oma naabrite pikaaegsest kogemusest õppides teame, millist tulemust soovime, siis miks me ei võiks jätta mõne rumaluse, mida nemad on pidanud võib-olla omal nahal järgi proovima, tegemata? Fakt on see, et pidevalt autoteid laiendades ei ole võimalik autostumist peatada, veel vähem seda tagasi pöörata. Ja tegelikult keegi ju sellega ka ei vaidle. Vaieldakse hirmust, et midagi hakatakse ära võtma – et autojuhid kaotavad midagi sellega, kui loovutavad osa ruumist kergliiklejatele. Kolmandiku loovutamine võib tunduda autojuhtidele kohutava ähvardusena. [..]

Loe edasi klikates artikli pealkirjal

Read more

Liitu Eesti kõige progressiivsema erakonnaga juba täna!

Rohelised on Eesti poliitikas nagu SÕÕM VÄRSKET ÕHKU.

Esita endale küsimused – kas Sa:

* hoolid Sind ümbritsevast elukeskkonnast;

* saad aru, et inimese põhjustatud globaalne soojenemine on suurim oht meie planeedile;

* leiad, et Eesti tänane keskkonnapoliitika pole jätkusuutlik;

* toetad avatud, solidaarset ning isikuvabadusi austavat Eestit;

* mõistad, et niivõrd suur majanduslik ebavõrdsus nagu Eestis pole paratamatus, vaid seniste valikute küsimus;

* usud, et tulevik on ROHELINE ning tahad sellesse ka ise panustada…

… siis liitu Rohelistega juba täna!

Read more

Peep Mardiste: Kunda oma püssirohutünn

Tuumaenergia entusiaste koondav osaühing Fermi Energia on sihikule võtnud Viru-Nigula valla võimaliku tuumajaama võimaliku asukohana. Kuigi lubatavat tuumajaama tüüpi pole maailmas veel keegi valmis suutnud ehitada, soovib Fermi Energia, et vallavolikogu broneeriks neile kiiresti igaks juhuks magusa mereäärse kinnistu.

Grupp riskiinvestoreid ja entusiaste on pea 2 aastat ringi käinud mõttega panna Eestis püsti Euroopa esimene väike tuumajam, nn moodulreaktor. Tellitud on hulk taustauuringuid ja suheldud erinevate välisfirmadega, kes moodulreaktoreid arendavad. Omapärane on see, et kuigi Fermi Energia käib ja kiidab plaanitava tuumajaama tehnoloogiat ja ohutust, siis tegu on ennustuste või unistustega, sest ükski koostööpartneritest pole tegelikus elus sellist jaama valmis suutnud ehitada. Arvutimudelid ongi ohutud, sest seal liiguvad bitid ja baidid, mitte radioaktiivsed uraani ja plutooniumi aatomid.

Ähmasele tulevikule vaatamata tegi Fermi Energia volikogu eelmisel istungil ettepaneku, et Viru-Nigula vald annaks kiiresti osaühingu käsutusse magusa 100-hektarise mereäärse maatüki Kunda sadama kõrval. Kuna Fermi on maininud Eestis veel kaht omavalitsust tuumajaama võimalike asukohtadena, siis ilmselt soovitakse kusagil veel kahe mereäärse kinnistu broneerimist ehk hoonestusõiguse seadmist. Sellisel juhul jääks vähemalt kaks kolmest broneeringut võimaldavast vallast tühjade kätega. [..]

Loe edasi klikates artikli pealkirjal.

Read more

Rohelised: Rahvaküsitlus asendatakse teadmistekontrolliga?

“Mõlemale küsimusele saab täna kehtivat seadust arvestades vastata ainult “jah”, kuna muid abieluvorme Eestis ju hetkel polegi,” sõnas roheliste esinaine Züleyxa Izmailova. “Tänane valitsus on meid korduvalt kahe käega peast kinni hoidma sundinud, aga kulutada 1,8 miljonit eurot üleriigilisele kodanike teadmistekontrollile, on isegi selle valitsuse puhul täiesti uus tase.”

“Rahvahääletuse küsimused kõlavad nagu oleks tegu ühiskonnaõpetuse tunnikontrolliga,” lisas roheliste esimees Kaspar Kurve. “Sama hästi võiks küsida, kas Peipsi järves ei ela vaalasid ning kas Eestis on võimalik kartulit kasvatada. Samas Seedri lapsesuu öeldu, et “Loodus mõtestab perekonda naise ja mehe liiduna” näitab, et keskkonna valdkonnas on koalitsioonil sama suur segadus kui otsedemokraatias.”

Täna avaldati kaks potentsiaalset varianti kevadesse planeeritud rahvaküsitluse küsimusest: “Kas Eesti Vabariik tunnustab abielu üksnes mehe ja naise vahelise liiduna?” või “Kas Eesti Vabariigis kehtib abielu üksnes mehe ja naise vahelise liiduna?”

Eestimaa Rohelised on seisukohal, et abielu on kahe täiskasvanu vaheline isiklik asi, mida pole eetiline rahvaküsitluse korras otsustada. Roheliste algatatud petistioon rahvaalgatus.ee portaalis sooneutraalse abielu võimaldamiseks on tänaseks kogunud juba üle 33 000 allkirja.

Read more

Piret Räni: Eestist ei tohi saada järgmine Poola

Meilt on küsitud, miks Rohelised nõuavad abieluvõrdsust.

Selle pärast, et meile on olulised kõikide inimeste inimõigused ja solidaarne ühiskond, kus ei tohi kedagi represseerida, diskrimineerida, vihakõnedega üle kallata ega tõrjuda rahvuse, rassi, nahavärvuse, soo, keele, päritolu, usutunnistuse, poliitiliste või muude veendumuste, samuti varalise ja sotsiaalse seisundi või muude asjaolude tõttu – nagu on kirjas meie Põhiseaduses.

Selle pärast, et kõik eestimaalased on meie oma inimesed ja neile peavad avanema võrdsed võimalused – ka võimalus abielluda teise inimesega, keda sa armastad.

Selle pärast, et kui me lubame kiusata üht osa meie inimesi, siis järgmiseks kiusatakse juba järgmist gruppi. Vaadake, mis toimub Poolas! Me ei soovi, et populistlikud konservatiivid rikuksid meie sõbraliku Eesti ära ning võtaksid samuti järgmiseks päevakorda naiste vaenamise. Meid, eestimaalasi, on vähe, me peame tegutsema koos, ühtsena ja mitte otsima vaenlasi meie endi inimeste seast. [..]

Loe edasi klikates artikli pealkirjal.

Read more

Roheliste esimehe vastus opositsioonijuhtidele

Roheliste esimehe avalik kiri Kaja Kallasele ning Indrek Saarele.

Lugupeetud Kaja ja Indrek!

Alustuseks – tänases poliitilises kliimas on end liberaalsena määratlevale erakonnale abieluvõrdsuse toetamine ainuvõimalik tee. Muud varianti ei ole, te teate seda tegelikult ise ka!

Mind oleks tänane uudisnupp teie kommentaaridega, Kaja ja Indrek, muidu naerma ajanud, kui tegu poleks niivõrd kriitilise teemaga. Ma saan aru, et kui meedia paneb teile mikrofoni nina alla, on vaja midagi öelda, aga see ei pea sugugi tähendama absoluutselt sisutühjade sõnade kokkupanekut.

Esiteks, te räägite täna sellest, et kooseluseaduse rakendusaktid on vaja vastu võtta. Nõus. Ma tuletan teile meelde, et Reformierakond ning Sotsiaaldemokraadid olid koos koalitsioonis, teile anti võimalus see probleem ära lahendada. See on fakt! Reitingute hirmus te seda teha ei julenud, mage!

Teiseks, te räägite täna sellest, et vaja on koondada jõud, [..]

Loe edasi klikates artikli pealkirjal.

Read more

Helina Tilk: Rohelised kohtuvad sel nädalal lausa kolm päeva järjest

Roheteisipäevale (27.10.) on oodatud kõik erakonna liikmed, kes on pealinna paremaks tegemisest huvitatud või kellel on lihtsalt häid ideid kilulinna kaunistamiseks. Kui sa veel erakonna liige pole, siis saad oma avalduse sisse anda siin: avaldust täitma!

Meie vapper Tiganik on juba loendamatuid kordi käinud RMK ees kõigi rohemeelsete meelsust näitamas. Kolmapäeval, 28.10. on aeg minna talle appi! Koguneme kell 16, meel valmis plakatitegemise töötoaks, mida veab Helina Tilk ning Roheliste ideede tutvustamiseks. RMK ees saab anda allkirju lageraiete vastasele rahvaalgatusele. Palume inimestel tulla kohale OMA SÕNUMIGA, mille aitame vormistada plakatil. Võib ka saata FB kaudu. Hiljem teeme näituse sõnumitest, mis inimestele kõige rohkem korda lähevad🌲

29.10. kell 21 toimub Tallinna Ülikooli BFM õppehoone 4. korruse Supernova kinosaalis keskkonnateemalise filmi vaatamine. Autor Maaja Hallik vastab küsimustele. Film “Mees Metsast “ jutustab läbi noore metsamehe silmade, kuidas Eesti riiklik metsapoliitika hävitab meie elurikkust. Mure tuleviku pärast ja kaadrid lageraiutud metsadest puudutavad kõiki keskkonnast hoolivaid inimesi. Tule vaatama ja too kaasa oma sõbrad või pereliikmed! Oodatud on osaluspanus 5 euri.

Kohtumiseni (kohe kolm korda järjest)!

Read more
Translate »